SISSEKANNE # 446
Millalgi 1985. aasta paiku hakkasin ma endale kodulooma nuiama. Võtame kassi!! Oh ei, allergia. Võtame koera!! Ei lubatud. Korter oli ka väike. Võtame kilpkonna!! Ei olnud kusagilt võtta.
Läks veel aastake. Ma muudkui nuiasin ja nuiasin. Siis, ühel kenal maikuu päeval, ta meile tuligi. Oli perevahetus; eelmises peres, kus ta oli elanud kolmteist pikka aastat, olid lapsed suureks kasvanud ja oma elu peale läinud, nii "pärandati" loomake mulle. Minu esimene kohtumine härra Joosepiga, kelleks ma ta ristisin, juhtus täna, nelikümmend aastat tagasi - 2. mail 1986. Äsja oli toimunud Tśernobõli tuumakatastroof ning N. Liidu parteijuht Mihhail Gorbatśov hakkas tasapisi perestroikast ja glasnostist rääkima. Eesti Vabariigist siis veel ei räägitud - kui, siis võib-olla ainult dissidendid, kes istusid katlamajades ja kütsid õilsalt tube soojaks (või siis ka mitte, sest radikad oli pahatihti jääkülmad või õrnalt leiged).
Siit alates on Joosep olnud mu kaasteeline ja kui tal oleks kõnelemise võime, siis me võiksime arutleda sündinud asjust, sest nelja kümnendi jooksul on ikka palju juhtunud ka. Pole enam Nõukaliitu ühes Źigulide, Moskvitśide ja Volgadega, pole enam vene rubla (ega eesti kroonigi) - aga Joosep on. Kahjuks ma ei tea ta täpset vanust - nii 55-60 aastat võib see olla, ehk rohkemgi - ning ka tema sündimise asjaolud on mulle tundmata. Legend jutustab, et ta olla Eestisse tulnud sõdurpoisi-ajateenija põues, kes ta kuskilt Kasahstani stepist üles korjas. Stepp on ta päriskodu, sest Vene stepikilpkonn (testudo horsfieldi) ta ametlikult ongi.
Kõige rohkem meeldib talle päikesest kõrbenud muruplats, kiviklibune ja liivane pind - mis vähegi meenutab steppi. Kuna ta on isane, on ta väga kiivas territooriumihoidja, ent talle meeldib talle ka rännata... Seda kui kiiresti ta lippab, kui kihk peale tuleb, näeb videoklipist. Ja kuna ta on tuhmi karva - sobiv kamuflaaź stepitingimustes -, siis on teda ka raske märgata, kui ta maailma läheb avastama. Seda on juhtunud kolmel korral.
Kilpkonn on muuseas väga ürgne loom. Ta vantsis maailmas ringi juba miljoneid aastaid tagasi, varem kui ükski inimese- ja imetajaloom. Talle otsa vaadates võib ette kujutada Juura ajastu looduskeenet. Küllap ta kauged esivanemad kohtusid ka dinosaurustega. Evolutsioon on toimunud kilpkonnade kahjuks. Kunagi noppisid kilpkonnad ise vihaselt saaki, nüüd korjab ajateenija ta nagu muuseas taskusse.. ega põgene, nagu allolevas filmiklipis. (Ma usun, et see oli ikka tõsi...)
Can - Turtles Have Short Legs (1971)
Miljon aastat enne Kristust (UK seiklusfilm, 1966). Võitlus hiidkilpkonnaga.
* * *
