SISSEKANNE # 459
 |
| Buss nr 20 - Haigla-Tervis - Pärnus, Rääma sillal (02.06.2026, oma töö) |
Bussiliin, mis paneb naeratama. Ehk buss nr 20, mis
viib haiglast otse tervisesse. Sellega
peaks iga pärnakas teraapia mõttes sõitma. Tõsi, eks buss sõidab ka vastupidi (reality
check), aga elus ongi nii, et valged klahvid vahelduvad mustaga – ja juhtub
nii, et täie tervise juures põrutame otsejoones haiglasse.
Magic bus it is!
(Pärnakail on vedanud. Sest mõelge, Tallinnas viib buss nr 20 teid laagrisse.)
SISSEKANNE # 362
 |
| Kuvatõmmis Neeme Sihvi blogist (https://eestimaablogi.blogspot.com) |
Bussiühenduste teema lõpetuseks – ühendused on tähtsad, sest need toovad linna inimesi, inimesed omakorda raha. Aga mis õpetaja Maurus ütles: Kui raha tahate tuua, siis on härra Mauruse uks alati lahti. Tulge kasvõi öösel, koputage tasakesi, niimoodi kõpp-kõpp-kõpp, härra Maurus teeb alati ukse lahti, kui raha tuuakse.
Turismilinnal peab alati uks lahti olema, tuldagu või öösel. Nii Haapsalus kui Pärnus.
No Pärnus õnneks ühendusi jätkub, sest geograafiline asend Via Baltica ääres soosib. Siit saab Reevalisse ja Riiga, koguni Vaasasse ja Forssasse ning Varssavisse ja Prahasse. Aga suur on mu imestus teada saades, et Pärnust käib iga päev buss ka Piiterisse, väljumisega kell 10:15 ning kohalejõudmisega kell 20:00. Sõitjaid siis ilmselt jätkub...
Ainult et reis Piiterisse toimub bussivahetusega. Kuni Narva piiripunktini on reis Presto OÜ bussiga, liin nr 935. Reisijad ületavad piiri jalgsi koos pagasiga ja jätkavad seejärel reisi ООО “СКСавто” bussiga liin 842. Ning punaselt, teadmiseks:
Eesti ja Venemaa vahelise reisimise tingimused leiad: https://www.kriis.ee/.
No ma ei tea, mis kriis see on, kui buss käib. Sealt saidilt peaks leidma hoopis Haapsalu bussiühenduste tingimused [No offence!]
SISSEKANNE # 361
Mõnikord ma loen kohalikke ajalehti. Silmaringi laiendamise mõttes. Üheks selliseks on Lääne Elu, kuna mõned head aastad minu elust on mööda saadetud just Läänemaa pealinnas. Kena linnake, mis on tekitanud emotsionaalse side.
Aga sinna pääsemine ei ole kerge... kui sa just Tallinnast ei tule või hiidlane pole. Oled näiteks pärnakas, või mulk – või Tartu tagant. Ja kui sul pole isiklikku vankrit või automobiili. Siis tuleb minna läbi Tallinna. Sest muid ühendusi Haapsalul väga ei olegi. Bussiliiklus muu Eestiga on pea olematu. Tallinnasse ja Tallinnast saab, üsna tihti koguni, aga paradoksaalsel kombel näitab see ka provintslikkust – Haapsalu-Tallinna tee (liin) on see nabanöör, mida mööda tassitakse läänlasi tööle ja õhtul koju tagasi – ja hea, et niigi on.
Lugesin just kohalikust seitungist, et Haapsalust kaob bussipiletikassa ja pakiveoterminal. Sõnaga on öeldud: „Bussijaama puudumise ja klientide vähesuse tõttu lõpeb Haapsalus uuest aastast bussipiletite müük ja Cargobusi teenus senisel kujul. Bussipiletite eelmüük tõenäoliselt Haapsalus siiski ära ei lõpe, sest selle töö tahab enda õlule võtta jaamas tegutsev raudtee- ja sidemuuseum.“ (LE, 06.11). No kuulge, Haapsalu (pool)patrioodina küsiks linnavalitsuselt või kelleltki pädevalt, et kas seier ei lähe punasesse, kui väärikas maakonnalinnas peab bussipileteid ostma hakkama muuseumist!? Esiteks – see on alandav, teiseks – kas Haapsalu ei lõpetagi sel kombel vabaõhumuuseumina, kus on tore aega veeta.... kui sinna kohale jõuab üldse.
Lääne Elu juhtkiri sedastab: Haapsalu bussipiletite kassa ja Cargobusi terminali sulgemine oli sündmus, mille tulemist võis ette näha. Üha enam inimesi ostab bussipileti internetist ja need, kes ei seda teha ei saa või ei jõua, ostavad juhi käest. Sama lugu on pakiveoteenusega Cargobus, mis oli omal ajal üpris revolutsiooniline, aga on nüüd kaotanud turgu pakiautomaatidele. Nii on täiesti mõistetav kasu taotleva ettevõtte T Grupp otsus Haapsalu kassa sulgeda. Miks peakski ta sellele peale maksma.
Küll aga juhib T Grupp tähelepanu huvitavale asjaolule: Haapsalus pole bussijaama. Tõepoolest – linnas on rongijaam, aga pole rongiliiklust, pole bussijaama, aga on bussiliiklus. See peaks olema üks teema, millega linnavalitsus võiks tegeleda. Seda enam, et rongiliiklust praeguse valitsuse ajal silmanähtavalt tulemas pole.
Arvestades, kui palju busse Haapsalus peatub – lisaks siit lähtuvaile ka Hiiumaalt tulevad ja sinna sõitvad bussid –, vajaks linn küll bussijaama. Seal võiks lisaks ootesaalile, sõiduplaanile ja piletimüügile olla ka pakihoid ning einelaud.
Haapsalu pole ju sugugi kehvem Kuressaarest, kus on korralik kõigi mugavuste ja vajalike teenustega bussijaam. Nagu saarlaste pealinna kogemus näitab, saab enampakkumisega leida bussijaamale haldaja, kes kõigi nende mugavuste tekitamise eest siis hoolitseks. Teenimiskoht on kindlasti ka bussijaama parkla, kus peatuvate busside eest küsivad teised linnad raha, aga Haapsalu mitte. (LE, 06.11)
Kirjutan kahe käega alla ning viitan siin ka hr Neeme Sihvile, kes on aastaid mantrana korrutanud, et Haapsalu on üks kehvema bussiühendusega linnu Eestis. Praegu räägitakse raudtee taasrajamise vajalikkusest – pärast seda kui rööpadki üles on kistud: et küll siis vagunitäite viisi õnne õuele veereb. Jah, ärgem olgem utopistid, ütleks Alev Ström selle peale mõistlikult. Enne võiks luua korralikud bussiühendused näiteks Pärnu ja Tartugagi, mis ühendaks linnu mõistlikel kellaaegadel ja sõiduajaga. Kui suur buss ei tasu ära, siis võiks proovida väikebussidega – peaasi et oleks ühendus. Aga ilmselt pole olnud siis piisavalt poliitilist tahet. Kujutan ette pragmaatilist linnaametnikku: Kesse kinni maksab sul? Ainult üks igin! Mul on auto tagumiku all, osta endale kah ning sõida kuhu iganes, kasvõi Võrru või Petseri.
Räägin muidugi pärnaka vaatest. Eks minagi taha suvel Haapsalusse päevakeseks puhkama sõita, seda enam et linnapeakandidaat Janek Mäggi lubas Haapsalu Pärnust ägedamaks kuurordiks teha. No vat, seda imeasja tahaks ju minagi näha... Aga... buss Haapsallu (legendaarne liin 321, läbi Vigala) väljub Pärnust kell 16.00 (!) ning jõuab läbi viiekümne (ausalt, lugemine läks sassi) peatuse kolistades kahe tunni ja veerandi pärast sihtkohta. Kell 18:15 on pärnakas õnnelikult Haapsalu rongijaama platsil... ja kui on suvi, siis näeb muidugi veel ka linna – pikad valged õhtud ju! – aga üldiselt peab vaatama õhtusöögi järele või otsima hotellikohta, ehk minema mõne sõbra juurde vöörusele. Järgmise päeva ennelõnal läheb buss Pärnu tagasi kell 10:45 – noh, kui varakult üles tõusta, jõuab ka lossile pilgu heita ja vanalinnas tiir teha. Sest rohkem otseühendust ei ole. Nii on see olnud aastaid! Kusjuures õige vanasti käis Pärnu-Haapsalu vahel marsruuttakso, mis Pärnust väljus 6:45 ja jõudis kohale 8:20, teine väljumisaeg oli 15:15. Haapsalust väljus marsakas Pärnusse tagasi kell 19:15, sõit käis üle Lihula, kiirelt ja otse. Nüüd on meil lõppemas 21. sajandi esimene veerand ja bussiühendus on olnud regressiivne – vähemasti Pärnu suunal. Ja ega haapsalukatel samuti väga hõisata pole Pärnus käiguga, kuigi nende vaatest kasulikum: nad saavad Pärnus viibida tervelt kolm (!) pikka tundi – paras aeg löunasöögiks ja korra lähedases kaubanduskeskuses ära käia. Aga see ei ole kahe linna vaheline mõistlik ühendus ja see ei ole hea regionaalpoliitika.
Saan aru, et viidatakse nõudluse puudumisele. Sihtkoht on ikka ainult Tallinn. Nõudmine tekitab pakkumist, kui seda pole – no siis ei ole, sotsialismus on minevik. Ent Haapsalu linnavalitsus võiks vaadata avarama pilguga, et kui tahetakse olla turismilinn ja üle-Eesti äge kuurort, siis tuleb panustada ka transpordiühendustesse- kasvõi doteerides. Haapsalu, mis asub suurtest ühenduskoridoridest kõrval ja on mõneti tupik (pääseb edasi Hiiumaale, seda küll), peaks just nimelt hoogtööna korraldama juurde- ja äravedu. Et kui Pärnul pole huvi, siis Haapsalul peaks seda huvi olema topelt. Lõpuks ma küsin uuesti, et miks ma pean võtma kalli ööbimiskoha, kui mul on huvi tulla päevaks Haapsalu võlusid nautima? Jah, tule autoga... Aga kui ma ei taha... või mul polegi.
Lifeline: Haapsalu-Pärnu-Haapsalu (liin 321) - aastaid muutusteta (viimati muudeti 2017). Kuvatõmmis: Lääne Elu.
