TIHANE KOPUTAS AKNALE...

 SISSEKANNE # 399

Foto: Neiry / Postimees.

Postimehe tehnikaportaal kirjutab, et Vene idufirma Neiry häkib tuvide ajudesse ja teeb neist juhitavad robotid.

PM: Kas oled kunagi tundnud, et pargis silmitseb tuvi sind kuidagi liiga tähelepanelikult? Üks kummastav stseen kuskilt ulmefilmist on nüüd saanud Venemaa laboris reaalsuseks. Piir elusolendi ja roboti vahel on ähmaseks muutunud viisil, mis paneb küsima: kas oleme tõesti valmis tulevikuks, kus loodus ise on sisse lülitatud ja juhtme otsas ning võib meie järgi kasvõi nuhkida?

Ettevõte ise näeb neil rakendusi seires, päästes ja logistikas, aga teadlased hoiatavad tõsiste eetiliste ja poliitiliste riskide eest.

Mul koputas tihane hommikul aknale. Ta pilk oli nii etteheitev, et mul hakkas valus ja ma. tõmbasin ruloo ette. Ei kannatanud välja.

Ühtlasi hakkas mu aju lolle mõtteid genereerima. Et peki küsimine oli tihasel lihtsalt ettekääne, tegelikult tegi maksuameti korraldusel luuret, uuris, ega mul sissekirjutamata üürilisi pole. Aastaid on räägitud, kuidas maksuametil napib inimressurssi, et kodanike maksukäitumist kontrollida. Ja et amet võib kasutada kõiki infokanaleid, küsitleda naabreid ja mida kõike veel, et aga maksud õiglaselt välja nõuda.

No miks ei võiks tuvid, tihased ja varblased olla maksuameti silmad?

Mis aga puutub Venemaa reaktsiooni, siis ma kujutan ette, et Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi suust kõlaks see umbes säärasena: "See on alatu laim. Meie oleme teele saatnud üksnes rahutuvisid."

LÖÖK ALLAPOOLE VÖÖD. NO MORE JERK-OFFS IN MISSISSIPPI!

 SISSEKANNE # 236

 

Ameerikamaal, Mississippis, esitas senaator Bradford Blackmon seaduseelnõu, mis keelaks meestel välja anda geneetilist materjali ilma kavatsuseta embrüot viljastada. Eelnõus on välja toodud ka määratavad trahvid – 1000 dollarit esmakordsete rikkumiste eest, 5000 dollarit teistkordse rikkumist eest ja 10 000 dollarist sellest järgnevate rikkumiste eest.

Vau! Tuleb tõdeda, et senaator on leidnud tõelise rahalehma ja lüpsimasina. Teoreetiliselt tooks see keeluseadus sisse miljoneid. See oleks isegi tõhusam osariigi eelarveaukude lappija kui teisaldatavad kiiruskaamerad kiirteede ääres. Jalga gaasipedaalil saavad mehepojad kontrollida, ent seesamunegi on ju teatud määral „uncontrollable urge“, nagu laulis Devo.

Ärilises mõttes – väga kuldaväärt idee. Kiidan heaks. Pealegi, Mississippi osariik on USA üks vaesemaid nurgakesi. Ent kuidas see seadus päriselt jõustada – no et iga tühi pauk tooks sisse ettenähtud 1000, 5000 ja isegi (kui jumal annab) 10 000 (kümme tuhat!!) taala -, vaat selle mehhanismi väljatöötaja on Nobeli preemiat väärt!

Aga keskmisele Mississippi mehele on see päriselt löök allapoole vööd.

Devo - Uncontrollable Urge (Live On Fridays) by Shout Factory Music

Lähemalt saab lugeda siit portaalist.

Originaali saab lugeda New York Posti artiklist .

EESTI MATUS 2025?

 SISSEKANNE # 235

Kuvatõmmis Maalehe veebilehelt

Maalehe reporter kihutas Raplamaale, et "oma kõrvaga kuulda ja silmaga näha, mis eriline fluidum seal kandis valitseb. Kuidas püsivad missivalimised aastakümneid täies elujõus maakonnas, kus elab umbes poole Tallinna kesklinna jagu inimesi? Ja mitte üksnes ei püsi, vaid missivalimine on maakonna kaljukindel lipulaev".

Väga põnev. Aga mina vaatan, et missivõistluste asemel satuti hoopis matustele. Kõik neiud mustas, mõnel loorgi ees. Mida siis leinatakse? Küllap vabameelsust. Ja sugude eripära. Üks Raplamaa missivõistluse eestvedajaid tunnistab isegi, et „tegelikult on kurb, et naised võib-olla ei julgegi enam naised olla ja kõik muutub kuidagi sooneutraalseks.

Teine korraldaja nendib: „Bikiinivooru enam pole. Algusaastail oli see normaalsus, nüüd juba ütlesid tüdrukute isad ja vanaisad, et neil on piinlik vaadata noori poolpaljalt laval.“

Sign o’the times!

Ma ikka mõtlen, kuidas me nüüd sealmaal oleme, et noored neiud nagu śaria seaduste aegu. Paljast ihu on vähem, aga see-eest jälle rohkem sisemist ilu. Noored kindlasti on nõus, et ega missivõistlus ole mõni lihalett – viimane on nii 20. sajand. So 90’s.

Aga mäletate, kunagi valiti Eestis isegi tissimissi ning riigi ringhääling, Raadio 2, kandis üle.

  *        *        *

Maalehe artiklit saab lugeda siit.

Lõigukest tissimissi valimisest saab kuulata siit.

HOLLYWOOD VERSUS VALITSUS. JASON BOURNE VS CIA

 SISSEKANNE # 234

 

Täna oli siis see ajalooline päev, kui meid, kolme Balti riiki, ühendati lahti sovetiaja energia-süsteemist. Juhtus see kell 9:09. Oli planeeritud kella 9-ks, kuid Vene pool olla olnud aeglane. Tänase päeva oleme siis saartalitus, st peame lootma Baltikumi enda energiavõimsusele. Homme kell 14 lülitatakse meid Poola kaudu ühtsesse Euroopa energiavõrku. Küsimus AK-s: miks homme elektrihind kaks korda tavalisest kõrgem on? Vastuseks räägiti midagi turumajandusest, nõudmisest ja pakkumisest. Anyway, oleme desünkroniseeritud ja kurja hunti enam ei karda me!

Aga et elekter kenasti päev otsa alles oli, sain ka televiisorit vaadata. Näidati filmi „Bourne’i pärand“. The Bourne Legacy. See on see Robert Ludlumi brainchild. Ma arvan, et tal on valitsusega olnud mingi suuremat sorti isiklik jama, millest ta on psühhotrauma saanud. Maksud jäid maksmata ja IRS käis külas? Sest valitsus n-ö. under cover on antagonistlik, tema eesmärgiks on üldise hüve ja heaolu nimel kontrollida, vajadusel tappa, salastada ja eitada. Õnnetu Louis Althusser rääkis juba ammu suure sisemise põlemisega, kuidas tegutsevad subjekti suhtes RRA  - repressiivne riigiaparaat ja  IRA – ideoloogiline riigiaparaat. RRA rakendab meie suhtes sunnimeetodeid – politsei, kohtusüsteem, sõjavägi. IRA on peenema töömehanismiga, selle alla kuulub massimeedia, kirik, haridussüsteem. Kõik see peab teenima seda ühiskondlikku peenhäälestust, mis tagaks rahva valitsemismeelsuse – M. Foucault’ mõistes governmentalité.

Aga siis tulevad mingid jõud, Ludlumil on see Jason Bourne, kes segavad kaarte ja ohustavad süsteemi. Fight the system, keep the paranoia! Siis tulevad valitsuse assassiinid. Kill’em all!

Mind on Bourne’i saaga alati naerma ajanud. Filmitutvustus ütleb, et „kui valitsuse vandenõu hakkab välja lekkima, ei peatu valitsuse luureosakond millegi ees, et hävitada kõik tõendid oma ülisalajastest programmidest – nad ei kohku ka mõrvamast asjasse segatud agente“. Mis see suurem sõnum on siis? Karda valitsust!! Ära usalda!!  Sest neil on vägivallamonopol.

 

 

The Bourne Legacy (2012, Universal Pictures/TV3)

No vat! Siis me imestame, kust need vandenõuteoreetikud küll tulevad. Hollywoodist!

Ent kas pole mitte naljakas, et vaatajale näidatakse CIA ülisalajast terrorismivastast bürood. New York, Manhattan, see keskmine skycraper, penthouse. Kogu ülisalastatuse juures? Ehh, Hollywood.

 

The Bourne Legacy (2012, Universal Pictures/TV3)

 

Samas jälle, kui vaadata praegu Ühendriikide poliitikaskeenet – õigemini neid, kes karussellile on koha saanud -, siis tuleb päris hirm naha vahele. Eriti kui mõelda, et USA tervishoiuministriks on saamas Kennedy dünastia võsuke Robert F. Kennedy Jr (1954-...), kes on tuntust kogunud antivaxxeri, HIV/AIDSi eitajana ja chemtraili –vandenõuteoreetikuna ja kes alles hiljuti ütles, et uss on ta ajud ära söönud. Oh, kohe nagu julgem tunne näha selliseid vendi juhtimas maailma üht võimsamat riiki. Well, well, well...

Ja võtame samas selle USAIDi likvideerimise, millega Trump oma järjekordse executive orderiga algust tegi. Sest nad ju kõik elavad ameeriklaste kulul! Cut! USAIDi töötajaid ootab ees koondamine, eelarve tõmmatakse nulli ning peakorteri fassaadilt Wahingtonis eemaldatakse juba tähti. Just äsja kuulsin CNNis uudisnuppu, et keegi kohtunik olla Trumpi määruse ümber pööranud, st. peatanud USAIDi töötajate vallandamiskäsu jne. Noh, hästi. Ma arvan, et täna on laupäev ja Trump võib-olla pole piisavalt sellest informeeritud. Ent olen kindel, et niipea, kui ta oma deski taha jõuab, allkirjastab ta special executive orderi: fire that judge within two secs!!!

*        *        * 

Kuidas uss RFK Jr. (pool) aju ära sõi, saab lugeda siit.

Trumpi USAIDi lammutuskampaaniast saab lugeda siit.

 

KARMA IS A B*TCH. HAAPSALU KEISS

 SISSEKANNE # 232

 

Tänases Maalehe artiklis tõdetakse, et kaks ja pool aastat pärast Haapsalu peatänava, Posti tänava suurejoonelist, skandaalidega pikitud remonti tõdesid kõik asjaosalised tellijast ekspertiisi teinud teedeinsenerideni, et see on paiguti juba lagunema hakanud.

„Selliseid suuri projekte nagu Haapsalu peatänav pole Eestis varem samasuguste materjalidega tehtud ehk vastav ajalugu ja kogemus puuduvad. Seda ütlesid nii ehitaja, omaniku järelevalve kui ka projekteerija. Seega oleme põhimõtteliselt katsejänese rollis,“ nendib Haapsalu abilinnapea Innar Mäesalu. Edasi loe siit.

Maaleht / Delfi

 

No vat. Here we are! Endise poolhaapsallasena hoian ikka Läänemaa pealinna asjadel silma peal ega jõua ära imestada, et nende põhiline liiklusarter, auväärne peauulits, nõnda palju üle elama peab. Mäletamist mööda tehti selle üht juppi, seda põlisemat osa – Karja tänavat -, ka mitu korda. Küll olid tänavakivid valed, siis jälle olid teised halvasti laotud ning tehti ümberladumist. Kaua tehtud, kaunikene. Saadi hakkama. Ilus vaadata.

Nüüd on siis Posti tänava tõetund. Jälle nihusti. 

Aga seekord ma mõtlen, et eks see ole nüüd rutakalt mahavõetud puude needus. Karma is a bitch!

08.07.2021 oli seis nii: Lääne Elu avaldas pildiseeria Haapsalu peatänava, Posti tänava rekonstrueerimiseks ohverdatud puudest, mis oli ausalt öeldes päris muljetavaldavalt masendav. Saed tõmmati käima eile ja täna on lage väli järel. Posti tänav oleks justkui alasti kistud, vägistatud. Kõik sada puud tõmmati ühe ropsuga maha – seda vaatepilti on raske seedida: mis aastakümnetetega on kasvanud, saab ühtäkki üleöö hakkepuiduks. Tähendab, mõistusega võttes saan ma aru, miks oli vaja puud maha võtta: osad neist olid nagunii haiged, teised vähe tervemad ei oleks nii põhjalikku teeremonti üle elanud. Linnavalitsus näis kultiveerivat seisukohta, et kui juba, siis juba – võtame kõik maha, pärast istutame uued.

Vaadates neid fotosid pean tõdema, et kui ei teaks asjaolusid, siis arvaks, et Haapsalut on tabanud mingi suurem looduskatastroof, tornaado näiteks, ning linn tuleks kuulutada kriisipiirkonnaks ja eraldada talle otsekohe taastusfondidest hädaabi.

Linnapea Sukles vaatab asjade käigule mõistagi progressiivselt: vaadake, millise avara perspektiiviga top notch peatänava me saame. Ja pärnad-vahtrad pole üldse mingid õiged linnapuud. Istutame nende asemele hoopis pihlakaid ja kultuurõunapuid.

Aasta hiljem, 08.07.2022: Lääne Elu artikkel avas mu silmad renoveeritud Posti tänava suhtes täiesti uues valguses: uulits tehti laiaks nimelt seetõttu, et löögirühmad saaksid marssida ning pealtvaatajad neile kaasa elada. Esimesena marsibki üle tänava A Le Coqi löögirühm, võib kuulda trummipõrinat (ja võib-olla isegi fanfaare).

Edaspidi hakkavad seal toimuma paraadid ja muud ülevaatused. Kivisillutisel klõbisevad vahvalt ka säärsaapad. Kõik saab olema üks tore ja eneseuhkust upitav vaatemäng, mida  rahvas kindlasti vajab. Eriti nüüd, vaevalisel sõja-ajal, nii-ütelda.

Rahvuskonservatiivid võivad ka seal marssida nüüd oma tõrvikutega vahvalt, kuna Haapsalu peatänava miljöö viib meid tagasi õndsasse Eesti Wabariigi aega, kus armsad vanad puumajad lasevad meil langeda kujutlusse, et seda hirmsat nõuka-aega ja röövellikku varakapitalismi põle kunagi olndki. Ei sega ka puud, seda kuidas sa vaatad puu varjust paraadi - ei ole mugav ega motiveeriv.

Mina mõistan ja kiidan heaks.

Nüüd, tänasel päeval, tuleb mul endal kõvasti tuhka pähe raputada. Vara mõistsin ja vara kiitsin heaks. Olen ise Lõuna-Eesti juurtega, Vahtsõliinast, ja tean, et terves Lõuna-Eestis ei tohtinud head sõna öelda, ei inimeste ega loomade kohta. Võrokad uskusid, kui kellegi suust tunnustust kuulsid – paha inimene, sõnus ära, tahtis meelega halba.

Toetudes Olev Remsule, ise olid nad tõega head inimesed, ei tahtnud kellelegi halba, sellepärast hea sõna üle nende huulte ei tulnudki. (Remsu. Supilinna poisid. 2012:329-330)

Eks seesama kehti ka vist ka teede kohta. Ei maksa ennatlikult kiita, lagunevad teised veel täitsa ära. Või vähemalt ära hõiska enne talve.

Aga lõppkokkuvõttes ma sedastan ikkagi, et ju see mahavõetud puude needus on!