SISSEKANNE # 484
Riigikogu valis – see tähendab, hääletas – esimeses voorus ära uue presidendi, kelleks
saab ootuspäraselt proua Ülle Madise. Ta sai 71 saadiku toetuse (minimaalselt
läks vaja 68 toetushäält). Ehkki kõik oli igati korrektne ja seaduspärane,
kõiki protseduurireegleid täideti ja proteste hiljem ei esitatud, on siiski veidi
kummaline olukord selle meie presidendivalimise protsessiga, kus seati üles üks
kandidaat ja vastukandidaat Tiit Land taandas ennast juba eos, sest ei saanud
vajalikke hääli kokku, et Riigikogus esitatud saada. Noh, ja tekkiski olukord
nagu vanas nõuka-aja sketšis: seltsimehed, me oleme kogunenud hääletusele, kas
anda seltsimees Kronśteinile autoostuluba või mitte – kandidaate on meil tükki
üks ja lube on ka tükki üks…
Aga
muidu… hea valik. Suur pluss juba ainuüksi on see, et ta on naine, mitte mõni
vissis vanamees. Ülle Madise oma vaoshoituse ja intelligentsiga sobib kindlasti
presidendi ametisse. Eriti neis piirides, mis seadus presidendi
institutsioonile ette kirjutanud on: Eesti tseremoniaalne juht ja järelvaataja.
Ta räägib hästi, mõõdetud sõnadega, tühja juttu ei aja ega kannata ka teistelt,
on viks ja korralik nagu musterõpilane. Ei prokrastineeri. Piinlikkust ta
kindlasti oma kaalutleva mõistusega tekitama ei hakka. Ka empaatiat on tal
piisavalt. Õiguskantsleri kogemus aitab tal suhestuda ühiskonna erinevate
kihtide ja ootustega. Samas on tal piisavalt karakterit, et mitte lasta endale
kellelgi pähe istuda, ei kujuta teda ette mõne erakonna käpiknukuna. Ja, last
but not least, oleme ära lahendanud ka presidendi teisiku küsimuse – mitte vähetähtis
asjaolu praeguste aegade tõmbetuultes.
Muidugi,
üks küsimus jääb ikka õhku. Et miks presidendil lapsi ei ole. Iseenesest on see
igaühe isiklik asi, ent kuna me siin Eestis asume n-ö. demograafilises
vetsupotis (Rein Taagepera määratlus / prognoos aastast 2005), siis… see võib teemapüstitus kujuneda
Achilleuse kannaks, kust president on haavatav. Eriti naisena, eriti targa
naisena.
*
Aga
teine teema presidendivalimiste varjus kogus samuti tuure. See on kaitseväe
rahaasjad, milles esineva bardaki tõi välja riigikontrolli vastav raport. On
ostetud mürske mingilt firmalt, makstud miljoneid ettemaksu ja vastu pole eriti
midagi saadud, üksnes ebakvaliteetset kaupa. Nõutakse kaitseministri
Pevkuri pead. Kuid nagu ütles peaminister Michal kolmapäeva, 2. septembri õhtul, siis täna valitakse
presidenti – ja võib-olla siis homme lennutatakse päid. Pevkuri pea oli igatahes
pakul valmis.
Järgmisel hommikul astuski Hanno
Pevkur kaitseministri positsioonilt tagasi, andes sellest juba õhtul teada. Ma ei teagi, kas saatuslikuks sai talle rohkem riigikontrolli
raport kaitseväe raamatupidamise kohta või nn mürsuskandaal, mis suure mürtsuga
avalikkuse ette tuli.
Nagu Eesti Ekspress sedastas, ei saa kaitseministeerium
mõistagi arvudega žongleerida ning nimesid nimetada – seadusest lähtuvalt -,
küll aga saavat seda ajakirjandus, kes on välja traalinud olulise info, mille
kohaselt on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) mingile India mürsutootmise
ettevõttele andnud 70 miljoni euro ulatuses ettemaksu, aga vastu ei saanud suurt
midagi. Kui üldse, siis saadi vasta püksa. Ilmsiks on tulnud kurbnaljakas tõik,
et nimetet ettevõte – Datasel S.R.L. – ei ole eelnevalt tootnud ja isegi mitte müünud
ühtegi mürsku ning ettevõtet tutvustav reklaam oli laenatud tuntud
strateegiamängu lehelt. Tegemist olla Itaalias registreeritud ühe töötajaga
mikroettevõttega, mille omanikud on India tekstiili- ja luksuskaupade äri
taustaga perekonna võsukesed. Kurioosum missugune!
India
pool väidab, et kõik on „oolrait“, neil olnud komponendid mürskude tootmiseks
peaaegu koos, lihtsalt olevat tekkinud tarneraskused (transport, logistika ja
muu force majeure). Kõik pusletükikesed oli just õigele kohale asetumas, aga
siis katkestas Eesti pool tehingu ja jättis pool raha kõhkluste ja kahtluste
tõttu maksmata. See olnud just see vajalikum pool – no et üldse tootmist
alustada. Nüüd kaebasid hindud Eesti riigi kohtusse – mis nad teevad nende
komponentidega, kui Eesti alt ära hüppas!
Feels
like someone has been scammed – and it’s not the Indians. Tuleb meelde
kurikuulus Kreisiraadio sketš „Läbirääkimised“. Ainult et teravik on meie
poole. „You give us money, we make bombs, all money, sixty percent – me, and
what you?" (pigem küll „f#ck you?“). Tagatipuks tuleb sellistel eepilistel puhkudel alati meelde õnnetu näoga Kert Ämmapets Pärnust Pardi uulitsast: 800 miljonit, ma ei tea, kuhu see sai... Lihtsalt pole enam...
 |
| FB/Kreisiraadio |
Big bizness a la Kreisiraadio
*
Pärnut
ja selle ümbrust tabas reede hommikul, 04.09, sajandi vihm – mõne tunniga sadas alla eri
andmeil 114-122 cm sademeid, mis on Pärnu absoluutne rekord alates 1877.
aastast, kui on tehtud vastavaid mõõtmisi. Sellist veemassiivi linna
kanalisatsioon vastu võtta ei suutnud ning tulemuseks oli üle linna uputus. Uppusid
nii Rannarajoon, Mai, Eeslinn, Kesklinn kui Rääma piirkond, samuti uputas
Tammistes, Paikusel ja Sindis. Autod
jäid teedele seisma, veelgi rohkem jäi maha numbrimärke. Suurem häda oli siiski
keldritesse ja madalamatesse poeruumidesse valguv vesi. Eriti trööstitu seis
valitses Räämal, kust rabast alguse saavad ojad ei mahutanud pidevalt pealetulvavat
vett ära, truubid läksid risust umbe ning vesi otsis teed inimeste
majapidamistesse, hoovidesse ja keldritesse, kandes laiali puuriidad ja
uputades tehnovõrke. Mõnest mööblitükist pole ehk suurt lugu, aga tõsisem mure
on keldrites asuvate soojuspumpade ja boileritega – need kahjud on suured, sest
nad on eluliselt vajalikud.
See
on üsna sarnane olukord sellega, kui Pärnut tabas 2005. a. jaanuaritorm. Siis
ujutati üle mere- ja jõeäärsed piirkonnad, kannatada sai peale Rannarajooni eriti mere ja jõe vahel asetsev Vana-Pärnu
linnaosa. Siis oli torm ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel – kaudset mõju
arvatakse olevat ka 2004. aasta detsembris aset leidnud tohutul
tsunamikatastroofil – pressisid tuuled merevee jõkke tagasi, kus säng jäi
kitsaks. Aga nüüd tabas see rekordvihm nagu välk selgest taevast – prognoosid näitasid
kolm korda väiksemat sadu ja sedagi päeva peale jaotatuna. Sajandi vihm, no mis
sa teed ära! – laiutavad kõik käsi. Vat see on tõeline force majeure! Once in a
lifetime!
Aga positiivse külje pealt vaadates... eks pärnakatel on nüüd aja möödudes jälle tore jutukera veeretada, et kus mina siis olin ja mis ma kõik ära nägin ja tegin, kui seesinane suur vihm Pärnu ära uputas...
TV3 Uudised: Meil on hädaolukord!
 |
| Aftermath: analüütiline mõistus järeldab, et Pärnus liigub Läti turiste ka hooaja väliselt. (FB Märgatud Pärnus, erakogu) |
