TÄHTI ÜHEKS ÕHTUKS...

 SISSEKANNE # 507

... meist kergelt tulla võib.

Ja homme juba kustume 

kui poleks olemaski olnud meid.

Nii laulis kunagi Ivo Linna & Rock-Hotel. Ilus oli, aga otsa sai. Katie Zacharia karjäär Valge Maja pressisekretärina jõudis kesta viis päeva. Nii kahju. Tegelikult ka. Just hakkas nalja saama. Okei, proua Zacharia pakkus meile autentse ja kordumatu "blondiini hetke" - ja inspireeris lugematu hulga paroodiaid -, aga vähemasti oli lõbus. Pealegi sobis ta otsekui valatult Trumpi kõrvale, esindamaks seda kadunud vaibi, mis jõudis meieni läbi ZZ Topi videoklippide. 

Tähendab, kui asi on juba väga jabur, siis tasub alati peale keerata veel viimane vint, et asi muutuks camp'iks. Aga camp on teatavasti cool. 

Katie Zacharia oligi see viimane vint. Cheers to that!

Famous fifteen minutes. First & last briefing. (CBS News)

Ivo Linna & Rock Hotel - Tähti üheks õhtuks (Kitsas king, 1986)

ZZ Topi esteetika: Gimme All Your Lovin' (1983)

 

ARMUÄFÄÄR 21. SAJANDIL

 SISSEKANNE # 506

Soomemaal, Pori linnas, otsitakse juba mitmendat päeva taga jäljetult kadunud robottolmuimejat, mis võis avatud tagaukse kaudu kodust põgeneda. Omanik kahtlustab armuafääri pakirobotiga. Sellest annab teada Kroonika portaal.

Oh no! Et ongi nii? Mina kahtlustan juba ammu, et minu robottolmuimejal on afäär külmkapiga. Toit kaob sealt lausa müstiliselt.  Ja üks neist imeb täiega. 

Ei taha mõeldagi, mis saab, kui nad veel teineteisega interaktsiooni astuvad. Et mis nad kõik minust taga räägivad.

Et kus minu mustad sokid vedelesid, enne kui...

Ja et peremees ostab koju ikka veel seda kõige odavamat keeduvorsti, häbilugu lausa.

See femme fatale, see kaval saatuslik võrgutaja! (foto: Ilmar Saabas/Delfi Meedia)

ZACHBOT - VALGE MAJA UUSIM INSTALLATSIOON

 SISSEKANNE # 505

Valge Maja uus pressiesindaja Katie Zacharia ilmus teisipäeval, oma teisel tööpäeval, esimest korda ajakirjanike ette ja kohe hakkas nalja saama. Vastalised ja heiterid on ülesastumist nimetanud piinlikuks katastroofiks ning keegi Ian Dunt (obviously brit) nimetas teda koguni Ameerika intellektuaalse kollapsi uueks esindusnäoks. Ja brittide vasakpoolne The Guardian nimetas ta ümber Zachbot'iks. 

No tõsi on, et proua Zacharia esinemine oli Saturday Night Live'i vääriline etteaste tõesti. Nii filigraanne "juhmi blondiini" stereotüübi kehastus, et esiti ei saanud täpselt aru, mis on mis. On see nüüd päriselt või paroodia? Katie Zacharia kiitis nii suure sisemise põlemisega Trumpi, et Venemaa välisministeeriumi kõneisik, proua Zahharova, selle kõrval külm nagu kala tundub.  Trumpi jaoks töötamine olevat suur au ja ... OH MY GOD!!!... suurim unistus!

Siis luges pr Zacharia pisut puterdades ette - mõistagi suurest erutusest - Trumpi edusammud  ja teatas, et kõik vabariiklased joonduvad Trumpi järgi, sest, noh, ta on nii edukas - mõtelda, ühe päevaga võita sõda Venezuela vastu!! (Ta oleks ka Iraanist rääkinud, aga talle ei tulnud see meelde - mõistagi suurest erutusest.)

Kui Zacharialt küsiti, kuidas ta kavatseb ühendada pressisekretäri keerulise ja aeganõudva töö oma eraeluga, mis tähendab nelja lapse ja abikaasa manageerimist, siis ta viitas oma eelkäijale, proua Leavitt'ile, kes olla lahkunud just seetõttu, et oli kahe lapse ema. 

"Mõte sellest, et ma ei saa õhtuti lastega koos olla, on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu... Sellepärast ongi minu president, vabandust, minu abikaasa siin."

Vaat, ja ongi tore! Vähemalt ei ole proua Zacharia mingi sourpuss, vaid jätkab neid lõbusaid traditsioone, milliseid hoiavad elus Hollywoodi kliśeevabrikud ja Playboy jänkutööstus. Las Ameerika töömehe aju puhkab, samas kui silmad tööd teevad.  Mina kiidan heaks ja ootan juba põnevusega proua Zacharia uusi esinemisi.

Aga tõepoolest on huvitav paralleel, et nii Moskvas kui Washingtonis kõnelevad nüüd oma isanda eest zachbotid. Vene välisministeeriumi hääletoru on vana hea Maria Zahharova (ameeriklastele Zakharova), kes on siis nüüd zakhbot. Ka tema roll on panegüürika tootmine, ainult et tema tonaalsus on vähe kurjem. Mõnikord peab ta emalõvina lausa dźotile viskuma. Ta on vanem ja kogenum ka.  Huvitav, et tema positsioon on olnud pikaajaline - ta on ametis olnud juba 2015. aastast. Ju siis pole talle ei ühes, teises ega kõige rohkem selles kolmandaski vallas midagi ette heita. Proff proua.

Zacharia tähetund on alles ees, ma loodan. Vähemasti parodistid võivad tänulikud olla: leib kirjutab end ise lauale.

Katie Zacharia esimene stand-up. 

Paroodia paroodia. (Michael Pavano FB)

POLIITMELODRAAMA: TRAMPUTIN VS ZELENSKÕI

 SISSEKANNE # 504

Trumpi ja Zelenskõi antipaatia on taas lõkkele löönud. See on küll rohkem Trumpi poolt, sest kuidas suhtuda sellesse, kui too teeb Putiniga enam kui kahtlase diislitehingu, millele lisaks olevat veel kokku lepitud, et Ukraina ja Venemaa lõpetavad vastastikku teineteise energiataristu ründamise – ja mida siis Venemaa otsekohe rikub -, ning süüdi selles on ikka Ukraina, st Zelenskõi isik, kellel olevat lugematul hulgal võimalusi see sõda ära lõpetada, aga ta seda ei soovivat. Venemaa ei ole Trumpi silmis kunagi süüdi, või kui – siis ainult natuke. Trumpile käib lihtsalt vastukarva Zelenskõi allumatus: mina kui võimsa USA juht käsin, aga sina, konn, ei tee väljagi ja kobised veel vastugi! Nartsissistile on see suurim häiring üldse. Et keegi kahtleb tema autoriteedis ega ütlegi talle alandliku naeratusega "Yes, daddy!"

Sestap torises Trump pärast diislilepet ja Zelenskõi reaktsiooni pahuralt, et võib-olla oleks aeg, et Ukraina saaks endale uue presidendi. Seepeale kostis Zelenskõi, et see otsus on küll üksnes ukrainlaste endi pädevuses, aga Ukraina võiks valimised korraldada – tingimusel, et Venemaa lõpetaks 60 päevaks täielikult sõjategevuse. Tõepoolest, kuidas sa organiseerid valimisi teadmisega, et igal hetkel võib sind tabada tappev droon või suisa tiibrakett. Vene välisminister Lavrov teatas seepeale tuima kivinäoga, et Zelenskõi ei vääri 60-päevast relvarahu, et ta pole seda ära teeninud. Plass lugu, härrased!

Ühtlasi on see taaskord näide sellest, kuidas Trumpi ja Putini agendad ning persoonad ühte sulavad, moodustades ühise vereringega nähtuse, nimega Tramputin!

9News Australia

ABC This Week, 11.10.2026

ÕNNELIKU LÕPUGA KUNSTIOKSJON

 SISSEKANNE # 503

Kunstioksjon pättidele kaotatud rahade hüvitamiseks, mis nädalavahetusel läbi viidi, tasus end ära. Veelgi enam, tõi kuhjaga sisse. Mäletavasti kaotati ca 700 000 eurot, aga oksjoniga teeniti tagasi 2,3 miljonit eurot. Saab toetus- ja palgarahad välja maksta ning… noh, endale preemia maksmiseks ka jätkub.

Kokku müüdi 159 teost. Postimees kirjutab, et esimesel päeval koguti 23 500 eurot, teisel päeval 786 400 eurot ning kolmanda päeva maalide, skulptuuride ja tarbekunsti valikust müüdi 80 teost kogusummas 1,5 miljonit eurot. Laupäeval saavutas kõrgeima hinna Tiit Pääsukese teos „Lapi kakk“ 185 000 euroga.

Kogu oksjoni kõrgeima haamrihinna saavutas Jaan Elkeni maal „Juhikabiin“, mis müüdi 205 000 euroga. See on elava Eesti kunstniku teose kõigi aegade kõrgeim oksjonihind. Eesti naiskunstniku teose uue oksjonirekordi püstitas Ludmilla Siimu „Rõdu“, mis müüdi 150 000 euroga. Sama hinnaga müüdi Olev Subbi „Keskpäev“, mis on Subbi kõigi aegade kõrgeim oksjonihind. Stagna-aja kunst oli hinnas.

Teinekordki, eksole. Aga nüüd tuleb vaadata, et küberpätt jälle jaole ei saa. Et me varasid ei viiks ära varas siit (nagu laulis Singer Vinger). Sest ega pätt ka maga. Temal on kindlasti juba uus kurikaval skeem valmis kritseldatud.

Nr 1. Jaan Elken. Juhikabiin. 1982

Runner-up: Tiit Pääsuke. Lapi Kakk. 1984

Ludmilla Siim. Rõdu. 1976

Olev Subbi. Keskpäev. 1989

Singer Vinger - Valvuri laul (2003, plaadilt "Ärq ei lääq")

PRESIDENDI PORTREE JA PRESIDENDI VALSS

 SISSEKANNE # 502

"Noh, kärab ju küll!" (Foto: Martin Pedaja/PM)

Uus president astus ametisse ja vana president saadeti koju kotile (või potile, selles arvamused lahknevad). Temast jääb Kadriorgu maha portreemaal, mille kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi leiab olevat „äratuntav, loomust tabav, kuid veidi kössis ning väsinud. President ei saa ära väsida, väsinuna ajalukku minna. Kadrioru lossi seinal on ta ehk liiga familiaarne, liiga vabaajalik, liiga omamehelik. Kuigi tänapäeval on moes, et presidendi vastuvõtul käivad valgetes tossudes ülikonnastatud tüübid, oleks mina oodanud valikut: kui juba valged tossud, siis valged tossud, mitte positsiooni eirav omamehelik igavus.“ (Postimees, 09.10).

Kultuuriajakirjanik Janar Ala sekundeerib ja leiab, et maali autor Tõnis Saadoja on igati sobilik kunstnik, et kujutada president Karist, sest ta tundus eemalolevana ja tal paistis olevat igav. Aga et Saadojat seostatakse fotorealismiga, kus maalitakse fotolt, mitte natuurist ning sellega on ta justkui igavuse preester, siis ongi kõik kenasti kooskõlas. Igavuse preester maalis igavat presidenti. Või siis presidenti, kellel oli igav. (Siin on vahe sees, muidugi. Tuntav.)  

Janek Mäggi soovitab proua Madisel sihtida kahte presidentuuri, pärast mida on lootus saada paremat maali. „Siis suudab kunstnik paremini ära tabada presidendiametis saavutatut ja seda pildi sisse panna; mitte ära väsida, et avalikkusel ei jääks muljet, et elu Kadriorus käis nagu Õnne 13s: viis aastat ja ei ühtegi sündmust; maalida ametit ise nii, et seda oleks väga kirgastav teha ka kunstnikul – värvi, proua president!“

Aga lõppude lõpuks on ilu ikka vaataja silmades. Ars longa, vita (praesidis) brevis est.

*            *            *

Madise Ülle on aga juba laulu sisse pandud. Mis sa hing veel tahad! Järgmise viie - aga miks mitte ka kümne - aasta jooksul on see Eesti Vabariigi ametlik esivalss! Kõik jalga keerutama!

 Krullikud - Madise Ülle valss

EI NIMI MEEST RIKU! HITLERID, MUSSOLINID JA STALINID VÕIMUL

 SISSEKANNE # 501

Kauges Peruus toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Ega need rahvusvahelist uudiskünnist ületa. Peruust me saame üldse uudisi peaasjalikult siis, kui seal on möllamas mingi loodusstiihia või on toimunud suuremat sorti vanglamäss. Kuid seekord noppis uudise üles isegi brittide rahvusringhääling. BBC nimelt teatab, et ühe Peruu kolkalinna Queropalca uueks meeriks valiti Hitler Mussolini Simeon Flores.  Kõva väega poiss tuleb temast, arvasid ilmselt uhked lapsevanemad. Noh, läks aega mis läks, aga saigi mees linnapeaks.

Saage tuttavaks: Queropalca linnapea Hitler Mussolini Simeon Flores (BBC News)

Sealkandis pannakse üldse poisslastele vägevaid eesnimesid. Näiteks sellesama Peruu kohalikel valimistel aastal 2018 sai Yungari linnakese peaks kohalik poliitik, nimega Hitler Guesclin Alba Sánchez, kes alistas oma rivaali, vastaskandidaadi Lenin Vladimir Rodríguez Valverde, kasutades valimisloosungit „Mina olen hea Hitler“.

Ka maailma teistes nurkades on tulnud võimule – just kohaliku omavalitsuse tasandil – kurjakuulutavate nimedega mehi. Nii näiteks valiti 2020. aastal Namiibias Ompundja piirkonnavolinikuks keegi Adolf Hitler Uunona, kelle sõnul polnud ta isal tõenäoliselt aimugi, kes too Hitler oli, aga et Namiibia oli vana Saksa koloonia, siis traditsiooni mõttes pandi Saksa nimesid ja sellest mehest oli ta kuulnud kõneldavat – ja kui juba kõneldakse, ju siis on tähtis mees, suur mees. „Mu naine kutsub mind kodus ikka Adolfiks,“ ütles mr Uunona ajakirjanikele ega kavatse nime muuta.

Aga siin, saagem tuttavaks Namiibia linnavolinikuga: Adolf Hitler Uunona (BBC News)

Ja tõtt-öeldes olen ma siinsamas blogis juba kirjutanud India poliitikuteperekonnast, nimega Stalin, kes tegid ilma Tamil Nadu osariigis.

Maailm on imeline ja ei nimi üksi tublit meest riku.