TEGUS NÄDAL: UUS PRESIDENT, MÜRSUSKANDAAL JA SAJANDI VIHM

 SISSEKANNE # 484

Riigikogu valis – see tähendab, hääletas – esimeses voorus ära uue presidendi, kelleks saab ootuspäraselt proua Ülle Madise. Ta sai 71 saadiku toetuse (minimaalselt läks vaja 68 toetushäält). Ehkki kõik oli igati korrektne ja seaduspärane, kõiki protseduurireegleid täideti ja proteste hiljem ei esitatud, on siiski veidi kummaline olukord selle meie presidendivalimise protsessiga, kus seati üles üks kandidaat ja vastukandidaat Tiit Land taandas ennast juba eos, sest ei saanud vajalikke hääli kokku, et Riigikogus esitatud saada. Noh, ja tekkiski olukord nagu vanas nõuka-aja sketšis: seltsimehed, me oleme kogunenud hääletusele, kas anda seltsimees Kronśteinile autoostuluba või mitte – kandidaate on meil tükki üks ja lube on ka tükki üks…

Aga muidu… hea valik. Suur pluss juba ainuüksi on see, et ta on naine, mitte mõni vissis vanamees. Ülle Madise oma vaoshoituse ja intelligentsiga sobib kindlasti presidendi ametisse. Eriti neis piirides, mis seadus presidendi institutsioonile ette kirjutanud on: Eesti tseremoniaalne juht ja järelvaataja. Ta räägib hästi, mõõdetud sõnadega, tühja juttu ei aja ega kannata ka teistelt, on viks ja korralik nagu musterõpilane. Ei prokrastineeri. Piinlikkust ta kindlasti oma kaalutleva mõistusega tekitama ei hakka. Ka empaatiat on tal piisavalt. Õiguskantsleri kogemus aitab tal suhestuda ühiskonna erinevate kihtide ja ootustega. Samas on tal piisavalt karakterit, et mitte lasta endale kellelgi pähe istuda, ei kujuta teda ette mõne erakonna käpiknukuna. Ja, last but not least, oleme ära lahendanud ka presidendi teisiku küsimuse – mitte vähetähtis asjaolu praeguste aegade tõmbetuultes.

Muidugi, üks küsimus jääb ikka õhku. Et miks presidendil lapsi ei ole. Iseenesest on see igaühe isiklik asi, ent kuna me siin Eestis asume n-ö. demograafilises vetsupotis (Rein Taagepera määratlus / prognoos aastast 2005), siis… see võib teemapüstitus kujuneda Achilleuse kannaks, kust president on haavatav. Eriti naisena, eriti targa naisena.

Uus president Ille Madize (kes lätlased segadusse ajas - mis on vahva!) (ERR/Ken Mürk)

*

Aga teine teema presidendivalimiste varjus kogus samuti tuure. See on kaitseväe rahaasjad, milles esineva bardaki tõi välja riigikontrolli vastav raport. On ostetud mürske mingilt firmalt, makstud miljoneid ettemaksu ja vastu pole eriti midagi saadud, üksnes ebakvaliteetset kaupa. Nõutakse kaitseministri Pevkuri pead. Kuid nagu ütles peaminister Michal kolmapäeva, 2. septembri õhtul, siis täna valitakse presidenti – ja võib-olla siis homme lennutatakse päid. Pevkuri pea oli igatahes pakul valmis.

Järgmisel hommikul astuski Hanno Pevkur kaitseministri positsioonilt tagasi, andes sellest juba õhtul teada. Ma ei teagi, kas saatuslikuks sai talle rohkem riigikontrolli raport kaitseväe raamatupidamise kohta või nn mürsuskandaal, mis suure mürtsuga avalikkuse ette tuli. 

Eesti Ekspress/Poliitikaradar: "70 miljonit, see ei ole mingi 3,50!"

Nagu Eesti Ekspress sedastas, ei saa kaitseministeerium mõistagi arvudega žongleerida ning nimesid nimetada – seadusest lähtuvalt -, küll aga saavat seda ajakirjandus, kes on välja traalinud olulise info, mille kohaselt on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) mingile India mürsutootmise ettevõttele andnud 70 miljoni euro ulatuses ettemaksu, aga vastu ei saanud suurt midagi. Kui üldse, siis saadi vasta püksa. Ilmsiks on tulnud kurbnaljakas tõik, et nimetet ettevõte – Datasel S.R.L. – ei ole eelnevalt tootnud ja isegi mitte müünud ühtegi mürsku ning ettevõtet tutvustav reklaam oli laenatud tuntud strateegiamängu lehelt. Tegemist olla Itaalias registreeritud ühe töötajaga mikroettevõttega, mille omanikud on India tekstiili- ja luksuskaupade äri taustaga perekonna võsukesed. Kurioosum missugune!

India pool väidab, et kõik on „oolrait“, neil olnud komponendid mürskude tootmiseks peaaegu koos, lihtsalt olevat tekkinud tarneraskused (transport, logistika ja muu force majeure). Kõik pusletükikesed oli just õigele kohale asetumas, aga siis katkestas Eesti pool tehingu ja jättis pool raha kõhkluste ja kahtluste tõttu maksmata. See olnud just see vajalikum pool – no et üldse tootmist alustada. Nüüd kaebasid hindud Eesti riigi kohtusse – mis nad teevad nende komponentidega, kui Eesti alt ära hüppas!

Feels like someone has been scammed – and it’s not the Indians. Tuleb meelde kurikuulus Kreisiraadio sketš „Läbirääkimised“. Ainult et teravik on meie poole. „You give us money, we make bombs, all money, sixty percent – me, and what you?" (pigem küll „f#ck you?“). Tagatipuks tuleb sellistel eepilistel puhkudel alati meelde õnnetu näoga Kert Ämmapets Pärnust Pardi uulitsast: 800 miljonit, ma ei tea, kuhu see sai... Lihtsalt pole enam...

FB/Kreisiraadio 

Big bizness a la Kreisiraadio

*

Pärnut ja selle ümbrust tabas reede hommikul, 04.09, sajandi vihm – mõne tunniga sadas alla eri andmeil 114-122 cm sademeid, mis on Pärnu absoluutne rekord alates 1877. aastast, kui on tehtud vastavaid mõõtmisi. Sellist veemassiivi linna kanalisatsioon vastu võtta ei suutnud ning tulemuseks oli üle linna uputus. Uppusid nii Rannarajoon, Mai, Eeslinn, Kesklinn kui Rääma piirkond, samuti uputas Tammistes, Paikusel ja Sindis.  Autod jäid teedele seisma, veelgi rohkem jäi maha numbrimärke. Suurem häda oli siiski keldritesse ja madalamatesse poeruumidesse valguv vesi. Eriti trööstitu seis valitses Räämal, kust rabast alguse saavad ojad ei mahutanud pidevalt pealetulvavat vett ära, truubid läksid risust umbe ning vesi otsis teed inimeste majapidamistesse, hoovidesse ja keldritesse, kandes laiali puuriidad ja uputades tehnovõrke. Mõnest mööblitükist pole ehk suurt lugu, aga tõsisem mure on keldrites asuvate soojuspumpade ja boileritega – need kahjud on suured, sest nad on eluliselt vajalikud.

See on üsna sarnane olukord sellega, kui Pärnut tabas 2005. a. jaanuaritorm. Siis ujutati üle mere- ja jõeäärsed piirkonnad, kannatada sai peale Rannarajooni  eriti mere ja jõe vahel asetsev Vana-Pärnu linnaosa. Siis oli torm ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel – kaudset mõju arvatakse olevat ka 2004. aasta detsembris aset leidnud tohutul tsunamikatastroofil – pressisid tuuled merevee jõkke tagasi, kus säng jäi kitsaks. Aga nüüd tabas see rekordvihm nagu välk selgest taevast – prognoosid näitasid kolm korda väiksemat sadu ja sedagi päeva peale jaotatuna. Sajandi vihm, no mis sa teed ära! – laiutavad kõik käsi. Vat see on tõeline force majeure! Once in a lifetime!

Aga positiivse külje pealt vaadates... eks pärnakatel on nüüd aja möödudes jälle tore jutukera veeretada, et kus mina siis olin ja mis ma kõik ära nägin ja tegin, kui seesinane suur vihm Pärnu ära uputas...

TV3 Uudised: Meil on hädaolukord!

Aftermath: analüütiline mõistus järeldab, et Pärnus liigub Läti turiste ka hooaja väliselt. (FB Märgatud Pärnus, erakogu)

RAHA ON SITAKS!

 SISSEKANNE # 337

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase, kes juhtumisi juhib ka Eesti 200 erakonda,  esimene reaktsioon eile avaldatud majandusprognoosi kohta: „Me oleme kaks aastat teinud ebapopulaarseid otsuseid. Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks. Meil on raha sitaks!“

Hmm, kust see teadmine nüüd järsku tuli? Alles oli meil prevaleeriv narratiiv, et me elame sisuliselt vaestemajas ning riigil raha ei ole, kohe üldse mitte ei ole. Sestap võtke vastu automaks ning neelake alla käibemaksu tõus.

Ent nüüd möönab Kallas, et tõsi, raha ei ole meil kuhjades, aga „esimest korda minu valitsuses oldud aja jooksul on meil eelarveprognoos positiivne – nominaalne defitsiit on vähenenud ja struktuurne positsioon on ülejäägis. /…/  Me oleme sügavast eelarveaugust väljumas ja riigieelarve on korda tehtud. Järgmise aasta kaitsekulude suurendamine viib eelarve uuesti miinusesse, kuid see on igati õigustatud ja ka inimesed on nõus laenu võtma kaitsekulude katteks. /…/ Riigi püsikulud on kontrolli all. See annab võimaluse hakata uuesti tegema investeeringuid. /…/ Meil on raha, lõpuks ometi, millega turgutada majandust ja inimeste ostujõudu.“  (ERR, 26.08)

Peaminister kinnitas Eesti raadios esinedes samuti ühtäkki (ja mulle üllatuslikult), et selle aasta eelarve on üle 800 miljoni paremas seisus kui planeeritud. Michali sõnul pingutab valitsus, et jätta ära tulumaksu tõus. Väga kriitiliselt suhtus ta ka automaksu.

"Eelarve defitsiit, mille me riigikokku saatsime, on selle lubatud miinus kolme raamides, ehk miinus kolm protsenti. Ja praeguse prognoosi alusel see siis on aasta lõpuks miinus üks. See vahe on kaks protsenti. Ehk 800 miljonit oleme paremini hakkama saanud. See tähendab seda, et kulud on kontrollitud, investeeringuid oleme ajatanud, veidi majanduskulusid koomale tõmmanud ja rõhutades ka, et palgakasv on toonud laekumiste poolel kasvu, seal on nii ettevõtte tulumaksu kui ka füüsiliste isikute tulumaksu," pajatas Michal. „Eesti majandusel ja eelarvel on läinud oodatust paremini. Ühest küljest on kulude kasvu saanud kontrolli alla. Ja kuna palgad on kiiresti kasvanud, siis ka maksulaekumine on olnud oodatust parem. Eesti inimesed ja majandus on olnud tublimad kui kriitikute arvates see on.“ (ERR, 26.08)

"Eelarve korda tegemisega oleme me paremini hakkama saanud kui keegi oleks võinud arvata," ütles Michal veel enese kiituseks.

Saatejuhid küsisid, kas laua peal on ka mootorsõidukimaksu täielik tühistamine.

"Praegu, nagu te ütlesite kantseliitlikult, laua peal ei ole, aga minu meelest ei ole see teab-mis õnnestunud maks ka. Ma olen seda alati öelnud." (ibid.)

 *

Pakendikeskusel on targu valitsusele ka hüva nõu välja pakkuda: kui raha nii palju, et ajab üle ääre ja enam tuppa ära ei mahu, siis pressi lihtsalt muu pahn kokku ja tee rahale ruumi juurde, sest prognoosid näitavad, et ega rahavoog ei peatu ja varsti voolab raha nii uksest kui aknast. Odav lõbu see press muidugi pole, aga kui supled rahas, siis see 17 tonni on lihtsalt kommiraha. 

 

Allikas: FB/Pakendikeskus

 

 Jah, mööngem: valitsusel on 800 miljonit üle. See ei ole teil 3,50!  Raha on raha, ütleb Kert Ämmapets.

YouTube/Kreisiraadio/Rait Indermitte