Kuvatud on postitused sildiga retro. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga retro. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 26. august 2026

1991: YOU'VE COME A LONG WAY, BABY!

 SISSEKANNE # 478

1992. aastal ilmus Mihkel Muti sulest satiiriline romaan „Pingviin ja raisakass“, mis kirjeldab ühte päeva Tallinnas pöördelisel 1991. aastal, mil kõik „vana“ oli möödanikuks saamas, kuid „uus“ polnud veel kohale jõudnud. See on  selline omamoodi ajakapsel, fotosuurendus, milles iga pisemgi detail, olgu see tähtsusetu või ebamugavustunnet tekitav kui tahes, tuuakse päevavalguse kätte – hinnangut andmata. Kogu foon on neutraalne – see jääb täiesti lugeja enda südamele, kas ta näeb seda positiivses või negatiivses võtmes, tragikoomilisena või nostalgilisena, kas see mõjub masendavalt või hoopis ajatu satiirina. On väga tore, et Teleteater võttis vaevaks teha sellest kohe ka kaheosalise telelavastuse, mis pooldokumentaalses laadis järgib peategelase kulgemist, justkui töövarjuna (ehkki iroonia seisab selles, et ta on töötu ja kulgeb Tallinna tänavatel näiliselt sihitult, sattudes suvalistesse kohtadesse ja kohtudes seal „juhuslikult“ tuttavatega, kes kõik sehkendavad millegagi ja millegi nimel). Lavastuse pealkiri on tabavalt lakooniline – „1991“. (Vaata Jupiterist)

Päeva kangelane on kolmekümnendates eluaastates kõrgharidusega, aga sel hetkel töötu mees Eff (kellest võiks aimduda kirjaniku enda kirjanduslikku alter ego Fabiani). Teda kehastab võluva mitteosavõtlikkusega Madis Kalmet, kelle Eff on parasjagu amorfne, ei liha ega kala. Ta astub hommikul kodust välja, mis asub kusagil Tallinna kõdurajoonis (Kalamajas, nagu nähtub), astub justkui pooljuhuslikult, vastutahtsi, ent siiski kohusetundest kantuna, läbi oma endisest töökohast majavalitsusest, mis on niisama väsinud ja ilmetu kui sealtöötavad inimesed, ja läheb siis linna peale jõlkuma. Tee viib vanalinna, bussijaama ja keskturu kanti, sadamasse ja lennujaama ning muidugi Toompeale. Eff astub sisse hämaravõitu keldribaaridesse ja püstijalaõllekaisse, aga tal õnnestub ka tipus ära käia (sissepõige Gloriasse). Seejuures püsib ta lõpuni rollis, jäädes ühtviisi leigeks ja osavõtmatuks vaatlejaks. Mis on tegelikult ka loogiline, sest ühe päeva jooksul ei suuda ükski inimene ju sisuliselt muutuda.

Üldiselt on Tallinn neil päevil hall, porine, vaene ja ohtlik, nukker ja pidetu postsovetlik lagulinn. Nagu kõik Eestimaa linnad. Ainult et Tallinnas oli see kordi mastaapsem. Autod tossavad, teed on auklikud, fassaadid on murenenud, inimesed on mornid ja ilmetud. Aga selle kõige kõrval on tunda muutuste tuuli (nagu laulis selle ajastu hümni „Wind of Change“ loonud Saksa bänd Scorpions). Et siin me nüüd oleme, see on kole ja trööstitu – aga stardipositsioon on peaaegu võrdne kõigil: ole ainult mees ja kasuta juhust, sõlmi tutvusi, ole nahaalne, võta riske… ning saa rikkaks… või käi alla. Eff kohtub kireva seltskonnaga, kuulab nende saatusi ning kaalub eri võimalusi, kuidas haljale oksale jõuda, aga ei suuda otsustada, milline viis on kõige kiirem, kõige lollikindlam. Astuda ehk parteisse? God only knows…

Mulle see telelavastus kohutavalt meeldib. Ka raamat on tore, ent lavastus pakub hindamatut visuaali. Üks kaader räägib rohkem kui lehekülg olukirjeldust. See on tõepoolest ühe päeva ajakapsel. Seda tasub vaadata nüüd kui head võrdlusmaterjali, et meil on läinud päris kenasti. See peaks olema lausa kohustuslik vaatamine. Kas me sellist Eesti vabariiki tahtsimegi?? Jah, üldjoontes küll. Nobody’s perfect. Aga praegu on siiski rohi rohelisem ja taevas sinisem.

Et mitte siinkohal lõpetada kurikuulsa vuntsinäo parafraasiga 17. novembrist 1935 – „Жить стало лучше, товарищи. Жить стало веселее“ (oops, I did it already!) – siis ütleks lihtsalt nii:


*            *            *



Proto-REF: "Keda need sinu vaated huvitavad! Sehkendama peab, sehkendama!"



Proto-SDE: "Aga meie delegatsioon käis juba europarlamendis, keskkonnakaitsekomitees... ja varsti tulevad siia ÜRO vaatlejad,"



Proto-Isamaa: "Me tahame nende kuradi limukatele näidata, nad müüvad Eestimaa maha! Muud ei ole kui lakuvad Moskva perset, üks kompromiss teise otsa!" 



Proto-EKRE: "Siin sees ongi Eesti küsimus. Ma viin ta praegu rahvusvahelisele areenile." - "Kas teda seal veel ei olegi?" - "Ei. Eelmine kord ma ei saanud teda üle viia. Vene toll ei lubanud."



Proto-Keskerakond: "Ma ostsin endale mikrouuni. Me paneme Eesti omariikluse sinna sisse küpsema. Küll siis Eesti asi saab hoogsama arengu."

*            *            *


teisipäev, 14. oktoober 2025

"MTV - GET OFF THE AIR!" (and so they did)

 SISSEKANNE # 354

 

Hamas vabastas kõik 20 elusolevat Iisraeli pantvangi, vastavalt Trumpi vahendusel sõlmitud Iisraeli-Hamasi kokkuleppele, kus viimane laseb vangid vabaks ja Iisrael omakorda viib Gazast väed välja. Loodetavasti saab see Gaza tapamaja-õudus läbi. 60 000+ palestiinlast olla hukkunud alates 7. oktoobrist 2023, mil Hamas läks Iisraeli vastu va banque. 

Kas Trump saab oma ihaldatud rahu-Nobeli? Iisraeli opositsioonijuht Yair Lapid igatahes leidis, et kui nad seekord ei andnud, siis järgmine kord nad lihtsalt ignoreerida ei saa. Just can't say no. Aga et asi kindel oleks, siis võib-olla tuleks nüüd tõsiselt ette võtta ka Vene-Ukraina sõja küsimus. 

Logo, mis defineeris X-generatsiooni (EuroNews/Canva)
 

Aga tänane pommuudis – vähemalt minusuguse üheksakümnendatel üles kasvanud melomaani jaoks – oli kahtlemata see, et MTV lõpetab muusikavideote edastamisening jääb üksnes reality-saadete platvormiks. Vähemasti Euroopas ja Austraalias on see nii. Tähendab, üks ajastu on lõppenud. Tõsi, viimastel kümnenditel on MTV muusikakanali maine juba ammu kaotanud, brändi allakäik algas juba üheksakümnendate lõpus, kus esmalt hakkas eetris domineerima mingi räpi ja R’n’B shit, kadusid legendaarsed muusikasaated ja asemele pakuti mingeid jõledaid elustiilisaateid. Ma ei ole tegelikult MTV-d juba sellest ajast saadik jälginud. Ja nüüd, kus on olemas videosid tulvil YouTube, kuhu ma olen teinud oma listi, nimega „My own MTV“ (arvan, et ma pole siin originaalne, küllap neid sarnase nimega personaalseid liste on kokku pandud tuhandeid, sest vaadake, Dire Straits koos Stingiga õhkasid ka ühes väga tüütus laulus, et: I want my MTV!). Nii et tegemist on mul siin krokodillipisaratega suuresti.

Aga siiski! Sümboolses mõttes on midagi olulist kadunud. Mäletan, et üheksakümnendate algul oli MTV iga teismelise ihaldusobjekt, sest ühest küljest oli see trendilooja, teisalt aga interneti-eelsel ajastul pea ainus viis siin kauges postsovetlikus kolkas aru saada, mis laias ilmas toimub. MTV News oli kõvem sõna kui Aktuaalne Kaamera, VJ Ray Cokes oli father of the cool ning MTV Top 20 indikeeris üsna väheste nihetega, et who’s on top and who’s not. Kõik vaatasid MTV-d ja enam-vähem kõikidele see meeldis ka. 


Dire Straits - Money For Nothing (YT/Vevo) 

Väheste eranditega, muidugi. Üks neist oli San Francisco nonkonformist Jello Biafra, kes küttis poliitpunki oma bändiga Dead Kennedys. Tema röökis juba 1985. aastal, et MTV võiks eetrist kaduda – sest see on śovinistlik, kommertslik, kallutatud (uinutab noored õndsale rahulolule). Ühesõnaga, tegeleb ajupesuga ja röövib muusikutelt nende leiva, aga eeskätt loovuse, sundides muusikat raamistama pealiskaudsesse ja normatiivsesse videoformaati. Iroonilisel kombel alustas just siis MTV Europe, kus esimese videona oli eetris seesama "I want my MTV" (Dire Straitsi laulust "Money For Nothing"). Aga inglased olid naiivsed, nad ei teadnud ju kõike seda, millest Biafra, kes seda "korporatiivset paska" oli näinud juba mitu head aastat, röökis.  

Nüüd saab vana punkar lõpuks öelda: Finally!

Jello Biafra kunagine manifest kõlas nii: 

Fun fun fun in the fluffy chair
Flame up the herb
Woof down the beer

Hi, I'm your video DJ
I always talk like I'm wigged out on quaaludes
I wear a satin baseball jacket everywhere I go

My job is to help destroy
What's left of your imagination
By feeding you endless doses of sugar-coated mindless garbage

So don't create, be sedate
Be a vegetable at home and thwack on that dial
If we have our way even you will believe
This is the future of rock and roll

MTV get off the air!

How far will you go, how low will you stoop
To tranquilize our minds with your sugar-coated swill
You've turned rock and roll rebellion into Pat Boone sedation
Making sure nothing's left to the imagination

See the latest rejects from the muppet show
Wag their tits and their dicks as they lip-synch on screen
There's something I don't like about a band who always smiles
Another tax write-off for some schmuck who doesn't care

And so it was our beloved corporate gods
Claimed they created rock video
Allowing it to sink as low in one year
As commercial TV has in 25

"It's the new frontier, " they say
It's wide open, anything can happe
But you've got a lot of nerve to call yourself a pioneer
When you're too god-damn conservative to take real chances

Tin-eared
Graph-paper brained accountants instead of music fans
Call all the shots at giant record companies now
The lowest common denominator rules
Forget honesty, forget creativity

The dumbest buy the mostest, that's the name of the game
But sales are slumping and no one will say why
Could it be they put out one too many lousy records?!?

MTV get off the air!
Now!

 (Jello Biafra / East Bay Ray / Klaus Fluoride / D H Peligro / via MusicMatch)


 Dead Kennedys - MTV Get Off The Air! (live in San Francico, 1984) 

 

Aga - thank god! meil on YouTube, mis aitab mälus sorida ja taasluua tükikese MTV-d aastast 1994, kus Ray Cokes vedas oma kuulsat Most Wanted! saadet. 




 MTV Most Wanted! (1994)

Kuid ei ole halba ilma heata. Tartlased (kellelt napsati nina eest ära Rail Baltic) võivad nüüd rõõmustada, sest nende ALO TV on saamas uut võimalust. Sest loodus tühja kohta ei salli. Break thru (to the other side!)

Alo (Kanal2/Elisa)