KUULE! KUULE!

 SISSEKANNE # 427

See ei ole aprillinali, vaid täiesti tõsi, et ameeriklased lendavad täna Kuule – pärast 54-aastast pausi. Artemis II pardal, mis Canaverali neemelt stardib, on neli astronauti – kolm meest ja üks naine. Ja tore on! Imelik, et 1972. aastast saadik pole inimese jalg kuul käinud, kuid ajavahemikus 1969-1972 leidis aset tervelt kuus mehitatud missiooni. Ja mis kõik selle poolsajandi jooksul on juhtunud. Digirevolutsioon, AI-revolutsioon jne. Ent Kuul käisid inimesed analoogtehnikaga – ja olid edukad. Tõsi, need missioonid olid väga kallid ja eks teaduslikult ka olulised – kuu ei olnudki tehtud juustust ega katnud tema pinda ka tolm, mis olla nii paks, et kosmoselaev sinna sisse ära võinuks uppuda -, kuid põhiline oli ikka külma sõja kontekstis tehniline võidujooks ning oma vägevuse näitamine: sovjeedid tutvustasid maailmale küll Sputnikut ja tegid popikooniks Juri Gagarini, aga kuu kuulus ikkagi Ameerikale. Oleme ju kõik näinud tähtede ja triipude lippu kuu pinnal – mille kohta on küll samas arvatud, et see Hollywoodi filmitrikk olla, mis lavastatud stuudios Stanley Kubricku poolt, kes just oli valmis saanud võimsa spektaakli „Kosmoseodüsseia 2001“ (1968). Ja kui poleks käidud Kuul, siis poleks tehtud ka kuulsat ülesvõtet „Earthrise“ 1968. aastal, mil kõik said ühtäkki aru, et Maa on unikaalne helesinine planeet – eriti võrreldes tühja ja kivise ja kõleda Kuuga – ning seda tuleb kaitsta, sest muud meil ei ole. See ongi meie ainus kodu. Meie kõigi jaoks, usutunnistusest, rassist, varanduslikust seisust olenemata.

Earthrise (Maatõus) - 1968, Apollo 8, autor William Anders; fotot on nimetatud kõige mõjuvõimsamaks keskkonnakaitse eestkõnelejaks. 

Võib muidugi küsida, miks on vaja taas Kuule minna, kuna midagi vapustavalt uut ja põhjapanevat me teada ei saaks. Küllap ta on sama kivine ja kõle ja tühi ja elutu nagu viiskümmend neli aastat tagasi. Ei ole seal tõenäoliselt ka UFOde maandumispaika ega natside salajast baasi. Nõukogude Liidule pole vaja ka midagi tõestada, sest esiteks on see impeerium ammu põrmu varisenud ja teiseks on tema õigusjärglane Venemaa sedavõrd nõrk, et müttab juba viiendat aastat Donbassi mülkas ega ole võimeline pilku kõrgematesse sfääridesse tõstma. Ei anna nagu konkurendi mõõtu välja. 

Aga võib-olla on vaja uusi fotosid teha, et lamemaalastele ükskord ometi ära seletada, et Kuu pealt paistab maa ümmargusena? Ma kahtlen siiski, et ükski uus foto lamemaalaste jt vandenõuteoreetikute seisukohti ümber suudaks lükata, kuna tehisaruga võib teha ükskõik milliseid ahhetama panevaid ülesvõtteid. Mäletan uudisnupukest aastast 2018 - olen selle isegi üles kirjutanud ilmselt kurioosumina -, et keegi ameeriklane Allan Nielsen väitis tõsimeeli, et NASA on kogu aeg valetanud, kui kaugel on Kuu Maast. Ametlikel andmeil on distants ca 484 400 km. Bullshit. Hr. Nielsen teab, et see on kõigest 2-3 km ja seega võib kuule sõita vähem kui tunni ajaga. Ta pildistas Kuud oma Nikon P900 digikaameraga seejärel pildistas sama kaameraga 2,5 km kaugusel asuvat tuuleveskit – mõlemad suumitud olid ühtviisi detailsed. 

Hr. Nielsen järeldab: „Ma suumisin ja sain pildid, mida on kehtivate teadusfaktide abil raske selgitada. Minu katse näitas, et teadlased ja kosmoloogid valetavad, neid valesid õpetatakse lastele koolis. Seega ei ole Kuu kuskil kaugel avakosmoses, vaid täiesti meie planeedi juures. Ma ei oska öelda täpselt, kui kaugel Kuu on, kuid minu oletuste kohaselt umbes kolme kilomeetri kaugusel.“ Seda vahendab meile Postimees, tõsi küll, rubriigis „Kirev elu“. 

On kuidas on, igal juhul on see nice try. See näitab, et inimene tahab edasi pürgida. Kas või üksnes filosoofilises mõttes. Sama asi on ka nende Marsi-missioonidega. Tähtis on just see edasipürgimise idee. Tahame uusi horisonte. Tahame valikuvõimalust. Sest kui ükskord elu Maal otsa saab – või kui meil lihtsalt siin kitsaks läheb -,  siis oleks meil varuvariant. Mune ei tasu hoida ühes korvis, eks – olgugi et see korv on jumalik.

Mina olen selles küsimuses rohkem pragmaatiline ja esitan küsimuse, et milleks meile kivine eluvaenulik Kuu või Marss, kui me võiksime sama keskkonda kogeda Arizonas ja New Mexicos ja Nevadas ja Sahara kõrbes ja Tiibeti kiltmaal ja Austraalia Punases Südames ja Andide platool. Need on Maa kõledad paigad, kuid kordades ja kordades inimsõbralikumad Kuust ja Marsist. Äkki me kulutaksime neid ressursse siin Maal elukeskkonna parendamiseks ja laiendamiseks, kui kulutame miljardeid Maalt väljapääsemise nimel. Samas – kui inimene ei pürgi, ei ole ka progressi. Kunagi ei tea, millal saabub otsustav läbimurre. Aga tõtt-öeldes on igasugune kosmoseprogramm parem rahakulutus, kui miljardite matmine massihävitusrelvadesse. Sest kui me suurendame hüppeliselt ballistiliste rakettide tootmist, toodame 600 Tomahawki asemel 2000 Tomahawki, siis sünnivad sellest ainult uued pinged ja sõjad ning mõttetud jõudemonstratsioonid ja inimesed saavad surma ja majad kukuvad kokku ja paljud ütlevad, et häbi on olla inimene.

Tõsi, täna startiv lend pole küll laskumisega kuule, aga on siiski lähivisiit Kuu orbiidile, nagu kirjeldab NASA ise. Lähemalt saab lugeda siin.

Inspireeritud Apollo 11 lennust: David Bowie - Space Oddity (1969)

Brian Eno oli samuti inspireeritud: Ascent (An Ending) (1983)

"GET YOUR OWN OIL!"

 SISSEKANNE # 426

Knessetis võeti vastu surmanuhtluse seadustamine, mis kehtib ainult palestiinlastele, palestiina päritolu terroristidele ja mõrtsukatele. Õõvastav oli vaadata ultrasionisti Itamar Ben-Gviri vahuveiniga pokaali kõlistamas ja rõõmust kepslemas. Kujutan juba ette, kuidas selle seaduse jurisdiktsioon hakkab venima nagu kummipael. See seadus Iisraelile sõpru juurde ei too, olgu õigustused selle vastuvõtmiseks kui tahes argumenteeritud.

The Mirror (YouTube)

Üldse läheb mul süda pahaks, kui ma kuulan nii Netanyahut (keda olen somes näinud kutsutavat ka Satanyahuks) kui Donald Trumpi kui Pete Hegsethi ja isegi Marco Rubiot kuulates tekib iiveldus. Ma ei mõista, kuidas mingi segaste nartsissistide ja psühhopaatide kamp on terve maailma justkui pantvangi võtnud.

„Minge ise oma naftale järele,“ kärkis Trump ärritunult Truth Socialis Ühendkuningriigile, kes on hädas kasvavate kütusehindadega ja defitsiidiohuga. Ameerikal on endal naftat piisavalt, Ameerika ei vaja Hormuzi väina avamist, hooples Trump ning sõitles liitlasi ja Aasia riike, et need liiga vähe panustavad. Ja andis jälle mõista, et suhted NATOga vaadatakse üle ning nahahoidmist peetakse meeles. Kui Iraan ei ole teie sõda, siis ka Ukraina ei ole meie sõda, tegi Rubio omakorda asjad selgeks. Ja kui Kaja Kallas tegi USA suunas sarkastilise märkuse, et millal too hakkab Venemaad korrale kutsuma, vastas Rubio solvunult, et nad kogu aeg üritavad, aga kui eurooplased arvavad, et nad suudavad paremini, siis võib USA ka eemale astuda.

Lõuna-Eestis kukkus ööl vastu tänast alla järjekordne Ukraina droon, mis oli ilmselt teel Loode-Venemaa energeetikataristu poole, kuid kaldus trajektoorist kõrvale kas siis juhuslikult navigeerimis-vea või tahtliku kõrvalejuhtimise tõttu. Igatahes ta plahvatas ja alla ta tuli otse ühe Hammaste küla taluniku põllule. Vigastada küll keegi ei saanud, kahju ei sündinud, peale selle, et tekkis taas tohutu furoor ja dispuut, kuidas droonitõrje töötas ja kuidas toimus elanike teavitamine ja kas tehti kõik protseduuriliselt õigesti jne.

Ust-Luga sadam põleb juba mitmendat päeva ning tulekuma olevat näha nii Narvast kui eriti Narva-Jõesuust, mis meie siseministri Igor Taro arvates on üks igavesti vahva vaatepilt, kui ainult mürgine suits Eestimaa poole ei pöördu. Siiani olevat tuulesuund meie jaoks soodne ning suits hõljub põhja poole, aga ei võivat iial teada. Leningradi oblasti kuberner on tunnistanud, et Ust-Luga sadam on praktiliselt rivist väljas ja see on probleem – ja üleüldse olevat Ukraina droonirünnakud energiataristu pihta kahandanud Vene naftaeksporti umbes 40 % - ning Loksa ja Juminda piirkonnas seisab tropis praegu ca kolmkümmend tankerit, kes ei pääse Ust-Luga sadamasse kütust peale võtma. Ja meie merenduseksperdid ütlevad, et meie jaoks tekib probleem siis, kui seal seisab üle neljakümne aluse, ja et teoreetiliselt, mereseaduse järgi, võivad laevad seista seal igavesti. Sest nad paiknevad rahvusvahelistes vetes.

Aga mis meil sellest, meie peame vaatama, kuidas meie saame ja kellega. Välispoliitilise kammertooni annab meile nõunik Lembit Ulfsak, kes oli reaalpoliitika mõistmises vägagi järje peal.

Lembit Ulfsak - Nõuniku laul (ETV telelavastusest "Lumekuninganna", 1986, (Kalev Lehola/YT)

VIISKÜMMEND ORANŹI VARJUNDIT # 1

SISSEKANNE # 425

ESIMENE: "Please, mr President, we are winning too much..."

@ Denmark (FB)

TEINE: President ja tema "Sharpie"

@ C-SPAN (FB)

KOLMAS:  Trump ja "800 poomist"

@ The National

NELJAS: "They have to open up strait of Trump...."

@ FoxNews

VIIES: "They'll be killed by their own people /.../ or by us"

@ EuroNews

KUUES: Trump ja lollid küsimused:

@DRMNewsInternational

SEITSMES: "Cuba?" (Hubba-bubba...) 

@ Mirror US

KAHEKSAS: "Raise your hand, if you want to lead Iran! Dead silence..."

@ livenowfox

ÜHEKSAS: Trump ja tööpakkumine Iraanist:

@ HT-Videos

KÜMNES: "Not perfect, but it's France."

@ Forbes Breaking News

28 PÄEVA HILJEM: "HEY TRUMP, YOU'RE FIRED!"

 SISSEKANNE # 424

Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et USA pakub omapoolseid julgeolekugarantiisid Ukrainale tingimusel, et Ukraina viiks oma väed Donbassist välja. Ka ütles Ukraina president otse välja, et USA on valinud Ukrainale surve avaldamise Venemaale surve avaldamise asemel. Zelenskõi hinnangul soovib Venemaa oma läbirääkimiste taktikaga saavutada USA presidendi loobumist või lahkumist Ukraina rahuläbirääkimistelt. Patrioti õhutõrje süsteemi rakettide tarneid ei olevat siiski peatatud, kuigi Trump on end mässinud Lähis-Ida konflikti, mistõttu on kartus, et Ukrainale mõeldud raketid suunatakse hoopis sinna. Trump näikse olevat ka lihtsalt tüdinenud Ukraina teemaga tegelemisest. See on aga otse Venemaa huvides – Iraani vastasseis USA-ga peab kestma võimalikult kaua (Rainer Saks, Postimees, 26.03).

Trump on jah parajas plindris, mida näitab pidev tuututamine avalikkuse ees, kuidas Iraan on põhimõtteliselt purustatud, kuid nad lihtsalt jonnivad. Nad tahavad hullupööra diili teha, ütleb Trump, aga nad ei julge, sest kardavad kättemaksu omadelt. Nad tapetakse kas omade või siis meie poolt, kuulutas Trump. (Väga julgustav valik, peab möönma.) Iraan väidab, et sisulisi kõnelusi pole peetud, on üksnes vahetatud noote Pakistani vahendusel. Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) kõneisik Ebrahim Zolfaghari ütles, et ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga ning koguni pilkas Trumpi tema enda fraasiga: You're fired!  

Pilkamise diplomaatia: "You're fired!"

On andmeid, et Iraan valmistub suurte jõududega kaitsma Khargi saart Pärsia lahes, kus asub pea kogu Iraani naftatöötlemise võimekus. Trump on ähvardanud selle kas vallutada oma mariinidega või rakettidega maa pealt pühkida. „Ma vallandan põrgu, kui Iraan kohe ei alistu,“ kärkis Trump kurjalt, kuid samas kuulutas välja kümnepäevase pausi rünnakutele Iraani energiataristu pihtsa. Saad sa siis aru! Lõhnab kaardilaua blufi järgi, kuigi Valge Maja kõnetädi Karoline Leavitt ütles, et president seekord ei blufi.

Trump kui riskikapitalist vaatleb kogu situatsiooni muidugi turuloogika järgi. Kõigi eelduste kohaselt peaks Iraan ammu olema alla andnud. Outnumbered and obliterated! Ainult et Iraan tegutseb jälle turutõrke olukorras.  Sõda Iraaniga ei ole tariifisõda Euroopa Liidu ja Kanadaga. Välisminister Abbas Araghchi ütles, et USA ei saa aru peamisest: süsteem ei põhine ühel inimesel või inimeste grupil, vaid teokraatlikul ideel. Siinkohal meenub Vietnami vanake Ho Chi Minh, kes lausus prantsuse kolonistidele 1954. aastal hoiatavad sõnad: „Sa võid tappa kümme minu meest iga ühe eest, keda mina sinu omadest tapan. Kuid isegi selliste võimalustega kaotad sina ja võidan mina.“ Ehk siis teisisõnu: lõpuks olete ikkagi teie need, kes sellest väsivad.

Nii juhtus Vietnamis, Iraagis, Afganistanis.

*

Neil päevil on paslik kuulata jälle legendaarset laulu külma sõja päevilt. Kuigi USA ja Venemaa geniaalsed ja stabiilsed liidrid on tegemas diili, hõõguvad söed ikka pinna all. Everything is just proxy now!

Frankie Goes To Hollywood - Two Tribes (1984)

"PETE, SINA JU TAHTSID SEDA..."

 SISSEKANNE # 423

Trump annab Iraani sõja kohta järjest kummalisemaid ja veidramaid signaale. Alles see oli, kui ta ähvardas Iraani energiataristu puruks pommitada, kui Iraan ei ava Hormuzi väina 48 tunni jooksul. Seepeale lubas Iraan vastukäiguna hävitada regiooni veemagestamise taristud, mis on laheriikide jaoks eluliselt vajalik, et majandus, terve ühiskond saaks toimida. Trump tõmbus tagasi ja andis viiepäevase ajapikenduse. Ühtlasi ütleb ta, et Hormuzi väin pole tegelikult kinni, samas viibutab ta sõrme NATO liitlaste poole, et need on laisad ja argpüksid ega taha väinade avamiseks lillegi liigutada. Siis räägib Trump kindlast võidust, kuulutades, et ollakse juba võitnud ning Iraan soovib nii väga läbirääkimisi pidada (they want it so badly!), kuid USA teeb seda omadel tingimustel. Siis kuulutab Trump, et pole kellegagi läbi rääkida, tõtt-öeldes ta ei teagi, kes on kõige tähtsam juht seal vastaspoolel. Siis jälle, et läbirääkimised käivad kõrgel tasemel, aga mitte kõige kõrgema juhiga. Vahepeal kinnitab Trump, et saadab Pärsia lahe piirkonda 3000 mariini. Siis jälle tuleb teade, et Ameerika sõdurid maismaaoperatsioone tegema ei hakka. Siis teatab Trump, et sõda toimub Iraani tuumavõimekuse hävitamiseks ja režiimi vahetamise eesmärgil. Aga siis tuleb jälle Trumpi sõnum, et režiim on tegelikult juba vahetunud ja et Iraan soostus viimases hädas tegema maailmale suure kingituse ja mitte omama kunagi tuumarelva. Maailm võlgneb Trumpile tuhat tänu, kuid loomulikult unustatakse tänada.

Kõige paremini on Trumpi kommunikatsiooni kokku võtnud keegi Tiberius oma FB seinal:

Trumpi "rapid fire" ja suurepärane kommunikatsioon (@Tiberius, FB)

Sõjaasjanduse ekspert Rainer Saks möönab Postimehes: „Ei ole põhjust kahelda, et Iraan ja USA on vahendajate kaudu kontaktis. Iraanil oleks kindlasti läbirääkimisi väga vaja, kasvõi aja võitmiseks. Kindlasti soovib Iraan ka vältida USA (ja Iisraeli) rünnakuid riigi energeetikataristule. Aga Iraanile ei sobi avalikud läbirääkimised. USA president võttis protsessi avalikuks tegemisega kindlasti arvestatava riski. Iraanil ja tema toetajatel on nüüd motivatsioon saavutada USA presidendi avalduse avalik tühistamine. Lähipäevad näitavad, kas USA suudab korraldada läbirääkimised jõupositsioonilt.“ (PM, 24.03)

Iraan on tänu Trumpi edevale eneseupitamisele leidnud tõsise jõuõla Trumpi pilkamiseks, öeldes, et mingeid läbirääkimisi pole peetud ja kui Trump neid ongi pidanud, siis ilmselt ainult iseendaga, peegli ees.

Trump on aga oma peamist pistrikku, mr. Joshua’d (st Pete Hegsethi), juba valmis bussi alla viskama, samuti kindral Caine’i. Memphises ütles ta Hegsethi kõrval seistes:

„Helistasin Pete'ile, helistasin kindral Caine'ile, helistasin paljudele meie suurepärastele inimestele ... ja ütlesin: „Räägime. Meil ​​on Lähis-Idas probleem. Meil ​​on riik ..., mis on 47 aastat olnud terrori levitaja. Ja nad on tuumarelva omamisele väga lähedal. Me võime jätkata ja tõsta selle 50 000 55 ja 60 peale, lõppu pole. Või võiksime teha peatuse ja teha väikese teekonna Lähis-Itta ning kõrvaldada suure probleemi.“

„Pete, ma arvan, et sina olid esimene, kes sõna võttis,“ jätkas Trump. „Ja sa ütlesid: „Teeme ära.“ Sest sa ei saa lubada neil tuumarelva omada.“

Pete, sina ju tahtsid seda, eks… Mis muidugi tähendab seda, et Hegseth ollakse valmis ohverdama, kui narratiiv seda ette näeb. Hegseth ja Caine ei ole õnnelikud, kui Iraanis asjad laabuvad, andis Trump mõista. Et siis nüüd on teada patuoinad. Ja küllap tuleb siis aeg, kui Trump Hegsethi ametist vabastab, remargiga, et „he’s not doing great any more, he’s weak and it’s good to have him gone.“

Eks see ole palgasõdurite saatus. Hollywoodi märulites saavad nad ikka lõpuks hirmsal moel otsa.

(Diario AS/YT)

Iraani poole pealt, muuseas, tegin enda jaoks avastuse. Nimelt on praegusel Iraani välisministril Abbas Araghchil, kes ühtlasi on ka hetkel kõige rohkem pildis olnud iraanlane, aastatetagune lähikokkupuude olnud ka Eestiga. Nimelt teenis Araghchi Iraani Islamivabariiki 1999-2003 suursaadikuna Soomes ja Eestis, andis volikirjad üle Lennart Merile isiklikult ning küllap käis ka vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, siin presidendi vastuvõtul. Resideerudes küll Helsingis, käis ta mitmel korral ka üle lahe asju ajamas. Näiteks kirjutas Delfi Ärileht 6. septembril 2001, s.o. viis päeva enne maailma hulluksminemist, kuidas Araghchi käis äriseminaril kahepoolseid majandussuhteid elavdamas.  Maailm on väike.  

Aga... ma kardan ameeriklasi. Sest nende sõnumid on segased.

David Bowie - I'm Afraid Of Americans (1997)

HORMUZI MALE: USA LIPUKÄIK JA IRAANI RATSUKÄIK

 SISSEKANNE # 422

Trump on Hormuzi väinaga hädas nagu lits lapsega. Iraan hoiab väina kinni, ähvardades rünnata mittesõbralike riikide laevu – ülejäänud pääsevat läbi. Ometigi sellest ei piisa, et kütusehinnad üle maailma ei kerkiks. Nüüd ongi Trumpil paradoksaalsel kombel vesi ahjus – ehkki president paiskab oma TruthSociali lehel pidevalt avalikkusele võidukaid sõjasõnumeid, kuidas Iraani raketilaod on peaaegu hävitatud ning laevastik põhja lastud, siis ikkagi majandus liigub persekursil ja sõjakulud muudkui kasvavad. Püüa sa siis Texase redneckile selgeks teha, miks kütus tanklas kallineb. Lisaks veel etteheited, nagu oleks Trump Benjamin Netanyahu käpiknukk ja ameeriklased on naiivselt sõtta kistud. Netanyahu ütlespressikal, et tema pole ameeriklasi sõtta tõmmanud ja et Iisraelil on konkreetsed ja selged, lausa eksistentsiaalsed põhjused selle sõja pidamiseks. Kõrgete kütusehindade pärast ta aga ei muretse – see on tühi-tähi suurte eesmärkide kõrval. Nojah, Jeruusalemmast Tel Avivi võib ka eesli seljas ratsutada – või siis jalgsigi äärmise häda korral, ent katsu sa sessinatses Texases autota hakkama saada.

Mulle meeldib seostada käesolevat kampaaniat malemänguga, kus USA/Iisrael annavad pidevalt lipuga tuld – lipu tegevusraadius on malelaual teadagi kõige ulatuslikum ja nn tulejõud kõige hävitavam. Iraanil on varuks ratsukäigud, mis targasti kombineerituna on kõige ohtlikumad. Ratsuga tavaliselt võetakse kahvlisse. Kui veab, tehakse ka matt, kuid kahju sünnib igal juhul – sestap on ratsu kõige salakavalam vigur males.

USAl ja Iisraelil on selge ülekaal, kuid näib, et puudub tark strateegia. Sõjakulud iga päev on kaks miljardit. Retoorika järgi on Iraan „bunch of wuzzies“, keda USA pommitab veel ainult „just for fun“. Aga siis tuleb välja 48 tunni ultimaatium: kui te kohe Hormuzi väina ei vabasta, siis me pommitame te elektrijaamad pilbasteks, alustades kõige suuremast. See oleks jõuline tulelöök lipuga. Millepeale Iraan lubas sihikule võtta piirkonna veemagestamisejaamad, millest sõltuvad eluliselt Araabia naftaśeigid. Pidage-pidage, see on kuritegu humaansuse vastu! Ei tea… see on kõigest ratsukäik.

On selge, et Iraani režiim ei vasta mingilgi moel Läänes aktsepteeritud standarditele. Repressiivne, misogüünne patriarhide võim – kinnitavad eurooplased siinses väärtusruumis. You know, they won’t sell Bic Macs there, and that’s a pity, everybody agree on that – sõnastaks demokraatia tuuma Donald Trump. Asi pole abstraktses inimõiguses, asi on käegakatsutavas hamburgeris. You can make it, sell it, eat it. Aga naiste õigused? Well, you can’t grab ’em by pussy.. unless asked nicely, though.

On kuidas on.  Võib-olla on pikem plaan ja hea strateegia, millest lihtsurelikud ei tea. Ent siiski… Mängud lähevad üle piiride ja tuli läheb käest. Nagu kevadise kulupõletamisega tihti juhtub. Tikku on muide väga lihtne tõmmata, see tühi ei maksa ka midagi. Sõja alustamine on ka lihtne, lõpetamine on aga paras clusterfuck. Meie näeme sõja mõju numbrijadana lähima bensiinijaama hinnaposti otsas – ja edasi poekassas või kommunaale tasudes. Ja siis mõtled: milleks, no milleks seda kõike vaja oli? Asi ei saa ju olla inimõiguste juurutamise soovist, pigem ikka nii, et:

Oil for us, burgers for them.

Raamatuke neile, kes tahavad peletada igavust käepäraste vahenditega (Play, but stay safe!)

Peter Gabriel (ja Kate Bush) valutavad südant - Games Without Frontiers (1980)

MIDA MA TEAN CHUCK NORRISEST?

 SISSEKANNE # 421 

Oh boy, I heard the news today. Chuck Norris läks surmavalda … ja mul on tunne, et kellelgi tuleb välja kolida. Hei, vennas, ma hakkan ise maavalla printsiks. Räägitakse, et Chuck Norrisel oli ammu aeg täis, aga Surmal ei olnud julgust talle seda öelda. Chuck Norris läks ise kohale.

Mida ma Chuck Norrisest tean? No esiteks ehitas ta ise selle maja, kus ta sündis. Olen kuulnud ka, et kui ta sündis, sõidutas ta ise oma ema sünnitusmajast koju. Mine võtan’d kinni, kumb lugu tõele vastab, aga üks neist kindlasti. Igatahes pandi Chuck Norris ühel korral valedetektori ette – detektor tunnistas kõik oma valed üles.

Kui ta oli väike poiss, ehitas ta liivakastis – mida miskipärast Saharaks kutsutakse - liivalosse - mida meie Giza püramiidideks kutsume, tagasihoidlikult autorile viitamata.

Olen kuulnud, et maakera ei pöörle, vaid Chuck Norris kõndis ümber selle. Ükskord sai ta kobra käest salvata – pärast mida kobra kolm päeva hiljem hinge heitis. Farmi Gabriel ütles et on maganud 2500 naisega, Chuck Norrise jaoks on see vaikne teisipäev. Muide, ta olla olnud esimene, kes suutis loendada nullist lõpmatuseni - ta tegi seda kaks korda järjest. 

Aga ükskord juhtus nii, et Chuck Norris vaatas külmkappi. „Ära värise, sült! Ma tulin piima võtma.“

Igavene mälestus!

Chuck Norris oma lapsepõlve liivakastis (internet)