reede, 11. september 2026

TÄNA, 25 AASTAT TAGASI...

 SISSEKANNE # 485

Vabandust, Valdo Pant. Laenasin oma postituse pealkirja Teilt. Tõepoolest, täna, 25 aastat tagasi varisesid New Yorgis kaksiktornid ja algas uus ajastu - ebakindluse ja paranoia-ajastu. George W. Bush lubas kõik pahalased (evil-doers) kasti lüüa. Algas sissetung Afganistani, jaht bin Ladenile, sealt edasi tuli Iraak – no ja lõpuks kogu muu jama Süüriani välja. 

Mäletan seda päeva selgesti. Olin Tartus oma Annelinna korteris ja tegin arvutis mingit esseed ülikooli jaoks. Telekas mängis CNNi kanalil. Järsku tuli „breaking news“, et lennuk põrutas Maailma Kaubanduskeskuse ühte torni. Näidati otsepilti suitsevast tornist, stuudiosse oli kutsutud mingi lennu-ohutuse ekspert, kes kõneles umbes nii, et „accidents will happen“ ja et ka varem on lennuk (tõsi, väikelennuk) õnnetul kombel Manhattani kõrghoonesse põrutanud. Ma siis jäin ka huviga vaatama-kuulama…, kui järsku ilmus tornide juurde veel üks lennuk ja põrutas otse majja. Ma veel mõtlesin, et what the fuck?!  Onu heietas edasi, aga saatejuht katkestas teda pisut ebaleval moel, et näete, midagi kummalist toimus just praegu. 

Siis millalgi tuli ekraanile ärev teade: „America is under attack!“ Jah, nii oli – see oli tõesti väga sürreaalne hetk. CNN näitas hävingut otsepildis, mõned inimesed kõlkusid akendel, olles ülemistele korrustele lõksu jäänud, ning mõned hüppasid alla. Mõistsin kohe, et nüüd hakkab suur jama pihta, et ega seda nii ei jäeta. Siis tuli teade Pentagoni rünnanud lennukist ja veel ühest, mis kukkus metsas alla. Lõpuks kukkusid tornid raginaga kokku – miljonite silma all.

See oli üldse kummaliselt õõvastav september, sest mõned päevad varem oli Pärnus puhkenud metanoolitragöödia, mis viis hauda 68 inimest. Õhtuleht loendas igas lehenumbris surnuid. Lennart Merile pandi pahaks, et ta polnud ohvrite suhtes piisavalt empaatiline, heites neile ette nende elustiili. Rahvas hakkas rääkima sidrunimaitselisest piiritusejoogist  - „Pärnu pimedast“.  Vikerraadios, muide, tegi Taavi Libe oma "Eestimaa toimikute" sarjas sellest sündmusest ka huvitava saate - saab kuulata siit. Aga kui saabus 9/11, siis oli meie oma tragöödia muidugi kohe teisejärguline uudis.

Tõele au andes, neil päevil oli mul tunne, et maailmalõpp on kohe saabumas.



CNN actual footage, TV live 8-10 AM: algul näidati Nokiat...





*        *        *

pühapäev, 6. september 2026

TEGUS NÄDAL: UUS PRESIDENT, MÜRSUSKANDAAL JA SAJANDI VIHM

 SISSEKANNE # 484

Riigikogu valis – see tähendab, hääletas – esimeses voorus ära uue presidendi, kelleks saab ootuspäraselt proua Ülle Madise. Ta sai 71 saadiku toetuse (minimaalselt läks vaja 68 toetushäält). Ehkki kõik oli igati korrektne ja seaduspärane, kõiki protseduurireegleid täideti ja proteste hiljem ei esitatud, on siiski veidi kummaline olukord selle meie presidendivalimise protsessiga, kus seati üles üks kandidaat ja vastukandidaat Tiit Land taandas ennast juba eos, sest ei saanud vajalikke hääli kokku, et Riigikogus esitatud saada. Noh, ja tekkiski olukord nagu vanas nõuka-aja sketšis: seltsimehed, me oleme kogunenud hääletusele, kas anda seltsimees Kronśteinile autoostuluba või mitte – kandidaate on meil tükki üks ja lube on ka tükki üks…

Aga muidu… hea valik. Suur pluss juba ainuüksi on see, et ta on naine, mitte mõni vissis vanamees. Ülle Madise oma vaoshoituse ja intelligentsiga sobib kindlasti presidendi ametisse. Eriti neis piirides, mis seadus presidendi institutsioonile ette kirjutanud on: Eesti tseremoniaalne juht ja järelvaataja. Ta räägib hästi, mõõdetud sõnadega, tühja juttu ei aja ega kannata ka teistelt, on viks ja korralik nagu musterõpilane. Ei prokrastineeri. Piinlikkust ta kindlasti oma kaalutleva mõistusega tekitama ei hakka. Ka empaatiat on tal piisavalt. Õiguskantsleri kogemus aitab tal suhestuda ühiskonna erinevate kihtide ja ootustega. Samas on tal piisavalt karakterit, et mitte lasta endale kellelgi pähe istuda, ei kujuta teda ette mõne erakonna käpiknukuna. Ja, last but not least, oleme ära lahendanud ka presidendi teisiku küsimuse – mitte vähetähtis asjaolu praeguste aegade tõmbetuultes.

Muidugi, üks küsimus jääb ikka õhku. Et miks presidendil lapsi ei ole. Iseenesest on see igaühe isiklik asi, ent kuna me siin Eestis asume n-ö. demograafilises vetsupotis (Rein Taagepera määratlus / prognoos aastast 2005), siis… see võib teemapüstitus kujuneda Achilleuse kannaks, kust president on haavatav. Eriti naisena, eriti targa naisena.


Uus president Ille Madize (kes lätlased segadusse ajas - mis on vahva!) (ERR/Ken Mürk)

*

Aga teine teema presidendivalimiste varjus kogus samuti tuure. See on kaitseväe rahaasjad, milles esineva bardaki tõi välja riigikontrolli vastav raport. On ostetud mürske mingilt firmalt, makstud miljoneid ettemaksu ja vastu pole eriti midagi saadud, üksnes ebakvaliteetset kaupa. Nõutakse kaitseministri Pevkuri pead. Kuid nagu ütles peaminister Michal kolmapäeva, 2. septembri õhtul, siis täna valitakse presidenti – ja võib-olla siis homme lennutatakse päid. Pevkuri pea oli igatahes pakul valmis.

Järgmisel hommikul astuski Hanno Pevkur kaitseministri positsioonilt tagasi, andes sellest juba õhtul teada. Ma ei teagi, kas saatuslikuks sai talle rohkem riigikontrolli raport kaitseväe raamatupidamise kohta või nn mürsuskandaal, mis suure mürtsuga avalikkuse ette tuli. 

Eesti Ekspress/Poliitikaradar: "70 miljonit, see ei ole mingi 3,50!"

Nagu Eesti Ekspress sedastas, ei saa kaitseministeerium mõistagi arvudega žongleerida ning nimesid nimetada – seadusest lähtuvalt -, küll aga saavat seda ajakirjandus, kes on välja traalinud olulise info, mille kohaselt on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) mingile India mürsutootmise ettevõttele andnud 70 miljoni euro ulatuses ettemaksu, aga vastu ei saanud suurt midagi. Kui üldse, siis saadi vasta püksa. Ilmsiks on tulnud kurbnaljakas tõik, et nimetet ettevõte – Datasel S.R.L. – ei ole eelnevalt tootnud ja isegi mitte müünud ühtegi mürsku ning ettevõtet tutvustav reklaam oli laenatud tuntud strateegiamängu lehelt. Tegemist olla Itaalias registreeritud ühe töötajaga mikroettevõttega, mille omanikud on India tekstiili- ja luksuskaupade äri taustaga perekonna võsukesed. Kurioosum missugune!

India pool väidab, et kõik on „oolrait“, neil olnud komponendid mürskude tootmiseks peaaegu koos, lihtsalt olevat tekkinud tarneraskused (transport, logistika ja muu force majeure). Kõik pusletükikesed oli just õigele kohale asetumas, aga siis katkestas Eesti pool tehingu ja jättis pool raha kõhkluste ja kahtluste tõttu maksmata. See olnud just see vajalikum pool – no et üldse tootmist alustada. Nüüd kaebasid hindud Eesti riigi kohtusse – mis nad teevad nende komponentidega, kui Eesti alt ära hüppas!

Feels like someone has been scammed – and it’s not the Indians. Tuleb meelde kurikuulus Kreisiraadio sketš „Läbirääkimised“. Ainult et teravik on meie poole. „You give us money, we make bombs, all money, sixty percent – me, and what you?" (pigem küll „f#ck you?“). Tagatipuks tuleb sellistel eepilistel puhkudel alati meelde õnnetu näoga Kert Ämmapets Pärnust Pardi uulitsast: 800 miljonit, ma ei tea, kuhu see sai... Lihtsalt pole enam...

FB/Kreisiraadio 



Big bizness a la Kreisiraadio

*

Pärnut ja selle ümbrust tabas reede hommikul, 04.09, sajandi vihm – mõne tunniga sadas alla eri andmeil 114-122 cm sademeid, mis on Pärnu absoluutne rekord alates 1877. aastast, kui on tehtud vastavaid mõõtmisi. Sellist veemassiivi linna kanalisatsioon vastu võtta ei suutnud ning tulemuseks oli üle linna uputus. Uppusid nii Rannarajoon, Mai, Eeslinn, Kesklinn kui Rääma piirkond, samuti uputas Tammistes, Paikusel ja Sindis.  Autod jäid teedele seisma, veelgi rohkem jäi maha numbrimärke. Suurem häda oli siiski keldritesse ja madalamatesse poeruumidesse valguv vesi. Eriti trööstitu seis valitses Räämal, kust rabast alguse saavad ojad ei mahutanud pidevalt pealetulvavat vett ära, truubid läksid risust umbe ning vesi otsis teed inimeste majapidamistesse, hoovidesse ja keldritesse, kandes laiali puuriidad ja uputades tehnovõrke. Mõnest mööblitükist pole ehk suurt lugu, aga tõsisem mure on keldrites asuvate soojuspumpade ja boileritega – need kahjud on suured, sest nad on eluliselt vajalikud.

See on üsna sarnane olukord sellega, kui Pärnut tabas 2005. a. jaanuaritorm. Siis ujutati üle mere- ja jõeäärsed piirkonnad, kannatada sai peale Rannarajooni  eriti mere ja jõe vahel asetsev Vana-Pärnu linnaosa. Siis oli torm ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel – kaudset mõju arvatakse olevat ka 2004. aasta detsembris aset leidnud tohutul tsunamikatastroofil – pressisid tuuled merevee jõkke tagasi, kus säng jäi kitsaks. Aga nüüd tabas see rekordvihm nagu välk selgest taevast – prognoosid näitasid kolm korda väiksemat sadu ja sedagi päeva peale jaotatuna. Sajandi vihm, no mis sa teed ära! – laiutavad kõik käsi. Vat see on tõeline force majeure! Once in a lifetime!

Aga positiivse külje pealt vaadates... eks pärnakatel on nüüd aja möödudes jälle tore jutukera veeretada, et kus mina siis olin ja mis ma kõik ära nägin ja tegin, kui seesinane suur vihm Pärnu ära uputas...



TV3 Uudised: Meil on hädaolukord!


Aftermath: analüütiline mõistus järeldab, et Pärnus liigub Läti turiste ka hooaja väliselt. (FB Märgatud Pärnus, erakogu)




teisipäev, 1. september 2026

ESIMENE SEPTEMBER!

 SISSEKANNE # 483

Teadmistejanu on inimlik ja uudishimu pole patt. Mõnikord tuleb ainult pisut rohkem süvitsi minna.

Head teadmistepäeva!



NORMAALNE LINN NORMAL

 SISSEKANNE # 482

Vaatasin pooljuhuslikult videolaenutusest (tellisin kogemata tasuta laenutuse pähe, sest ajasin päeva sassi) märulifilmi „Normal“ (2026, Kanada-USA). Tegelikult mul oligi plaan see ära vaadata, ainult et pisut hiljem. Sest see on uus Bob Odenkirki film, kes on ses mõttes huvitav märulistaar, et ta on kuuekümnendates nn Average Joe, tavaline keskklassi vunts, mitte steroide täispumbatud kukk nagu Stallone või Lundgren vms. Teine pluss on see, et tema filmides on action küll paduverine, ent mitte kunagi liialt tõsine. Mingi veider kiiks on alati sees (nt „Nobody“ frantsiis). Sündmustik leiab aset kuskil kolkalinnas, kus saavad kokku veidrad linnaelanikud, juhmid ametnikud, väga kurjad pätid ning kummaline juhuslikkus. Selles virvarris siis Odenkirki tegelaskuju ka toimetab.

Selles filmis mängib ta isiklikel põhjustel eksiili läinud, Minnesota päramisse kolkasse, nimega Normal,  maabunud korrakaitsjat, kes võtab täita unise linnakese abiśerifi ülesande. Linn, kus kõik tunnevad kõiki ja kus näiliselt midagi ei toimu, peale naabrite omavaheliste pisinääkluste – sedagi igavuse peletamise eesmärgil. Ent siis toimub linnakese pangas juhuslik pangarööv, pärast mida selgub, et Normal on kaugel normaalsusest. Nimelt hoitakse sealse panga seifis kardetud Jaapani yakuza-bossi hiigelvarandust. Kui bossi kõrvu jõuab sõnum pangaröövist ja kui ta linnakesega ühendust ei saa, läheb lühikese süütenööriga boss olukorda kohapeale kontrollima.

Oli päris nauditav märul, rohke vere ja huumoriga. Pead ja jäsemed lendasid tempoka muusika saatel. Puänt oli kah täitsa hea. See ei mõjunud siiski lihtlabase carnage’ina, vaid pigem vaimuka satiirina. See polnud õnneks ka selline slapstick overkill nagu Rodrigueze "Machete" filmid. Üle keskmise film, ma arvan. Seda eeldusel, et me ei võta nähtut just liiga tõsiselt. 




pühapäev, 30. august 2026

PUHKUS PÄRNUS... SADA AASTAT TAGASI

 SISSEKANNE # 481

Suvi hakkab otsa saama. Suvepealinna tiitel ei anna ekstra krediiti - otsa saab ta siingi. Muidugi küsitakse sel puhul ikka, et kuidas suvi siis oli ka? Et kuidas sai see suvi veedetud, kas oli ka tore? 

Üldiselt on vastus ikka "meh!". Ei olnud rannailmasid. Sadas kogu aeg. Ideaalne suveilm oli ainult siis, kui ma pidin põllul kõplama, või töölaua taga oma tagumikutunde täis istuma. Silma jäid ainult joped, aga bikiine nägi harva. Ja nii edasi. 

Kuidas möödus aga Tallinna neiu Liidia suvi Pärnus puhates aastal 1927? Noh, ei olnud need suvitamise olud sada aastat (olgem täpsed - 99) aastat tagasi paremad ühtigi. Neiu Liidia suvitas Karusselli tänavas ja igavles mis kole. Vana aja Pärnu FB grupist sattus ette postkaart Liidialt:

"Terwitusi Pärnust, sest igawast linnast, kuhu wõib surema sõita. Mehi on leida tiku tulega.  Arder on neil päewil siia möirama ilmund. Usun, et tuleval nädalal putku pistan. Piirita on Pärnu kõrwal lihtsalt paradiis. Veel kord: igav, igav ja igav. Karusselli tn 28, Pärnus." 

(Posti pandud 30.VII.1927. NB! Kas panete tähele, kui kiiresti käis siis post: Tallinna tempel juba 31.VII.27 ja Kopli oma 1.VIII.27)

Igav, igav ja igav! Sõnum jõudis kiiresti adressaadini (kuvatõmmis: FB Vana aja Pärnu/Olavi Soomägi)

Neiu Liidia päeva päästis ilmselt noil päevil sarmikas ja popp laulja Aleksander Arder (1894-1966), kes küll neiu hinnangul "möirama" oli tulnud. Ta oli bariton, õppinud Milanos, Roomas ja Stockholmis ning oli aastail 1923-1931 Estonia teatri solist. Hiljem oli tunnustatud laulupedagoog.

Aga küllap ta repertuaaris oli ka selliseid laule, mis neidude südamed põksuma panevad. Üks niisugune oli kindlasti alljärgnev "Katsu aga redelita!", mis on ju pesueht sebimise laul.

 


Aleksander Arder - Katsu aga redelita (1931)

reede, 28. august 2026

SHARPIE UUED SEIKLUSED: GEOPOLIITIKA ON KUKEPEA!

SISSEKANNE # 480

Donald Trump otsis oma vana hea sulepea - Sharpie - sahtlipõhjast välja ning allkirjastas jälle ühe toreda exec orderi, millega tirriteerida kanadalasi, kes on olnud "nasty people" ja pannud Ameerika farmeritele tollimaksud peale. 

Trump ja Sharpie tegid korrektuure Ameerika kaardil ja Ontario järvest sai Lake America (without of). Geopoliitika on kukepea! Piisab heast sulepeast ja natuke taipu on kah vaja - ja ongi olemas. Enjoy! Lake America Great Again!

Ma hakkasin juba muretsema, et tükil ajal pole Valgest Majast midagi naljakat kuulda olnud. Nüüd tuli ära. Kuuldavasti tahab Donald oma Sharpie'le veel tööd anda. Miks ei võiks ka olla Ameerika ookeani?! Küsimus on ainult selles, et kumba ookeani nimetada - ida- või läänepoolset. 

Mina soovitan võtta ikka see suurem, see mis Hiina randa uhub. Mine tea neid hiinlasi, nimetavad äkki Hiina ookeaniks. Siis on häbi Californiasse minnagi. 

(Samas, California is a nasty state, Trumpi heiterid. San Francisco by the Chinese Ocean, not bad either.)


Exec order: Lake America Great Again! (CNN)


Geopolitics is easy-beasy! (@realdonaldtrump)

neljapäev, 27. august 2026

In memoriam: TIM CURRY (1946-2026)

 SISSEKANNE # 479

Oh no! Tim Curry is dead!!!

Minu ilmavaadet ja maitset on kindlasti võngutanud The Rocky Horror Picture Show (1975) ja selle võluvalt paheline anti-kangelane dr Frank-N-Furter!

See on Bowie steroididel.


Tim Curry - Sweet Transvestite (The Rocky Horror Picture Show, 1975)


© 20th Century Fox/Disney



Tongue-in-cheek: Tim Curry - I Do The Rock (1979)