SISSEKANNE # 273
 |
| rahvaraamat.ee |
Lugesin läbi Leo Damroschi raamatu Giacomo Casanovast („Seikleja. Giacomo Casanova ja tema aeg“, 2022, e.k. 2023). Väga põnev sissevaade 18. sajandi valgustus- ja romantismiaja Euroopasse. Casanova (1725-1798) oli Veneetsiast pärit seikleja, nagu pealkiri sedastab, kelle nimi tema arvukate intiimafääride ja seksuaalsuhete tõttu on saanud võrgutaja sünonüümiks. Nagu don Juangi, kes küll on fiktiivne kangelane. Ent Casanova oli lihast ja luust tegelane, valgustusaja vaimus kasvanud libertiin ja tänapäevases mõistes armukelm, ent samal ajal oli ta ka vaheda mõistusega intellektuaal, osav nii sõnas kui sules. Ja mis siin imestadagi, kui ta oli saanud õigusteaduste doktoriks ja valdas nii fakti kui argumenti. Ühesõnaga sebija mees, kes toimetas pea kogu Euroopas, alates Itaaliast ja lõpetades Hispaaniaga, rääkimata Prantsusmaast, Inglismaast ja Saksamaast. Oma elu lõpul pani ta Böömimaal kirja oma mälestused (Histoire de Ma Vie), mille põhjal on selle raamatu autor Damrosch konstrueerinud põneva elu- ja olustikupildi. Casanova ja tema kaasaegsed muutuvad vägagi elavateks tegelasteks, kellele on lihtne kaasa elada.
Valisin siia ühe iseloomuliku, minu jaoks Casanova natuuri hästi kokku võtva lõigu „Histoire’ist“, kirjutatuna tema enda poolt: „Mees, kes on loodud selleks, et leida selles Itaalia muistses pealinnas [Roomas] õnne, peab olema kameeleon, kes reageerib kõikidele värvustele, mida valgus paiskab atmosfääri. Ta peab olema paindlik, sisendusjõuline, osav teeskleja, läbinähtamatu, kuulekas, sageli ilma igasuguste moraalsete põhimõteteta, petlikult siiras, ta peab paistma alati teadvat vähem, kui ta tegelikult teab, rääkima ühetoonilise häälega, olema kannatlik, end sõnaosavalt väljendama ja seal, kus keegi teine põleks tules, olema külm kui jää. Kui tema südames ei peaks olema usku, peaks see olema tema mõistuses vaikides kannatamas, ja kui ta oleks aus, tuleks tal enese meelehärmiks tunnistada, et ta on silmakirjateener. Ei ole ühtegi teist katoliiklikku linna peale Rooma, kus inimesi huvitaks religioon veel vähem.“ (Casanova, cit. Damrosch 2023:95)
Ja veel üks tähenduslik lõik Casanovalt endalt: „Ma luban inimestel nimetada ennast seaks. Kui ma päris sea peale mõtlen, kaldun ma pigem õnnitlema teda selle eest, et tal ei ole inimese vaimuomadusi, mitte kurtma, et inimesel on sea omadused.“ (Casanova, cit. Damrosch 2023:153) Damrosch lisab omalt poolt, et Casanova oleks osanud hinnata Winston Churchilli märkust: „Koerad vaatavad su poole üles, kassid vaatavad sulle ülevalt alla. Andke mulle siga! Tema vaatab sulle silma ja kohtleb sind kui võrdset.“ (Ibid.)
Ühes ma olen veendunud: Casanova on trikster, kes lööks läbi ka tänapäeva instagurude ja tiktokkerite edevas ja enesekeskses maailmas.
