Kuvatud on postitused sildiga repliik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga repliik. Kuva kõik postitused

reede, 17. juuli 2026

Repliik # 41. SAJANDI MATŚ

 SISSEKANNE # 467


Tuleb rääkida Argentiina-Inglismaa poolfinaalist, mis oli minu meelest küll selle MM-i tippmatś. Pisut utreeritult võis see olla isegi sajandi matś, sest tal on nii mitu kihistust.

Neil kahel riigil on omavahel kana kitkuda juba Falklandi sõjast saadik, mis oli tollase Argentiina hunta juhi Leopoldo Galtieri avantüür, kuid õnnetuseks seisis tal vastas Raudne Leedi, Margaret Thatcher. Argentiina kaotas. Kuid revanš saadi 1986. aasta jalka MM-l, kui Diego Maradonale tuli appi „jumala käsi“. Siis võitis Argentiina Inglismaad ja tuli maailmameistriks. 

1998. aasta jalka MM kaheksandikfinaalis sai Inglismaa Argentiinalt jälle 4:3 penaltitega sisse (normaalmäng 2:2). Lõppresultaadile eelnes kõvasti draamat, kui mängu 47. minutil lõi Argentiina kapten Diego Simeone pikali inglaste ründaja David Beckhami, mispeale too sudis emotsioonide ajel maas lamades jalaga Simeonet, mispeale too omakorda maha kukkus (telenovela vääriline näitlejameisterlikkus). Seepeale andis taanlasest peakohtunik Kim Milton Nielsen Beckhamile punase kaatrdi ja inglased olid sunnitud ülepeakaela kümnekesi jätkama. Lisaajal suutis Sol Campbell lüüa peaga argentiinlastele värava, ent kohtunik tühistas selle ja määras hoopis Alan Shearerile vea väravavahi takistamise eest. Noh, ja siis tulid penaltid ning arvata võib, et argentiinlastel oli nende löömise ajaks juba psühholoogiline eelis. Nii ta läks.

Nüüd saadi kolmandat korda inglastest jagu, kusjuures inglased läksid 1:0 juhtima. Mingil arusaamatul taktikalisel põhjusel jäid inglased seepeale, pärast 55. mänguminutil saadud väravat, kaitsesse jobutama ning argentiinlased karistasid ära. 87. minutil lõi viigivärava Fernandez ja 92. lisaminutil lõi Lionel Messi suurepärasest söödust võiduvärava Lautaro Martinez. Epic one! Teenitult saadi see võit, sest inglased jäid oma eduseisu loorberitele puhkama ning kui nad üles ärkasid, oli rong juba läinud. 

Argentiina poolehoidjad ei saanud poliitikast üle ega ümber ja rullisid lahti plakati „Las Malvinas son Argentinas“. Seda ei saa neile pahaks panna, sest Falklandi sõda oli suur hingetrauma tervele põlvkonnale, mis elab edasi järgmiste põlvkondade lihasmälus. Ma arvan sellest lähtuvalt, et Argentiina jaoks oli see sümboolselt isegi olulisem matś kui eesseisev finaal Hispaaniaga, milles võit tooks küll maailmameistri tiitli ja on väga tähtis saavutus, kuid ei evi seesugust emotsionaalselt laetust. Ja 39-aastane Lionel Messi tõestas selle mänguga veenvalt, miks ta on maailma parim jalgpallur.

Aga inglased saavad lohutuseks jälle mõned head punklaulud valmis treida. Nagu allolev The Businessi out-loud-offence "Maradona". :)  We've lost, but we keep the spirit!

Ootan nüüd põnevusega pronksimängu kahe suure vastase vahel, kellel on ajaloo vältel olnud nii mõnedki kanad kitkuda. Inglismaa ja Prantsusmaa. See on vahest huvitavamgi mäng kui latiinode omavaheline mäng.










reede, 3. juuli 2026

Repliik # 40. PRESIDENT ÜHTEGI KÕLAB HÄSTI

SISSEKANNE  463

Kuna Alar Karis ütles võidupäeval selge sõnaga selge „ei“ presidendiametis jätkamisele, siis on käivitunud reality show „Eesti otsib presidenti“. Kaitseliidu endine ülem kindralmajor Riho Ühtegi kinnitas Postimehele, et on valmis kandideerima Eesti Vabariigi presidendiks.

Presidendi kandidaadiks pakkusid Riho Ühtegi ühisavalduses Sven Grünberg, Hugo Osula, Kris Taska, Hendrik Toompere ja Raivo Vare, kelle hinnangul vajab Eesti rahvast ühendavat ja innustavat presidenti. (Postimees, 03.07)

Mina isiklikult toetaksin president Ühtegi't juba ainuüksi sellepärast, et siis hakkab sündima toredat nimenalja ja kalambuuri, mis olemise aneemilises Eestis kindlasti lõbusamaks teeks.

Kujutan juba ette, kuidas president Ühtegi sõjaväelase resoluutsusega Riigikogu konformistidele teatab: MITTE ÜHTEGI seadust ei kuuluta ma välja, enne kui..."

2018. a. juulis andis toonane Eesti kaitseväe erioperatsioonide ülem, kolonel Riho Ühtegi väljaandele „Politico“ enesekindlusest pakatava intervjuu. Et mis juhtub, kui venelased tulevad (meie sügavas alateadvuses pesitsev hirmu-unenägu, eks).

No mis juhtub – Ühtegi ütleb: „Venelased jõuavad Tallinna kahe päevaga. /…/ Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad jõuavad Tallinna ja nende taga me lõikame läbi nende kommunikatsiooniliinid ja varustusliinid ja kõik muu. Nad jõuavad Tallinna kahe päevaga. Aga nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda… Neile antakse tuld igast nurgast, igal sammul.“

Mees väärib oma nime ja auastet – ei ühtegi sammu tagasi, tuld kuni viimase meheni!


Kaitseliidu ülema vahetustseremoonia. Riho Ühtegi annab Kaitseliidu juhtimise üle kindralmajor Ilmar Tammele. Nüüd on Ühtegi sõnul käes järgmine etapp oma riigi teenimises. (Foto: Tairo Lutter / Postimees)



reede, 22. mai 2026

Repliik # 40. NAINE HOBUSE SELJAS ... JA MEES HOBUSE SELJAS

 SISSEKANNE # 454

Andke andeks, aga mulle ei anna ikka rahu. Kogu austuse ja heatahtlikkusega naisõigusluse suhtes ei saa ma ikkagi aru, miks on naine pandud mingi masaja kronu selga, mis liipadi-loopadi kuskile tuterdab (ja veel Keldrimäe paneelmajade tagahoovis, justkui juhuslikult sinna ära eksinuna), ent kindral Laidoner istub väärikalt ja sirgselgselt ilusa täku seljas (tõsi, postament on madal, õieti seda polegi).

Kui tahetakse feminismi ja tublisid naisi esile tõsta, siis võiks seda ikka kuidagi väärikamalt teha. Vaatlen seda lihtsalt esteetika seisukohalt ja ka tähendusruumi silmas pidades. Seda enam, et skulptuuri autor on naine. Et kas nii on vaja. Et mida see ütleb.

Ilu on vaataja silmades, mõistagi, aga mulle tundub, et miski on siin vildak. Alustagem juba koha vaimust (vaibist)...

Ars on, ma ütleksin, üpris longa (Fotod: Tarmo Erik / Juhkentali Selts.)

Aga mis nüüd mina, kunstikauge võhik, tean ütelda. Laskem kõneleda kunstikriitikul. Apoteoose!


Kunstikriitik võtab sõna (disclaimer: may not relate!) "Harilik kontsert" (ERR 1981, Jupiter)

*            *            *


pühapäev, 17. mai 2026

REPLIIK # 39. LÜHIKE REMARK EUROVISIOONI TEEMAL

SISSEKANNE # 451

Ma mõtlesin, et ma parodeerin Oravat, aga rahvasaadik ja poliitikamees ja pastorihärra Igor Gräzin on vana sepa sentimendi ise üle võtnud. Igor resoneeris Eurovisiooniga: 

„Bulgaaria laul on puhas jama (et mitte öelda - täielik solk ja ma ei ütle kuna olen leebe inimene). Võidu motiiv on poliitika, sest Bulgaaria on kõige  venemeelsem riik ja hääletajate hulgas domineerivad eurovastalised slaavlased (nt slovakid, sloveenlased) kes vihkavad Ukrainat.“ 

Ma arvan, et Igor võttis ühe pitsi asemel (jälle) neli.



kolmapäev, 25. veebruar 2026

Repliik # 38. TASUTA LÕUNAID EI OLE!

SISSEKANNE # 404



On selline film - "Ohtlikud kurvid" (Tallinnfilm, 1961). Tore film, esimene panoraamfilm maailmas. Stseen Tallinna lennujaamast. Vaadake lennuühendusi kaardil - Montreal, LA, Calcutta, Rio de Janeiro, Canberra, ja isegi Kanada Arktika. Vaat kuhu kõikjale unistustes Aeroflotiga lennata võis!

Aga koorejäätise eest tuli maksta ikka - olgu silmad nii sinised kui tahes. Palun väga, 2,70.

Ühtlasi tuletab see kaader meelde igapäevaelu paratamatut tõsiasja, et tasuta lõunaid ei ole.


laupäev, 7. veebruar 2026

Repliik # 37. TÄPPISKUSEMINE... AGA MIKS MITTE?!

SISSEKANNE # 396


Usaldusväärsest allikast jäi mulle silma, et üks Briti olümpiasportlane "joonistas" lumme USA riigikorda solvava sõnumi. Äsja alanud taliolümpia valguses võiks selline täpsuskusemine saadagi uueks alaks, sest kuigi vanad eestlased ütlevad, et häh, see on lihtne nagu lumme kusta, siis.... no katsuge ise neid elegantseid kaari ja sirgjooni "lõuendile" kanda. Tuleb pause teha, sihtida, ajastada - ja et poleks vastutuult. Big effort!
Loen just Linnar Priimägi head esteetikateatmikku. Ta kirjutab, et esteetiliseks loetakse puhtkunstilist elamust, mis abstraheerub teose sisust ja kujutab endast pelka vormirõõmu (Hamann). Nõnda moodustub kunstiteose ja vaataja vaheline esteetiline tinglikkuse kaitsekiht, mis lubab teose vormist rõõmu tunda ka traagilisest või sündsusetust sisust hoolimata. (L. Priimägi. Esteetika. Kirjastus Ilmamaa, 2025: 30)
Nii et täpsuskusemise alal saaks mõõta nii kiirust kui täpsust, aga samuti hinnata tehnika filigraansust ning lõpptulemuse esteetikat.


Instagram: Gus Kenworthy (kuvatõmmis: Postimees)






neljapäev, 29. jaanuar 2026

Repliik # 36. ICE, ICE, BABY!

 SISSEKANNE # 392


Mõeldes Trumpi gestaapole... tuli miskipärast meelde see laul. Sõnum seina peal. Valge räppar. Ausalt öeldes tekitas ICE ICE BABY vastakaid tundeid juba siis. No et misasi see on? Jääb muidugi loota, et ICE on sarnaselt Vanilla Ice'iga ühe-hiti-ime. Veidi kannatust ja piina, aga kõik läheb mööda.

Aga sõnum on selge, nagu Trumpi enda suust:

Collaborate and listen
ICE is back with my brand new invention
Something grabs a hold of me tightly
Flow like a harpoon daily and nightly
Will it ever stop? Yo, I don't know
Turn off the lights, and I'll glow...


# this song is Pretti Good, isn't it?

esmaspäev, 5. jaanuar 2026

Repliik # 34. RIIA RONGIGA ARMUKESE JUURDE

 SISSEKANNE # 382

Rõõmustav uudis rongisõpradele on Elroni uus ümberistumise vajaduseta otseliin Tallinnast Tartu kaudu Riiga, mis ju ammust ajast rikas rahalinn ja Liivimaa pealinn on. Eks see ole väga suur pasunakoori ja ministrihärrasid vääriv saavutus, et 21. sajandi teise veerandi künnisel eestimaalased ka Riiga saavad.

Aga graafikut vaadates on see rong ikka lätlaste poole kaldu. Nemad jõuavad Tartusse jõudes kohvikus ja kaubamajas, vahest isegi ERMis ära käia, sest viis tundi on ju täitsa piisav aeg.

Aga kui tartlane kell 17:05 end Riia poole veerevale „porgandile“ asutab, siis jõuab tema kohale hilja õhtul kell 20:46 – mis on just sobiv aeg endale öömaja otsida, et siis jälle hommikul kell 07:38 Tartu-Tallinna rongi peale jõuda.

Noh, Riia kaubamajja, loomaaeda ega kohvikusse tartlane küll ei jõua, kui ta just kaheks ööseks suurde linna ei jää. Aga et hotell kallis on, tuleb targu Riiga armuke valmis vaadata, kes öömaja pakub ning läti keelt ja kultuuri tutvustaks.

Graafik soodustab just nimelt armukeste pidamist Lätimaal. Ööseks Riiga… ja hommikul tagasi.

Hea plaan tegelikult. Nii et Riia rongiga armukese juurde... Psst, aga ära seda kõva häälega kodus kuuluta...


Tallinn-Tartu-Riia "lovers' train" võtab näod naerule. (Foto: Tartu Postimees/Kristjan Teedema)



kolmapäev, 10. detsember 2025

Repliik # 33. MIDA ÕPETAB MEILE PISA TORN?

SISSEKANNE # 377

Inimese mõistmise esmane õppetund. Kuidas teha välise vaatluse teel kindlaks, kuidas on inimestel lood empaatiaga. Tasub sõita Pisasse, võtta murul istet ja vaadata, kes toetab ja kes lükkab tagant - viimased on arvatavasti sotsiopaadid. ☺

Ⓒ Martin Parr. "Small World". Pisa, Itaalia. 1990 / Magnum Photos.



teisipäev, 18. november 2025

Repliik # 32. VERTIKAALNE PÄRNU? MIKS MITTE!

SISSEKANNE # 370

 

Pärnu Postimees annab teada, et Pärnu südalinna, kolmanda silla juurde, tahetakse püsti panna kõrged majad – nn kaksiktornid. Üldplaneeringus on välja käidud, et Pärnu südalinnas võiksid kõrghooned tulla just Rääma silla lähistele ning osaühing Heven soovibki sinna ehitada kaks maja, millel kõrgust 39 ja 54 meetrit. 

Need pole siis küll päris nii kõrged majad, nagu soovis ehitada „Pisuhännas“ härra Vestmanni konkurent – et oleks viiekümne versta peale näha -, aga nähtav vertikaal muidu nii horisontaalses linnas see ju siiski on. Pärnus, kus meil on ilus lai jõgi, võiks vertikaali olla. Kirikutorne me enam ei ehita, seega saavadki need olla vaid elu- ja büroohooned.

Mina olen igati poolt. Kraanad on märk elusast, arenevast linnast – mida rohkem kraanasid, seda parem. Loomulikult tuleb planeerida ja ehitada läbimõeldult. Mingit arhitektuurilist käkerdist ei ole ka vaja. Aga kui halisetakse, et pole meile Pärnusse kõrgeid maju vaja, et ega me New York ole, siis ütleks, et New York’ki oli algul Nieuw Amsterdam kõigest mõne kirikutorniga.

 

Lai 15b ja Aia 2a krunt Pärnu kesklinnas, kuhu arendaja ehitaks kaks kõrghoonet (foto: Pärnu Postimees)

 

11korruseline hoone (vasakul) on niisama kõrge kui Port Artur 2 katusele plaanitud juurdeehitus. Illustratsioon: 3+1 arhitektid (kuvatõmmis Pärnu Postimehest)


Siinkohal on jälle paslik tõdeda, kuivõrd kahju on sellest, et linnapildis ei domineeri enam suursugust, keskaegset Nikolai kirikut. Selle jättis varemeisse sõda, ent see oleks olnud kõigiti taastatav. Sel juhul ei nuriseks me ilmselt ka Port Arturi ja Pärnu Keskuse hoonestu üle, kuna neid poleks väärika kiriku lähedale kerkinudki. Samas, "oleksid" ja "poleksid" ei maksa suurt midagi hetkeperspektiivis.

 

Hansalinn Pärnu (Pernowe) Anno 1554. Panoraam ülejõelt tundus uhkem. Nikolai kirik asub R tähe all (allikas: Vikipeedia)

 
Nikolai kirik (St Nicolaus Kirche), nagu ta omal ajal oli (foto: ajapaik.ee)

 

New York’ki oli algul Nieuw Amsterdam kõigest mõne kirikutorniga (Anno 1662, foto: Wikipedia)

esmaspäev, 17. november 2025

Repliik # 31. EDEVUS ON HUKUTAV

 SISSEKANNE # 369

Kroonika annab teada, et peapiiskopihärraga juhtunud pisuke õnnetus – nimelt kukkus saatesarja „Mehed, hakkame elama!“ võtetel  ootamatult ratsutamisega tegelema hakanud Urmas Viilma  hobuse seljast maha enne, kui ta korralikult sadulasse sai. Tulemuseks rangluumurd ja kolm murdunud roiet.

Ei ole ilus teise õnnetuse üle ilkuda, kuid... edevus on hukutav. Eks ülemus ülevalt vaatas, et misasjaga see sulane nüüd tegeleb, nii võib ju äragi tõusta – mistap otsustas mehe maa peale tagasi tuua. Et oleks valus, aga vajalik õppetund.

Pealegi, inimene hobuse seljas – kas too passib? Kirjutas ju Witold Gobrowicz omal ajal targasti, et see üks väga ebaloomalik ilming on. Olen juba tsiteerinud, aga korrakem üle:

„Loom ei sünni selleks, et kanda enda seljas teist looma. Inimene hobuse seljas on niisama veider kui rott kuke, kana kaameli, ahv lehma ja koer pühvli seljas. Inimene hobuse seljas – see on skandaalne loomulikkuse vägistamine, see on kunstlik ja inetu, see on dissonants. Nad viitasid skulptorite töödele, mis ülistavad ratsanikku. Ma naersin neile näkku. Monumendid! Kunst on aina püsinud konventsioonides – peaaegu nagu mood! Kõige üle otsustab harjumus. Oleme vaadanud sajandeid ratsamonumente, nagu ka ratsanikke, aga kui peseksime silmad puhtaks ja vaataksime värske pilguga, siis krimpsutaksime vastikustundest nägu, sest hobuse turi ei ole inimesele õige koht – nagu ei ole seda ka lehma turi.“ (Gombrowicz, Päevaraamat 1998: 199-200)

Peapiiskopihärrale muidugi hüva paranemist.

Lugu on loetav siin.

 

Foto: Taavi Sepp /Kroonika /kuvatõmmis saatest