Kuvatud on postitused sildiga väärtuspõhine välispoliitika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga väärtuspõhine välispoliitika. Kuva kõik postitused

pühapäev, 5. juuli 2026

LOVE WILL TEAR US APART: KAJA KALLAS JA IISRAEL

 SISSEKANNE # 464


Sellest on nüüd mõned nädalad möödas, kui Iisraeli välisminister Gideon Sa’ar katkestas kõik suhted EL välispoliitika juhi Kaja Kallasega, kes oli võrrelnud juudiriiki LAV-i apartheidi-reźiimiga.

„Seetõttu ei jää mulle kui Iisraeli riigi välisministrile muud valikut, kui katkestada igasugune suhtlus proua Kallasega, kuni ta võtab tagasi selle verelaimu, mille ta suunas maailma ainsa juudiriigi vastu, mis on ühtlasi ka ainus demokraatia Lähis-Idas," ütles Sa'ar.


Nojaa, juut kui niisugune on äravalitud rahva esindaja ja oma erilise staatuse tõttu paljukannatanud, nii-öelda ainus ohvrirahvas siin ilmas, ning kriitika tema aadressil on kohatu. Juudi anekdootegi võib rääkida vaid juut ise, ilma et sel oleks mingi kahtlane, naeruvääristav tagamõte.

Vandenõuteooria kõneleb, et Kaja Kallase isa Siim Kallas olevat juudiverd. Et sel juhul on ju ka Kajas mõni tilk juudi verd. Ja sel juhul oleks juudiriigi kritiseerimine igati koššer, kuna see oleks siis inside business: ebamugav, aga mitte antisemiitlik.

Ma otsisin internetist ja kõikvõimsalt tehisarult vastust. On siis või ei ole? AI vastas: Ei, Siim Kallas ei ole juut. Avalike andmete ja elulookirjelduste põhjal on tema vanemad eestlased ning tema suguvõsal on pikaajalised juured Eestis. Väited tema juudi päritolust on pärit internetis ringlevatest vandenõuteooriatest, millel pole faktilist tõestust." 

Selge siis. No further questions. Eks Siim Kallas ole olnud finantsmajanduslikult edukas ja hästi sobitunud igasse aega, ta on tark ja kaval ning osav survivalist. Nagu valge juut. Ja tal on kuskil kümme miljonit ära peidetud – mille ilmselt leiavad kunagi arheoloogid maapõuest. Jäägu see.

Aga oma otsingutega kaasuvalt leidsin internetist paar Andrei Q Liimetsa luuletust, mis avaldatud Vikerkaares (4-5/2021). Need on üsna manifesteerivad. Kui nüüd mõni punkbänd – Psychoterror näiteks - need luuletused ka viisistaks, õieti teeks mõned rajud kolme duuri lood, siis neid laule ma ostaks. Oi! Oi! Oi!


Siim Kallas on sündinud 48. aastal
Urve Tiidus on sündinud 54. aastal
Jürgen Ligi on sündinud 59. aastal
Urmas Kruuse on sündinud 65. aastal
Maris Lauri on sündinud 66. aastal
Marko Mihkelson on sündinud 69. aastal
Kristen Michal on sündinud 75. aastal
Keit Pentus-Rosimannus on sündinud 76. aastal
Hanno Pevkur on sündinud 77. aastal
Kaja Kallas on sündinud 77. aastal
see teeb kokku 666
tehke oma järeldused ise

*

Kaja Kallas ja kompanii
ei ole svingibändi nimi
vaid see bande
kes istub Toompeal
ja saab salaorganisatsioonidelt
salajasi käske
kuidas mõelda

aga kui nüüd mõelda
siis kui nad on lõpetanud
salaorganisatsioonidelt
salajaste käskude saamise
siis Kaja Kallas ja kompanii
oleks tõepoolest suurepärane
svingibändi nimi

*

Kuulsin, et Astangule ehitatakse koonduslaagreid.
Kuulsin, et Paldiskisse ehitatakse koonduslaagreid.
Kuulsin, et Ameerikasse ehitatakse koonduslaagreid.
Kuulsin, et politsei hakkab inimesi kokku ajama.
Kuulsin, et hakatakse sundvaktsineerima.
Kuulsin, et hakatakse salakiibistama.
Kuulsin, et hakatakse avalikult peedistama.
Kuulsin, et taevas on chemtraile täis.
Kuulsin, et maa on lame.
Kuulsin, et Hitler elab põhjapoolusel.
Kuulsin, et sealt kaugemal kukub üle serva.
Kuulsin, et poliitikud on kõige taga.
Kuulsin, et Bilderberg on kõige taga.
Kuulsin, et Soros on kõige taga.
Kuulsin, et Obama on kõige taga.
Kuulsin, et Merkel on kõige taga.
Kuulsin, et Kaljulaid on kõige taga.
Kuulsin, et nemad on kõige taga.
Kuulsin, et nad tulevad su järele.
Kuulsin ja nii on.
Kuulsin ja hirm on.
Uuri ise järgi!

*

Ma küsin lihtsalt küsimusi

et kui ameeriklased kuul käisid
siis miks nad seal rohkem käinud pole?
et kui maa on ümmargune
siis miks kaardid on tasapinnalised?
et kui neeger on sõimusõna
siis miks Arnold Schwarzenegger oma nime ei muuda?
et kui mustanahaliste kultuur on nii elujõuline
siis miks Mozart oli valge?
miks Einstein oli valge?
miks Jeesus oli valge?
ja kas juudid tapsid Jeesuse?
ja kui kaksiktornid ülevalt pihta said
siis miks nad alt kokku vajusid?
ma ei ütle midagi
ma küsin lihtsalt küsimusi
mõelge oma peaga

*

Tänu taevale, et meil on kahekümne esimene sajand. Võib esitada küsimusi ja mõelda oma peaga. Kirikuvande alla ei panda, rattale ei tõmmata, tuleriidale ei saadeta, psühhoneuroloogia kinnisesse ei saadeta. Valitsus on soft, aga Rooma paavst on softim veel.

Ainult et Iisraeli viisat enam ei saa. Ei Kaja Kallas ega Andrei Q Liimets.



Joy Division - Love Will Tear Us Apart (1980)





neljapäev, 19. märts 2026

"MUNNADE PEAL KÄIMINE" JA VÄÄRTUSPÕHINE VÄLISPOLIITIKA

 SISSEKANNE # 419


Iraan ründas vastukäiguna USA ja Iisraeli raketirünnakutele omakorda Katari maagaasivälja, mis on teadlik strateegia, sest teeb kõige rohkem haiget maailma majandusele. Katar on nimelt üks maailma suurimaid LNG-gaasi tootjariike. Seega läksid energiahinnad maailmaturul otsekohe tõusule, aktsiad aga langusesse. Trump ähvardab nüüd Iraani maagaasitöötlemise taristu nii segi pommitada, et kivi ei jää kivi peale. Samuti ütles Trump, et USA ei teadnud midagi Iisraeli plaanist Lõuna-Parsi gaasivälja rünnata.

Saudi Araabia teatas, et jätab endale õiguse sõjategevuseks Iraani vastu ning Katar saatis välja Iraani sõjaväeatašee ja julgeolekuatašee.

Sõda käib kahekümnendat päeva ja lõppu ei paista. Kuidas see lõpp peakski välja nägema, kui mingit plaani ei paista olevat – peale selle, et pommitame kõik segi ja tapame kõik Iraani kõrged juhid ära. Euroopa keeldub sõtta sekkumast, andes mitmeti mõista, et see ei ole meie sõda. Trump lubas seda meeles pidada. The grudge.

Trumpile on söakalt vastu seisnud üksnes Hispaania peaminister Pedro Sanchez, kes on sõda Iraani vastu nimetanud rahvusvahelise õiguse jämedaks rikkumiseks ja rünnakuid illegaalseks. Teised Euroopa juhid on olnud hinnangutes ettevaatlikud, tahtmata ilmselt otseselt Trumpi viha alla sattuda – eks selles peitub ka kibe tõde, kuivõrd käest ära on lastud oma riiklik julgeolek, st kui suurel määral sõltutakse julgeolekuküsimustes USA-st. Päris piinlik tegelikult. Ja nüüd ollakse suuresti kahvlis. See sunnib laveerima ja raskelt ohkama, nagu papa Jannsen omal ajal:

„Kui mönni mees teaks, kuida mönni mees mönnes asjas munnade peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema.“ (Kirjawastused, Perno Postimees, vkj 26. september 1862)

*

Mõned päevad tagasi kirjutas politoloog Eiki Berg ERRi portaalis meie välispoliitilistest väljakutsetest praegustel keerulistel aegadel, mis nõuab justkui poole valimist ega tolereeri neutraalsuse limbos kõikumist:

Meie välispoliitika põhitees peaks olema väärtuspõhisus. Just sellele võlgneb Eesti oma iseseisvuse. Olen nõus Marko Mihkelsoniga, et selline lähenemine positsioneerib meid selle osa maailmaga, kus austatakse suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kus "vabadus olla ise" ei ole eelisseisund üksnes vähestele valitutele ega vahetusraha suurriikide huvide maksmapanekul. Samuti ei tohiks jõud anda õigust sekkuda kellegi tahte vastaselt või eirata üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

Kui aga päriselu räägib muud keelt, siis mis saab meie väärtuspõhisusest? Kas oleme valmis nägema sarnasusi Venemaa sõjas Ukrainaga ja Iisraeli sõjas palestiinlastega? Kas Vladimir Putini ja Donald Trumpi "erioperatsioonid" on need juhtumid, kus Eesti välispoliitiline seisukohavõtt peaks selgelt eristuma? Vastused – nii ühes kui teises suunas – tähendaksid otsustamist ühe või teise narratiivi kasuks.

Siit joonistuvad aga välja ilmsed küsitavused. Väärtuspõhisus ei tähenda väärtuste valikulist tõlgendamist ega nende kasuks oportunistlikku orienteerumist. Reeglitest kinnipidamine ei ole suhtelisel skaalal mõõdetav. Viitamine "erijuhtumitele", mis õigustaksid "erikohtlemist", ei pea vastu mõtteselguse, järjekindluse ega usaldusväärsuse nõuetele. Just nii, nagu neid sõna-sõnalt mõistetakse.

Paraku on lõhe soovmõtlemise ja deklaratiivsete avalduste vahel sedavõrd suur, et välispoliitikast rääkijatest jääb ebaveenev mulje. Mul oleks raske usutavalt kaitsta Eesti väärtuspõhist välispoliitikat, mis nimetab Butša veresauna genotsiidiks, ent samal ajal vaikib inimsusevastastest kuritegudest Gazas. Väljendid nagu "me ei nuta taga Madurot ega Khameneid" legitimeerivad ebaseaduslikku jõu kasutamist just selles võtmes, milles me ei suudaks ette kujutada selle kohaldamist iseendale. Sellist väärtuspõhisust on tõepoolest raske leida.

Kui nii, siis tuleb appi realism ehk siis täpsemalt "väärtuspõhine realism". Mitte kõikide sõda kõikide vastu, vaid "heade" ja "samaväärsete" sõda "halbade" ja "väärtusetute" vastu. Eeldusel, et kõik tõlgendavad ühtmoodi narratiivi "kurjuse teljest" ning vägivalla õigustatusest printsiibil "eesmärk pühitseb abinõu". (ERR,16.03)

Hästi öeldud tegelikult, kirjutan alla.