SISSEKANNE # 335
Sütevaka sai 35. Mina sain ... ma ei taha üteldagi. Aga seda ma ütlen küll, et Sütevakale olen palju tänu võlgu. Õpetas mõtlema, lugema ja kirjutama. Andis sõbrad ja mälestused. Andis kõvasti sisendit ja eks igaühe enda vabadus on, mida sellega teha ja kuidas edasi.
Leidsin sahtlist oma armsa matrikli - see on muide ilusam, kui Tartu ülikooli oma. Sinna kanti hindeid. Õpetaja kinnitas allkirjaga - mis täna on justkui tore autogrammikogum. Iga hinde ja allkirja taga on oma lugu ja mälestus.
Aitäh, Sütevaka!!
(Aga
tähelepanelik silm märkab ka väikest kirjaviga matrikli pealkirjas.
Ladina keeles ei ole ü-tähte, mida sõna "Suetevacae" ka kinnitab. See
olgu siis meeldetuletuseks, et maailm ei ole perfektne, ja kui oleks,
siis oleks igav.)
