reede, 20. november 2026

"DOKTOR JOLLER" - AINES UUEKS FILMIKS

 SISSEKANNE # 527



Näitleja Joller külastab vana kolleegi (Ruts Bauman) ja kaevab Rudolf Nuude juhendamisel kraavi. Katkend telefilmist "Näitleja Joller" (ETF, 1960)


Katrin Lust kuu-uuris selle nädala alguses Karmen Jolleri keissi. Uuris kuidas uuris, aga sae tõmbas käima. Nimelt on avalik saladus, et Karmen Joller töötab sotsiaalministrina ja hoiab samal ajal töös oma perearstinimistut, kus on 1765 patsienti hetke seisuga. Seadus ütleb, et perearst peab aasta jooksul teisele tööle siirdununa loobuma oma nimistust. Asendusarste lubab seadus kasutada kahe aasta jooksul, kui perearst on tööga seotud täienduskoolitusel. Ent antud juhul on Joller juba aasta ja seitse kuud olnud tipp-poliitik, sotsiaalministri ametis. Ehk siis on ta seitse kuud seadust rikkunud.

Seaduse järgi peab praktiseeriv perearst oma nimistuga töötama vähemalt 50 % tööajast, kuid saatest selgus, et patsiendid pole arsti näinud aastaid. Joller tegutseb kõikjal mujal, st on seltsides juht, motivatsioonikõneleja jne, kuid perearstikeskuses teda näha ei ole. Kusjuures tema patsientidega tegelevad kõik külakorda, perearstikeskuse enda kinnitusel on kõik nende patsiendid ühteviisi hoitud ja hooldatud.

Aga see juba iseenesest on suur probleem. Kui ma tahan murega perearsti poole pöörduda, siis võtab mind vastu juhuslik arst, kel parasjagu on aega. Järgmisel korral võtab vastu taas juhuslik arst, kel siis juhtub olema vaba aega enda patsientide kõrvalt. Noh, kui on mingi gripp, siis ehk saab nii hakkama, aga kui on tõsisemad mured, näiteks vaja uuringutele saata, kes siis otsustab ja vastutab? Lisaks veel see alandus, et iga kord pead oma haiguslugu igale uuele arstile uuesti jutustama, et tal tekiks mingigi ettekujutus. Sügavamat sidet, n-ö. usaldust patsiendi ja perearsti vahel, nagunii tekkima sel viisil ei saa.

Postimees pühendasJollerile isegi juhtkirja. Jälle on kits kärneriks.

„Et Joller ise nimistust ei loobunud, oleks tervisekassa pidanud temalt tähtaja ületamisel nimistu ära võtma, aga ometi ei teinud seda – võimalik, et seetõttu, et Joller ise on tervisekassa nõukogu esimees.

Tegemist ei ole mingi formaalsusega. Jolleri nimistu eest on tema perearstikeskus saanud tervisekassast sadu tuhandeid eurosid, mis oleksid jäänud saamata, kui ta oleks nimistu vabastanud ja see oleks läinud avalikule konkursile, nagu seadus ette näeb. Näib, et meie uurimisorganite huvi ja agarus on võrdlemisi valikulised, kui meenutada näiteks küllaltki tühiste summadega seotud kriminaalmenetlusi.

Aga vähe sellest. Jolleri ministriks oleku ajal valmis tema juhitavas ministeeriumis seaduseelnõu, mille järgi võiks edaspidi perearst, kes töötab riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannetes, hoida oma nimistut kuni ametiaja lõppemiseni.“  

Postimees sedastab, et reformierakondlasest sotsiaalministri Karmen Jolleri perearsti nimistu juhtum näitab sügavat kaksikmoraali meie poliitilises ladvikus. Demokraatlikus õigusriigis on see täiesti lubamatu.

Arstide liidu eestseisus leiab, et sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) on kaotanud usalduse ja ei sobi ministriametisse. Avalduses seisab:

„Karmen Joller pidas sotsiaalministrina töötades perearsti nimistut lubatust kauem ja algatas sellest loobumise alles siis, kui seaduserikkumine avalikuks tuli. Veidi varem viis ta Riigikogusse seadusemuudatuse eelnõu, mille järgi saaks ministriametis lasta end perearstina asendada kuni volituste lõpuni. Isegi kui niisuguses menetluses osalemine pole otseselt ebaseaduslik, on selles kindlasti huvide konflikt.

Sotsiaalminister vastutab oma valdkonnas seaduste täitmise eest ja teeb järelevalvet valitsusasutuste tegevuse üle. Tervisekassa nõukogu esimehena peab minister jälgima, et Tervisekassa tegevus vastaks õigusaktidele.

Kuigi seaduse järgi võtab Tervisekassa perearstilt nimistu ära, kui asendamine on kestnud üle aasta, teatas Tervisekassa, et pole ka ühelgi teisel juhul pikaajalise asendamise korral nimistu äravõtmist algatanud ja halduspraktikat selle normi täitmisel ei ole. Seadus aga ei anna valikuvõimalust, kas nimistu ära võtta või mitte. Seega rikub Tervisekassa seadust küsimuses, mis otseselt puudutab sotsiaalministrit, kes peab jälgima, et Tervisekassa täidaks seadust.

Arusaamatu on, et Eesti Vabariigi minister ei pea seaduse täitmist vajalikuks ja õigustab selle rikkumist.“

Joller tunnistas Kuku raadio saates „Sihik“, et ta oleks ministrina pidanud oma perearstinimistust juba varem loobuma, kuid samas toonitas, et ta ei ole rikkunud seadust ega teeninud mingisugust kasu.

Näis, kuidas asi edasi läheb. Aga mõni tubli filmistuudio võiks nüüd teha järje filmile „Näitleja Joller“  (Eesti Telefilm, 1960), mis oli esimene omataoline film ja esimene telefilm terves Nõukogude Liidus. Selles filmis säras teatrikorüfee Voldemar Panso, kes kehastas andekat, kuid veidi äratõusnud ja reaalse eluga sideme kaotanud näitlejat Toomas Jollerit. Tasub üle vaadata. Kannab küll ajastu stampe, aga on heade näitlejatöödega film. Toomas Jollerile lõi kuulsus pähe, ta sai kolleegidelt kriitikat, minetas seltsimehelikkuse ja suure solvumise ajel, n-ö. žestide mehena, siirdus maale ümber kasvama, eetilist ja moraalset paleust uuendama. Ta kaevas uudismaal kraavi, vennastus lihtsama rahvaga ning kuulas vana kolleegi (Ruts Bauman) õpetussõnu.

Uues filmis, „Doktor Joller“, võiks arstitööst irdunud ja poliitikasse siirdunud peategelane konstruktiivse kriitika ajal minna taas maale velskriks, aidata ääremaa inimestel tervist turgutada ja seejärel ka ennast leida. Usun, et saaks toreda ja samas õpetliku filmi.


HIINA VESTERN: HEA, PAHA JA INETU

 SISSEKANNE # 526

Hea, paha ja inetu (Hiina vestern, 2026). Kes on täpselt kes... - igaüks järeldab ise.

Hiina tehnoloogiapealinnas Shenzhenis - mille imelist kasvamist kalurikülast üleilmseks arengumootoriks kiitis muuseas Kanada peaminister Mark Carney, nimetades seda meie aja suurimaks edulooks - kohtusid APECi raames (Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum) kolm meest maailma eri otstest, et igavest sõprust ja koostööd kuulutada ning demonstreerida maailmale, kes on boss. No arusaadavalt oli nende kolme hulgas ka bosside boss, capo di tutti capi, aga et tühjast tüli ei sünniks, siis jäeti see targu välja ütlemata. See-eest lasti see maailma üldsusel, kellest osa põlglikult iroonitses ja teine osa kohkunult ahhetas, ise välja raalida. Võõrustaja Xi jäi kahtlemata Hiina  kultuurile ootuspäraselt mittemidagiütlevalt diplomaatiliseks, ent laskis käiku märkide keele, mis annab alust kõikvõimalikele spekulatsioonidele - taotluslikult! Sest piisab vaid vaadata fotodelt line-up'i, mille Xi paika sättis, ja kohe on selge, millist sõnumit taheti edastada. Kas on veel küsimusi, kes on bosside boss? Ja kes on "hot" ja kes "underdog"? Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Eks ole seegi märk, et esimees Xi läks president Trumpi isiklikult Shenzheni lennuväljale vastu võtma ja korraldas viimasele punase vaiba ürituse ning spaleeri lipukestega lehvitava progressiivse Hiina noorsooga. Xi ootas Trumpi lennuki trepi juures ja embas teda (mis Trumpile kindlasti väga meeltmööda oli, kuigi tasuks silmas pidada vana idamaist tarkusetera, et just oma kõige suuremat vaenlast tuleb hoida võimalikult südame ligidal). Putinile säherdust toredust osaks ei saanud, Xi delegeeris Putini kantseldamise Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee katselei juhile, st bürokraadile Cai Qi'le, kes kuulub partei poliitbüroo alalisse komiteesse ja on Hiina võimuladvikus tähtsuselt viies ametnik. Seesugune diplomaatiline asümmeetria märkide- ja sümbolitekeskses ühiskonnas ei saa olla juhuslik, vaid hoolikalt implementeeritud nüke. Lisandus veel üks tähenduslik faktor, millele juhtis tähelepanu Ukraina poliitikaekspert Anton Geraśtśenko: nimelt oli Cai Qi ca 20 cm pikem kui Putin, mis veelgi ilmekamalt rõhutas jõudude asetust. Lühike kasv olla Putini Achilleuse kand, tema enesekindluse komistuskivi, komplekside allikas - nagu me teame seda olnud olevat (ajalooõpetaja ütles!) ka näiteks Napoleon Bonaparte'il. Aga kui Napoleoni väike kasv on tänapäeval müüdiks tunnistatud - kõik jutud tema väikese mehe kompleksidest olla vaid ürikutesse edasi kantud vastaste sõjapropaganda -, siis Putin elab paraku kaamerate ja digitehnoloogia ajastul. Ehk jällegi: üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ei aita siin ka paksu tallaga platvormkingad - ilkumist on veel rohkem ja meeme muudkui tuleb. Ühisel paraadfotol oli Putinist pikem isegi Xi naine, kelle Xi targu enda ja Putini vahele sättis. Alandus missugune, tähendab kollektiivne Lääs ilmselge parastava mõnuga. Mida oligi vaja tõestada, muheleb Xi endamisi, ehkki tema sfinksilikus näos ei liigu ükski lihas.

Muidugi jääb alati ka võimalus, et Kremli tsaar ei olnudki isiklikult kohal, vaid Xi'ga tahtis kätelda üks Putini teisikutest, milliseid olla väidetavalt rohkem kui üks (noh, tuletage meelde kunagist Hardi Volmeri pseudoajaloofilmi "Minu Leninid" (1997) - seal tatsas ringi minu mäletamist mööda kuus Vladimir Iljitśi teisikut).  Oletame, et Putin jäi oma X-asukohas asuvasse punkrisse ja saatis missioonile ühe oma teisikutest, no siis asetub ka see line-up kenasti uude konteksti. Esimees Xi lihtsalt ei viitsinud Putini teisikuga - oli see nüüd nr. 2, 5 või 12 - jahmerdada. Siis oli see Cai Qi saatmine lennujaama kah igati põhjendatud: teisikuga nr 5 tegelegu ametnik nr 5, eksole. Aga kust Xi seda teadis? Selle raalisid talle juba eos välja Huawei ja DeepSeek, küllap kanti talle olukorrast ette juba enne, kui Putin lennuki peale astus.


Xi näitab, kus on õige koht... (UATV English)

Mis puutub Trumpi, siis tema originaalsuses vast ei pruugi kahelda. Trump oli Trump, tegi ilmeksimatuid Trumpi asju ning lasi Xi kõne ajal ka silma looja. Tõsi, Xi kõne oligi monotoonne ja igav, ei mingeid źeste ega teravaid repliike, vaid bland chinese boilerplate. 


@SouthChinaMorningPost


Kohtumise järel avaldasid kolm riigijuhti ühisdeklaratsiooni, mille lubasid muu hulgas reformida ÜROd, suurendada naftatootmist ning alustada dialoogi tuumaohu vähendamiseks. APECi tippkohtumise kõrvalt toimunud kõnelustel arutati ka Ukraina sõda ja Iraaniga seonduvat. Deklaratsioon jäi aga üldsõnaliseks ning konkreetseid samme ühe või teise probleemi lahendamiseks välja ei käidud, hindas Postimees.

Trumpi sõnul lasub kolmel maailma suurimal tuumariigil eriline vastutus rahu ja julgeoleku hoidmisel ning avaldas soovi vähendada tuumarelvade arvu maailmas (st Iraan jääb ilma ja Kesk-Aafrika Vabariik ärgu hakaku üldse mõtlemagi, aga eks sõnumi adressaat oli ikkagi Hiina ja Venemaa; kui nemad vähendavad, siis olekski pool rehkendust juba tehtud.) 

Putin rääkis jälle igavesest rahust ja Xi rõhus stabiilsusele. Need on muidugi tingimuslikud. Euroopa härrad võivad taolise udukudumise lõksu langeda küll, ent meie, Ivan Orava juttudega karastatud eesti skeptikud ja kalestunud küünikud, Moskoovia ja Pekingi mesijuttu  loomulikult ealeski ei usu. Washingtoni tsirkus käib kah samasse ooperisse - küll Ivan Orava vaim, kes omal ajal ookeani taga tulutult abi otsimas käis, sellegi eest meid hoiatada oskab.  Teame neid salasepitsusi! Avalikkuse eest esitletakse üldsõnalist rahudeklaratsiooni, kuid... salamisi on sõlmitud mingi ilge pakt ja veelgi ilgem lisaprotokoll, mille olemasolu ja tähendus selgub aastakümneid hiljem.

Praegune kolme mehe kohtumine tuletas mulle meelde kunagise Sergio Leone spagetivesterni "Hea, paha ja inetu" (Il buono, Il brutto, il cattivo, 1966). Kes on just parasjagu kes, see sõltub vaatepunktist (ilmavaatest), aga olen kindel, et need kolm komponenti olid kõik Shenzhenis esindatud.





Absurdne nagu tippkohtumine: Confetti's - C in China (1989)


neljapäev, 19. november 2026

BONDIAANA JÄTKUB! ENTER JAMES PROMPT vers 007

 SISSEKANNE # 525

Neli pöialt püsti: Robert Pattinson AI-ajastu salaagendina James Prompt (vers. 007) (Daily Mail)

Robert Pattinsonist pidavat saama uus James Bond. Stuudio Amazon, millele kuuluvad nüüd Bondi õigused, kinnitas rollivalikut, uut filmi hakkab tegema Denis Villeneuve. Jeff Bezos olla isiklikult Pattinsonile heakskiidu andnud. Noh, natuke nagu moosinägu ta on, meenutab veidi Timothy Daltoni tüpaaźi – tema mulle küll meeldis. Nii et miks mitte. Mees parimais aastais (neljakümnene) ja mis peaasi – inglane. Valgenahaline ja mees ka. Sest vahepeal ju spekuleeriti, et uute aegade vaimus saab järgmine Bond olema mustanahaline naine.

Aga selle promofotoga on küll veits nihusti läinud. AI on mehele kaks pöialt genereerinud. Daamid ja härrad, AI esitleb: James PROMPT, vers. 007! Kaks pöialt on tulevase salaagendi uus salanipp – milleks see hea on, seda me ei tea veel, ...
aga küll kurikaelad saavad teadma-tundma.


kolmapäev, 18. november 2026

MAATRIKS (by Karmo Tüür)

 SISSEKANNE # 524

Maatriks: neli meelsusgruppi ja kaks väärtustelge (Karmo Tüür, Delfi)

Delfis kirjutab politoloog Karmo Tüür, et Euroopas on tekkinud neli erinevat protestipilve. Iga selle pilve asukas vaatab ülejäänusid kui sõgedikke ja sõimleb, et kuidas „nood teised“ kõigest valesti aru saavad. Miks nii?

KT selgitab:

a) vaba aega ja ressursse omavaid inimesi on rohkem kui varem (inimesed ei pea enam igapäevaselt rasket tööd tegema, kartuleid ja sigu kasvatama) ning

b) väliseid ärritajaid on rohkem kui varem (päristöö tegijatel, kartuli- ja seakasvatajatel polnud ei aega ega tahtmist ärrituda välismaailmast tulevate uudiste peale).

Meeleavaldusi on eriteemalisemaid kui varem.

Seda ei pea vist väga seletamagi, et miks. Sest maailm on muutunud kirjumaks. Sa pole enam lihtsalt kuninga ja maksude (st võimu kui sellise) vastu, vaid ärritajaid on rohkem. Ning kuna ilmselt pole suuremat ärritajat kui sõda ja sellega kaasnevad järjest piltlikumad tunnistused ebaõiglusest ja julmusest, siis võtangi ette kaks praegu käivat sõda, mis meile siin Euroopas enim korda lähevad.“

Selle teadmise baasilt asetab Karmo Tüür Euroopas tekkinud vastandlikud meelsusgrupid maatriksisse, millist defineerivad kaks suurt ja põhimõttelist vastasseisu Venemaa-Ukraina ja Iisraeli-Palestiina vahel. Need lõhestavad hoiakud paigutab autor kahele tinglikule teljele, et selgitada ühiskondlike pingete ja protestimeeleolude kujunemist.

On kaks väärtustelge – jõu telg (mis pooldab domineerimist või vastupanu) ja Lääne telg (mis pooldab läänelikku väärtusruumi ja elulaadi).

Ja on neli tõlgenduspilve:

  1. Domineerimise toetajad, kes pooldavad jõudu ja tugeva käe poliitikat, mistõttu toetavad nad mõlemas konfliktis tugevamat osapoolt ehk Venemaad ja Iisraeli.
  2. Vastuhaku toetajad, kes asuvad by default alati sellele poolele, keda nad tajuvad ohvrina, toetades seega Ukrainat ja Palestiinat.
  3. Läänemeelsed, kes toetavad Ukrainat ja Iisraeli, kuna näevad neid osana läänemaailmast võitluses läänevastaste jõudude vastu.
  4. Läänevastased, kes vastustavad läänelikku elulaadi, globalismi ja kapitalismi, kaldudes toetama Venemaad ja Palestiinat.

Karmo Tüür rõhutab, et neid nelja kardinaalselt erinevat maailmavaatelist gruppi on tänapäevaste vahenditega (sotsmeedia, meemid, interneti kõlakojad) väga lihtne üksteise vastu üles ässitada. Kusjuures neid sisemisi erimeelsusi võimendatakse teadlikult, et tekitada umbusku ja nõrgestada Euroopa ühtsust, killustada meid ümbritsevat väärtusruumi.

Ehk siis Karmo Tüüri oma sõnadega: „Kogu selle jagamisi/lõhestamisi tulvil mõttekäigu kokkuvõte seisneb selles, et Euroopa-sisest inimkooslust on võimalik imelihtsalt omavahel igal nimetatud teljel tülli ajada. Ja nüüd mõelge, kas on neid, kes tahavad taolisi tülisid võimendada ning seeläbi Euroopa ühise tegutsemise võimet nõrgestada? Ajada inimesed, ühiskonnad, riigid ja institutsioonid omavahel purelema, sisendada umbusku üks- ja teineteise vastu?

Kui suutsite neid ette kujutada, siis pole muud kokkuvõtet väga vajagi. Igale taolisele mõttesuunale on võimalik väga täpselt mõõdetud ja adresseeritud hagu alla anda, kasutades selleks tänapäevaseid vahendeid. Lihtsalt mõelge sellele, enne kui järjekordsele purtsatusele sotsiaalmeedias reageerida ning lipp käes tänavale tormata.“ (Delfi, 18.11)


pühapäev, 15. november 2026

In memoriam: MIKE HAMMER (STACY KEACH)

SISSEKANNE # 523

USA karakternäitleja Stacy Keach on surnud. 1941-2026. Ega temast viimasel ajal suurt kuulda olnud, aga mis sellest – minu jaoks jääb ta ikkagi karmikoeliseks eradetektiiviks Mike Hammer’iks samanimelises krimisarjas (tehti 1984-87). See oli selline vanamoeline viiekümnendate vaibiga kaheksakümnendate sari ning Mike Hammeri tegelaskuju oleks tänaste standardite järgi kuulunud toksilisse manosfääri. Ta oli II maailmasõja veteran, kelle meetodid olid otsekohesed ja küsitavad. Ta kandis alati kaabut ja kandis vuntse. Naistega käitus galantselt... enamasti. Aga mulle meeldis.

Omal ajal, 90ndate algul, näitas seda Kesktelevisioon. Eriti on mulle mälukurdudesse jäänud stseen, kus Mike Hammer viskas oma büroosse sisenedes kaabu hooletult nagisse, saateks lazy sax. Kuid YouTube’ist sarja introt üle vaadates – ma olin kindel, et see pärineb introst – seda seal ei olegi. Aga Mike Hammer tegi seda korduvalt, ju siis läbivalt sarja sees – sest just nimelt see detail on mulle mällu kinnistunud.  Tough guy attitude. Aus ja ehe. Rariteetne tänapäeval.



Mickey Spillane's Mike Hammer (intro, 1984 Columbia Pictures TV /CBS)

reede, 13. november 2026

PUTIN JA IGAVENE RAHU

 SISSEKANNE # 522

Putin vaatab, kaugel rahu on. Mitte ei paista. (foto: Aleksei Nikolski/Sputnik/EPA)

Kremlis toimus Venemaa isevalitseja Vladimir Putini kohtumine USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi ja väimehe Jared Kushneriga. Seda vahendas meile Delfi oraakel. 

Tsaar näitas meretaguste külaliste suhtes üles ootamatut külalislahkust: „Kallid härrad Witkoff ja Kushner, suur rõõm teid näha!“

Seejärel palus Putin Witkoffil ja Kushneril anda Trumpile edasi tema tänu Venemaa ja Ukraina kontaktide korraldamise eest.

„Tahan teid tänada, eelkõige anda edasi tänusõnad härra Trumpile Venemaa ja Ukraina ühiste kontaktide organiseerimise eest,“ jätkas Putin mesimagusasti ja ütles, et tahab kuulda Abu Dhabi läbirääkimistest.

„Loomulikult on väga tähtis kuulata teie hinnangut sellele, mis toimus nüüd Abu Dhabis, teie hinnangut nende Vene Föderatsiooni ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste iseloomule ja meie perspektiividele. Ma tean, et te olete kontaktis ühinenud Euroopa esindajatega. Ja loomulikult on teie hinnangutel, hinnangutel probleemile sellelt poolelt, Euroopa nurgast, nagu ütlevad diplomaadid, samuti meie jaoks suur tähtsus.“

 Putini sõnul on läbirääkimistel saavutatud edu vähemalt humanitaarvaldkonnas, pidades silmas vangide vahetuses kokkuleppimist.

„Samuti tahaksin paluda teil edastada tänusõnad proua Trumpile, USA esileedile tema aktiivse osalemise eest Oleškõ linna humanitaarküsimuse lahendamises Hersoni oblastis,“ kudrutas Putin. „Me mõistame suurepäraselt, et ilma president Trumpi kogu meeskonna, sealhulgas välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, nagu teil nüüd nimetatakse, sõjaministeeriumi toetuseta, teiste ametkondade ja teie osaluseta, ei oleks see võimalik olnud.“

Witkoff ütles, et Trump peab tähtsaks lõpetada konflikt Venemaa ja Ukraina vahel võimalikult kiiresti ja Ameerika teeb selleks kõik vajaliku.

Putin ütles, et tahaks, et rahu Ukrainas oleks igavene: „See rahu peab olema pikaajaline. Ma ei kinnita ainult seda, ma tahaksin, et see oleks igavene.“

Putin kuulutas, et Venemaa jaoks on territooriumide küsimuses kõige tähtsamad inimesed ja nende õigus elada oma väärtuste järgi.

„Me teame, et pooled mõistavad territooriumide küsimusi erinevalt. Meie jaoks on tähtsamad inimesed, kes seal elavad, nende traditsioonid, kultuur, õigus elada oma reeglite järgi, oma traditsiooniliste väärtuste järgi.“

No mis ma ütlesin, mõtles Witkoff õnnelikult, ikkagi humanist-humanitaar, kak raz!

Hea inimene, mõtles Kushner, aus ja õiglane, ja silmad on nii lahked-lahked…

Aga siis pööras Putin jutu nõndanimetatud hallide tsoonide peale, mida pakub tema sõnul Ukraina.

„See hakkab alati olema, nagu ma ütlesin, tüliõun. Meie jaoks on ainult üks piirijoon – riigipiiri joon. Sest siis on selge: siin oleme meie ja siin teie. Niipea, kui laseme end tõmmata hallide tsoonide arutamisse ja neid mõistetakse erinevalt, algavad kohe vaidlused ja igasuguste kokkulepete ebakindlus. Ja mingit pikaajalist rahu ei tule,“ filosofeeris Putin-humanitaar.

Ka ei ole Putin, tähendab, Venemaa kunagi vastustanud dialoogi Euroopaga – eurooplased ise on dialoogi katkestanud. Ning välisvägede kohalolek on Moskvale vastuvõetamatu ja oht Venemaa riiklikule julgeolekule.

„Eurooplased teavad seda. Mida me neilt kuuleme? Et pärast rahu sõlmimist viivad nad kohe väed Ukraina territooriumile. Mida see tähendab? Me oleme seda juba öelnud, meie jaoks on see seaduslik sihtmärk, tähendab sõda algab kohe uuesti,“ teatas Putin-rahuvõitleja. Eks ta ole, si vis pacem, para bellum! Juba vanad roomlased teadsid.

„Me tahaksime väga, et teie, lugupeetud härrad ja Ameerika administratsioon tervikuna, teeksite oma Euroopa liitlastega tööd, et nad otsustaksid lõppude lõpuks ära küsimuse, mida nad tahavad – rahu või sõda Ukrainas,“ ütles Putin lõpetuseks Witkoffile ja Kushnerile.

Tore bütsantslik audients oli. Witkoff ja Kushner seda vaevalt mõistsid. Mis aga puutub igavesse rahusse, millist Kremli isand nii väga soovis…

Meenub vana habemega anekdoot. Armeenia raadiolt küsiti: „Kas puhkeb kolmas maailmasõda?“ Armeenia raadio vastas: „Ei. Kuid võitlus rahu eest muutub peagi nii ägedaks, et kivi ei jää kivi peale.“



Putin tahab igavest rahu Ukrainale. Selle nimel peab sõdima, nii et kivi ei jää kivi peale (Armeenia raadio /Al-Arabiya) 

teisipäev, 10. november 2026

VÄIKESE VERA VÄIKE SEOS EESTIGA

 SISSEKANNE # 521


Väike Vera ja tema T-särk. Eesti progebändi särk mõjus stagnaudu lõpuaegadel kui sõõm värsket õhku ja sobis rebel grrli selga nagu valatult (kuvatõmmis Retrodisc Shop FB leht/Osta.ee)

Oli kunagi selline film nagu "Väike Vera" (Маленькая Вера, 1988), mis lõi laineid paari julge seksistseeni ja terava ühiskonnakriitika pärast - tänapäeval nimetatakse seda źanrit tüdinult sotsiaalpornoks. Filmi peategelane oli mässumeelne hilisteismeline Vera, kes lõhkus tolleaegseid sotsiaalseid norme, teisisõnu - käitus asotsiaalselt. Filmi tegevus leidis aset kõledas ja hallis tööstuslinnas Primorskis (Peterburi lähistel), Vera isa oli alkoholilembeline autojuht ja ema allaheitlik lihttööline, kes elasid nagu oskasid, kuid emotsionaalset sidet tütrega luua ei suutnud. Tüdruk läks n-ö. käest ära ning kogu film räägibki tegelikult eneseotsingutest, vaimsest surutisest ja vägivallast (vaimsel ja emotsionaalsel tasandil). 

Kui see film 1988. aastal välja tuli, oli see muidugi sensatsioon - kinosaalid olid välja müüdud ja alla 16 keeld oli peal. Mina kinno ei pääsenud, küll aga nägin filmi televisioonis üheksakümnendate algul, 1990-1991. Sai suure erutusega vaadatud, sai Natalja Negodasse ka ära armutud.

Tänaste standardite järgi on see üsna süütu film, ehkki see õhustik - hall, tolmune, perspektiivitu, lagunev nõukaühiskond - mõjub rusuvana siiani. Selliseid X-linnasid, kus elasid sarnased katkised pered, oli üle laia N. Liidu tuhandeid.  Seda aega tagasi ei sooviks. Polnud Tallinnaski palju värve siis, kuid me olime siiski isegi oma kehvematel aegadel paremas olukorras, kui need inimesed, kes elasid taolistes Primorskites, Magnitogorskites, Kemerovodes.

Film filmiks, kuid huvitav fun fact on välja kaevatud Facebookis  Retrodisc Record Shop poolt, kes oma seinal jagas tähelepanekut, et mitmes stseenis kannab peategelane Vera RUJA valget t-särki. Kui arvestada, et Primorsk asub Eestile päris lähedal, teispool Piiterit Soome lahe ääres, siis on see loogiline: ju (mustal) turul fännikaupa ikka liikus. Piiteri turg oli ju eestlastele teada-tuntud.

Igati sümpaatne faktikene. Pealegi, eestlastel läheb ikka südame alt soojaks, kui kuskil avaldub kas või õhkõrn seos Eestiga. Make ESTONIA Great Again! :)


Ruja - Rujaline roostevaba maailm (1982, saatest "Ring ümber Ruja", ETV)



Lõik filmist "Väike Vera" - ettevaatust, pisut alastust enne Ruja särki