SISSEKANNE # 230
Noor suunamudija Maria Rannaväli jagab sotsmeedias
oma kogemust arstilkäigust, et lasta oma huulelt eemaldada veresoonkasvaja.
Lihtne protseduur tõi kaasa ebamugava olukorra.
„Ma
ei tea, mitmes kord see juba on. Kui ma lähen arsti juurde, [siis] tavaliselt
ülimugavates riietes, dressides. Ma tahan, et mul oleks mugav. Ma ei tule mitte
kunagi selle peale, et võib-olla peaks rinnahoidja selga panema,“ vahendab meditsiiniajakiri Kroonika noore neiu sõnu. Mõne päeva eest oli ta oma sammud seadnud
arsti juurde just huule tõttu ning pahaaimamatult dressides. „Siis tuli see klassikaline lause: „Palun
võtke oma riided nüüd seljast.“ Maria tundis, et sama eespool kirjeldatud
saaga toimub taas. Pikemalt saab lugeda siit.
Minule tuli otsemaid meelde asjakohane seigake
Heinz Valgu memuaaridest („Pääsemine helgest tulevikust“, 2010: 41-42). Seal
meenutab ta sooja huumoriga tohtrihärrat Jehuda Leibat, kes olnud parim arst
skulptorite hulgas ja parim skulptor arstide seas. Ta nimelt õpetas anatoomiat.
Sest ega ükski akadeemiline joonistuskool saanud püsida üksnes inimese väliskesta
stuudiumi abil, vaid eriti oluline oli kesta all olevate luude-lihaste tundmaõppimine.
Heinz Valk kirjutab, et kuna lisaks
õpetajaametile oli ta ka ERKI arst, siis käidi tema käest mingi pakilise
vajaduse korral õppetööst vabastamist hankimas. Ta ei olnud kitsi, vaid andis
vajaliku tõendi üsna kergelt ja kiiresti. Kuid siin oli pisuke erinevus
noormeeste ja neidude vahel. Kui poisid lahkusid Leiba juurest juba mõne minuti
möödudes, siis tütarlastega läks asi pikemalt.
„Minge
śirmi taha ja vetke riided era!“ oli Leiba alaline
korraldus. Kui nüüd patsient kiunuma ja vinguma hakkas, et tal on ainult kurk
haige, mis lahtiriietumist ei vaja, siis muutus doktor karmimaks: „Ma täiega enne ei reegi, kui olete sinna
śirmi taha leinud ja keik riided era vetnud! Kas te siis ei tea, et arsti juures
peab paljas olema!“
* * *
Tegusast ja värvikast doktorist endast saab pikemalt lugeda siit
