kolmapäev, 7. oktoober 2026

EIGHTIES TO THE MAXXX! - "MaXXXine"

SISSEKANNE # 496

Videolevist jõudsin ära vaadata veel ühe põneva filmi – Ti Westi „MaXXXine’i“ (2024) – ja seda mitte pealkirjas sisalduva kolme iksi pärast. (Tegelikult, keda ma petan – eeskätt just NENDE pärast, sest me kõik teame, mis selle taga seisab! Igatahes mitte pelk kolmkümmend.)

Nojah, MaXXXine… See on tegelikult triloogia kolmas ja viimane film, eelnevat kahte („X“ ja „Pearl“) ei ole ma kahjuks näinud. Neid kõiki seob ühiseks tervikuks näitlejanna Mia Goth. Arvustajad pole olnud väga leebed, sest ootused olid kõrgeks krutitud: kolmandalt filmilt oodati finaaliväärilist pauku, aga pauer olla juba üsna ruttu süžeest välja visisenud ning tulemuseks saime, ühe kriitiku sõnul, keskpärase B-filmi A-filmi idee ja tegijatega. Mina olen märksa leebem, sest mul puudub võrdlusmoment, mul polnud ka eelhoiakut, st mitte mingeid ootusi, ja mulle meeldis selle kõige juures vorm rohkem kui sisu. Mu meelest oligi tore, et resultaat oli B-klassi film A-klassi ambitsioonidega, mis võib-olla just taotluslikult jäid (jäeti) täitmata.

Filmi süžee on lühidalt järgmine: on kaheksakümnendate keskpaik, tegevuskoht on Hollywood, L.A. ning täiskasvanute filmitööstuses ilma tegev XXX-täheke Maxine Minx (Mia Goth) tahab saada pärisfilmitööstuse staariks. Selleks pürgib ta peaosatäitjaks feministliku ilmavaatega ekstsentrilise naisreźissööri Elizabeth Benderi (Elizabeth Debicki)  õudusfilmi „Puritaan II“, millest peaks saama B-film A-filmi ideega. See tähendab, et kuigi tehakse pealtnäha odavat ja verist žanrifilmi (slasherit), on sellel sügavam kunstiline visioon, tugevad rollisooritused ja ambitsioonikad teemad. Ja kui Maxine seda rolli tõepoolest tahab, siis tuleb piltlikult öeldes minna üle laipade, teha rollist omale kinnisidee ja sellest lõpuni kinni hoida – sest muidu imeb Hollywood su enda mahladest tühjaks ja sülitab välja tühja, läbipõlenud kesta. Mulle tundub, et Benderi tüpaaźis on näha päris palju Hollywoodi prototüüpe, nt Mary Lambert, kes lavastas õudusfilmi „Lemmikloomade surnuaed“ (Pet Sematary, 1989), ja Kathryn Bigelow, kelle käe all valmis minu jaoks absoluutselt kultuslik vampiiriõudukas „Near Dark“ (1987).

Aga see kõik toimub selles aegruumis, kus möllab ka sarimõrtsukas Öine Jälitaja (Night Stalker), kes hoiab Inglite Linna pideva hirmu all, saates võikal moel teise ilma nooremaid naisterahvaid. Filmis hakkavad oma otsa leidma Maxine’i sõbrannad XXX-filmitööstusest. Klassika ja klišee ühteaegu. Sekkuvad muidugi detektiivid, kellega Maxine väga koostööd teha ei taha, ja salapärane eradetektiiv Louisianast, mister Labat (Kevin Bacon), kellega Maxine’il kogu aeg teed ristuvad. Mängu tulevad veel äärmuslik usuhullus ja sektantlus, messiaanlus ning lapsepõlvetraumad. Seda kõike saadab kaheksakümnendate muusika ja neoon-esteetika ning tulemuseks ongi kompott nimega „MaXXXine“, mis kriitikutele väga ei meeldi, aga mulle küll.

Sest mulle tuli eredalt meelde, kuidas ma Haapsalu kinos „Oktoober“ vaatasin kõvalt puidust klapptoolilt just neidsamu kaheksakümnendate slashereid, mille aurat „MaXXXine“ taaselustada püüab. Kuskil 1990-1991 jooksid kinos filmid „Ingel“ (1984, Angel)  ja „Ingel maksab kätte“ (1985, Avenging Angel), milles seikles hilisteismeline prostituut Molly "Angel" Stewart  (Donna Wilkes ja Betsy Russell), kes maadles samuti sarimõrtsukaga ja otsis samal ajal oma kohta elus. Need olid üsna värvilised ja helged, ehkki kaunis verised madala eelarvega filmid, kus oli näpuotsaga ka erootikat. Ja neis mängis reeglina ka mõni Hollywoodi kuldaja staar, nt Rory Calhoun. Millegipärast istuvad need filmid mul siiani mälupangas – ju siis oli neis miskit kütkestavat. Peaosatäitjad näiteks.

Sellelt pinnalt ma hindaksin „MaXXXine’i“ üle keskmise filmiks. Annan julgelt 8 punkti kümnest, sest alati saab veel paremini.

Ahjaa, filmil on ka moto, mis pärineb Hollywoodi kuldaja diivalt Bette Daviselt: “In this business, until you're known as a monster, you're not a star.” See seletab paljut.

*            *            *








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar