Venelased
korraldasid Ukraina linnadele, eeskätt Kiievile, võimsa raketi- ja
droonirünnaku, mis olla olnud viimase aja üks intensiivsemaid. 600 drooni ja 90 ballistilist raketti.Kusjuures
president Źelenskõi hoiatas päev varem, et Putin kavatseb kättemaksuks Vene
strateegiliste nafta- ja gaasirajatiste süstemaatilise hävitamise eest ning
ebaedu tõttu rinnetel kasutada kurikuulsat „Oreśnikut“ – mis Putini
militaarleksikas on omandanud otsekui mingi müütilise kättemaksurelva, Vergeltungswaffe,
oreooli. Ja Venemaa ründaski, mispeale Zelenskõi märkis, et nad on hullunud ja et
Putin käitub nurkaaetud metsloomana. Pihta sai oluline taristu Kiievi kesklinnas,
mitmed kultuuriasutused ja ka välisministeeriumi hoone, muidugi ka elamud üle
linna (nagu ikka, not big news any more). Aga eraldi toodi esile – ja mitte
niisama tagamõtteta -, et kardetud „Oreśnik“ tabas Kiievis garaaźikompleksi. Mille
peale Venemaa Z-blogijad olevat leili läinud – raisata kallis rakett kolme äärelinna
garaaži hävitamiseks! No täitsa vene värk, kak raz!
Sõda nagu ta on - filtrita. (Foto: Stringer/Reuters, via Eesti Ekspress)
Ma
ei tea, kuidas olukord rinnetel päriselt on, kelle kasuks vaekauss tegelikult kaldu
on. Sõjaudu on informatsiooni sedavõrd varjutanud, et allikate selgus ei paista
välja. Aga tundub, et ukrainlastel on olnud nuppu teatud peataolek Putini
leeris enda kasuks pöörata. Psühholoogiline eelis on neil olnud nagunii. Nüüd
on ukrainlased suutnud endapoolset narratiivi (tugev droonitõrje võimekus, droonisõja
jätkusuutlik pidamine, Venemaa majanduse torpedeerimine selle abil – mille kaasuv
nähe on eksinud droonid Baltimaades) läbi suruda ning luua mulje sõjalisest
edust, ameeriklaste hülgamise ja eurooplaste otsustamatuse kiuste. Ja see on
tugev narratiiv – seda illustreerivad põlevad naftaterminalid Läänemerest Musta
mereni ning droonide rünnakud Moskvale. Aga ma siiski kardan, et see pole päris
tõde, mistap igasugune eufooria on enneaegne. Pealegi, venelaste (st Putini)
jaoks on Ukraina küsimus ideoloogiline ja fundamentaalne – selle õiglase
lahendamise nimel ollakse kannatama mida iganes ja kaua iganes. Võit – just
seesugusena, nagu Vene võim seda ise ette kujutab – on ainus võimalik
positiivne tulem, kõik muu on alandus.
Ameeriklased
jätkavad koos Iisraeliga Iraani pommitamist. Trumpi retoorika on võidukas: the war is very complete! Naftahinnad, mis korraks kukkusid, on taas tõusnud üle saja
dollari barrelist. Iraani uus liider Mojtaba Khamenei ütles oma esimeses
pöördumises, et naftamajanduse pudelikael, Hormuzi väin, jääb suletuks ja
tankerid võetakse sihikule. Ja nii jääbki, kuni ameeriklased – ja eurooplased
seda enam – tunnetama hakkavad, et miskit on nagu pekkis. Oluline indikaator on
ka ropprikaste laheriikide edasine käekäik. Et kuidas läheb Dubail, Kataril,
Bahreinil. „Our asses and assets are on fire!“
Iraani
välisminister Abbas Araghchi andis mõista, et loomulikult ei jõua mitte ükski nende
rakett ealeski Ühendriikide pinnale kahju tegema, ent palju rohkem piina saab
valmistada praktiliselt koduõue taga. Kõik rikkad laheriigid asuvad käe-jala
juures. Neid tuleb torkida, et vähegi kompenseerida allajäämist
konventsionaalses sõjas. See tähendab, et kasutada tuleb rohkem proxy war
taktikat ja n-ö terroriseerida naabreid
sellisel määral, et neil oleks valus, või vähemalt ebamugav. Odavad ja tüütud
droonid hüperkallite raketisüsteemide vastu. Mõneti meenutab toimuv justkui lähisuhtevägivalla
juhtumit. Politsei, antud juhul USA, tuleb kohale, teeb protokolli, „käib
kiiresti sisse ja välja“ ning karistab, kuid suures pildis jääb lugu endiseks.
Sest sügavuti probleemi lahendamiseks pole kas piisavalt jõudu ehk ka tahtmist.
Iraan sai endale noorema ajatolla, kes soodsate asjaolude kokkulangemisel –
juhul kui ei sekku jälle tappev X-faktor – võib valitseda hea paar aastakümmet
veel. Kahtlemata elades üle näiteks Trumpi enda, kes peab hiljemalt 2029 nagunii
ametist loobuma.
Iraan
ei ole tasane kõrberiik Iraak ega sõjapealike Süüria. Kardan, et see on
Ameerika-Iisraeli teljele liiga suur tükk – eriti veel, kui see tahetakse ära
seedida loetud nädalate jooksul. Sellessinatses Iraagis läks kui kaua aega? Ja Afganistan ei olnud teps mitte
hollywoodiliku „happy end“-iga epic movie. See oli tragikoomiline fiasko, mida
heitis kõikvõimalikel juhtudel bravuurikalt Bideni administratsioonile ette
Trump isegi. Vietnami sõja tulemist pole mõtet rääkidagi – peale asjaolu, et
selle põlvkonna posttraumaatilised kogemused sünnitasid hiljem terve plejaadi kinofilme
ja telesarju, alates „A-rühmast“ ja „Rambost“ kuni filmideni „Apokalüpsis täna“
(Apocalypse Now, 1979) ja „Rühm“ (Platoon, 1986).
Trump
on nüüd ka öelnud, et ta võib Iraani sõja iga kell ise lõpetada, kui eesmärgid
on saavutatud piisavas ulatuses. Või kui huvi kaob. Või kui testosteroon
alaneb. Trumpi retoorika tundub üldse olevat ad hoc – täna nii, homme naa. Aga
see vaevalt kellelegi enam uudis on. Pigem oleks breaking news see, et
Trumpil, Hegsethil ja Rubiol on pikem plaan.
Mis
puutub kõrgetesse naftahindadesse, siis… USA energiaminister Chris Wright ütles
globaalmajanduse väljavaateid kommenteerides, et lühiajalisele valule järgneb
pikaldane kasu, st „short-term pain is long-term gain“. Siinkohal
meenub (olen sedavõrd rikutud, mis teha!) kurikuulus Putini fraas Ukraina aadressil:
„Kannata ära, kaunitar!“ Kohe-kohe hakkab hea.
Jälle
tuletab end meelde see Realpolitik, kus määravad huvid, huvid ja veelkord
huvid, siis tugevama õigus ja riikide poliitiline testosterooni tase ning
lõpuks kavaluse aste. Kes on suurem trikster ja kes tõmbab nööre. SkyNews on spekuleerinud,
et suurim võidumees istub hoopis Kremlis. Uhh, peaaegu oli kõik tuksi minemas –
nagu tookord, kui tankid olid Moskva all, ja sakslased olevat binokliga näinud
juba kiiskavaid Kremli kupleid -, aga siis tuli kuningas Pakane. Nüüd vallandus
nagu mõnes Vene imemuinasjutus viimasel hetkel Iraani sõda. Ennäe, hinnad
kerivad üles ning Putin näeb juba võimaluste akent paotumas. Ameeriklased kipuvad ka sanktsioone leevendama.
Selle
vastandiks on mõistagi Idealpolitik, mis pärineb sealtsamast Saksa
kultuuriruumist ning rõhutab poliitikakujundamises ennekõike ideaalide, moraali
ja põhimõtete rolli. Euroopa Liit püüab viljeleda midagi taolist, aga et
Euroopa Liit on ise olemuslikult midagi enneolematut, n-ö sui generis, siis on
seda ka ideaalpoliitika. Rarely seen, rarely heard – if at all.
Aga
mis meil sellest, nagu mu üks sõber armastab sellistel puhkudel öelda.
Härrased, popkorni juurde – ja valage välja! 😊
REAALPOLIITILINE TESTOSTEROON JA SÕNUM: Fear - Let's Have A War (filmist "The Decline of Western Civilization", 1981)
IDEAALPOLIITILINE SULNIDUS JA SÕNUM: Yello - I Love You (1983); PS. Nicolas Maduro ei ole laulnud kunagi nimetet ansamblis, vaid on keeranud Caracases ausalt bussirooli.)
How’s
war goin’, dude?– I have ordered the United States Development Finance Corporation to
provide, at a very reasonable price, political risk insurance and guarantees
for the Financial Security of ALL Maritime Trade, especially Energy, traveling
through the Gulf. This will be available to all Shipping Lines. If necessary,
the United States Navy will begin escorting tankers through the Strait of
Hormuz, as soon as possible. No matter what, the United States will ensure the
FREE FLOW of ENERGY to the WORLD. The United States’ ECONOMIC and MILITARY
MIGHT is the GREATEST ON EARTH. More actions to come. Thank you for your
attention to this matter! (https://truthsocial.com/@realDonaldTrump, 03.03.2026)
But
what about UK and sir Keir Starmer? - I’m not happy with the UK.That
island. He made a lease of the island. Somebody came and took it away from him.
This is not the age of Churchill. The UK has been very unhelpful, with that
stupid island of theirs … what is that all about? They have ruined
relationships – its a shame.” (news.com.au, 03.03.2026)
Selle
peale ütleks, et ega Trump ka ise väga Roosevelti mõõtu välja ei anna. Roosevelt
ja Churchill olid pikema visiooni ja laiema horisondiga riigimehed, Trump on aga ad hoc ärimees ja riskikapitalist, kes
näikse mängivat va banque – mis tähendab, et kui asi õnnestub, siis on käsi
kullas (Nobel, Nobel, I still haven’t got what i’m looking for!). Aga kui ei
õnnestu, siis … we’ll buy Cuba, they are poor and I have the mony!
Härra
Keir Starmer on tõepoolest kahvlis. Sõda läheb suurepäraselt, on suur vend
lombi tagant kuulutanud, terve Iraani laevastik hävitatud ning 49 Iraani tähtsat
liidrit on ajatollaga hauda kaasa pandud – nagu Egiptuse vaaraodel kombeks, et
surma korral läks kogu lähikond, et vaaraol teispool lõbusam oleks ja ta ka
seal aujärjel püsiks. Aga Starmer ei taha sekkuda, kuigi põhjust oleks. Aga
nagu ühes kunagises sketšis öeldi brittide kaalutletud hoiaku iseloomustuseks: tahaks
küll, aga Oxfordi haridus ei luba. First we’ll drink a cup of tea and have a
nice chat… about the weather and horse racing.
Kuid
vend lombi tagant muudkui kisub ja kisub sõtta, tirib kas või näoga vastu asfalti.
On
ka kolmas mängur, kes on üsna vait ja vagur – olles samamoodi kahvlis. Kremli
isand nimelt. Iraanile, vanale kambajõmmile, anti korralikult säru, aga nüüd on
Putinil probleem – ei tea, kellele vastu lõugu anda. Kogu gäng – Assad, Maduro,
ajatolla Khamenei – on laiali pekstud. Tuleks anda! Muidu teised blatnoid ei
austa. Kuid Trump on kah vana sõps. Kuidas sa nüüd siis oled või mis teed!
Kahvel! Tõsi küll, pisut kurjemat häält Ameerika aadressil küll tehti, kuid… see
oli nii suusoojaks.
Aga
üks vana tark raamat algas kord niiviisi: suur aeg nõuab suuri inimesi…
Sel nädalal juhtus kaks häbiga seonduvat lugu. Esimene häbilugu oli väga positiivne - selliseid võiks olla kohe hulgim. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ilmus nimelt välja Kupjanskis, õieti selle sissesõiduteel piiritulba juures, ehkki 20.
novembril oli Vene sõjaväejuht Valeri Gerassimov Putinile ette kandnud, et
Kupjansk on vallutatud. 27. novembril kinnitas Putin, et Ukraina grupeeringud
on seal täielikult purustatud. 2. detsembril kutsus Putin välisajakirjanikke
külastama vallutatud Kupjanskit ja Pokrovskit. Aga nüüd, olge lahke, teeb
Zelenskõi Kupjanskist videotervituse! Seda kinnitab DeepState ja ka Vene
Z-patriootidest sõja-vaatlejad ei lükka infot ümber. Ukraina president pole
teinud süvavõltsingut ega kasutanud AI-d. ISW kinnitas samal ajal: „See
Ukraina vasturünnak näitab, et Ukraina väed on jätkuvalt suutelised end kaitsma
ja korraldama vasturünnakuid Venemaa märkimisväärsete rünnakute vastu, olgugi
et Venemaa president Vladimir Putini väitis, nagu oleksid Ukraina liinid kokku
varisemas.“
Zelenskõi Kupjanskis, mis pidi olema "наш". Foto: X/ZELENSKYYUA
Kui
see nüüd ikka täiesti tõsi on, siis on venelastele ikka korralik blamaaž. Ukraina-meelsed
vaatlejad ironiseerivad teravalt Putini järjekordse suurustamise ja fiasko üle.
„Eks neil tuleb nüüd tegeleda Zelenskõi personaalküsimusega, kuidas ta siis
ikkagi tungis sellele alale, mida Vene väed täielikult kontrollivad,“ ütles
Igor Jakovenko Ukraina 24. kanalile antud kommentaaris sarkastiliselt.
Postimees sedastab, et Vene vägede ülemjuhataja Gerassimov on Putinit kogu aeg ninipidi
vedanud, söötes viimasele ette väiksemaid ja suuremaid valesid. Mistap siis
Putinil on valed eeldused sõja pidamiseks, aga ühtlasi on sellest tingitud ka
jäikus rahukõnelustel. Ma näen siin paralleeli Hitleriga, kes istus sõja
lõpupäevil punkris ega teadnud reaalsest olukorrast midagi, kuna hirmunud (või
siis ka blaseerunud, apaatsed kindralid) Füürerile suud ja silmad täis
valetasid.
Putinil
võib-olla pole sellest sooja ega külma kuni selle hetkeni, kui Trump olukorra
Ukrainale soodsamaks hindab, nähes, et Zelenskõi kaardid polegi ehk nii halvad.
Alles siis, kui Trump ära pöördub, on tal vesi asjus. Noh, ootame-vaatame.
*
Teine häbilugu juhtus kaugel Dharamsalas, Tiibeti eksiilpealinnas, ja seda pole nii tore kuulda kui eelmist. Õhtuleht
avaldas - ja Delfi vahendas -, et Riigikogu Tiibeti toetusrühm käis Dharamsalas Dalai Laamat
külastamas, aga osad neist jõid end visiidi eel piinlikku olukorda. Nagu kirjas
on: satuti sisuliselt tsüklisse. :)
Visiidist
võtsid osa toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid (Eesti 200) ning liikmed Tiit
Maran (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Marek Reinaas (Eesti 200) ja Margit Sutrop
(Reformierakond). Riigikogu pressiteenistuse teatel külastati reisi käigus nii
dalai-laama 90. sünnipäeva tähistamise üritust kui ka Eesti saatkonda New
Delhis.
Õhtulehe
teatel tekitasid visiidil probleeme Reinaasa, Raidi ja siseminister Igor Taro
nõuniku Kadri Napritson-Acuna (Eesti 200) suhted alkoholiga. Alkoholitarbimine
päädinud sellega, et dalai-laamaga kohtumise eel pidasid ka võõrustajad
vajalikuks selle jutuks võtta.
Kohapeal
päädis asi improviseeritud kriisikoosolekuga, kuhu kutsuti ka probleemne trio.
Arutelu lõppenud Raidi lausega: „Ega me siin pioneerilaagris pole!“
Siseministri
nõunik Napritson-Acuna tegi loo ilmumise eel Facebooki postituse, kus märkis,
et Õhtulehes ilmuv „artikkel on pahatahtlik, moonutatud selliseks, et muudab
kogu tänuväärse töö, mis tehtud, olematuks“.
„Fakt
on aga see, et Juku-Kalle on tiibetlaste linnas kangelane ja moonutatud info
ajakirjanikule edastaja saab olla vaid kade, et temast ei saa mitte kunagi, ei
siin ega mujal maailmas, sellist rokkstaari, nagu seda on Juku,“ kirjutas Napritson-Acuna.
Juku-Kalle
Raid pareerib, et mitte keegi ei olnud dalai-laama juures täis nagu tinavile. „See
tüüp, kes sellist juttu on ajanud, on kas vaimuhaige või töötab Hiina
saatkonnas,“ põrutas Raid.
„Palun
vaadake fotosid. Kohtumised toimusid eksiilparlamendi liikmetega, spiikri ja
asespiikri, välisministri ning dalai-laamaga. Ja muuseas – see on riigikogust
juba neljas parlamendiliikmete delegatsioon, mida sinna viisin. Huvitaval
kombel pole kunagi olnud kellelgi piinlik.“
Eestlased Dalai Laama juures. Kõik sirged poisid (ja tüdrukud). Foto: erakogu (Delfi)
Küll
aga tarbiti Raidi sõnul alkoholi muul ajal. „Vabandage väga, meil olid
valitsuse liikmetega ja eksiilivalitsuse spiikritega vaba-aja kohtumised,
kohtumised tiibetlastega, kohtumised muusikutega jne – kus oligi naps. Täiesti
tavaline, nagu meilgi, kui meil on väliskülalised ja viiakse restorani.“ (PM, Elu24, 12.12)
Mulle
tuli meelde, kui kunagi Vikerraadios küsiti rahvalt, milline on nende suhe
alkoholiga. Selline argine sissehelistamise rubriik, mida ka „vinguviiuliks“
kutsutakse. Helistas meesterahvas. Noh, kuidas teil siis on? – küsis saatejuht.
„Minul ei ole alkoholiga mingisuguseid probleeme!... (hõkk)… Aga
narkomaane ja pederaste on kõik kohad täis. Kurat, mis toimub?!“In vino veritas…
Ai ruira-ruira-raa, mis sest, et
häbi on,
mis sest, et häbi on, kuid nii on kombeks meil.
Tramputinil on salakaval plaan... (foto: Axios /Maura Kearns)
Peab
jälle Vene-Ukraina sõjast rääkima. Iga päev peaks tegelikult rääkima, sest sõda
toimub iga päev. Alles eile ründasid venelased laialdaselt Ukraina
lääneoblasteid, ainuüksi Ternopilis sai surma 21 inimest. Aga kui hakata kõiki
venelaste sigadusi üles lugema, läheks jumalapäike enne looja. Palju on ka
informatsiooni, mille paikapidavust varjab sõjaudu.
Nüüd
on välja ujunud uus Steve Witkoffi rahuplaan Ukraina jaoks, mis meedia hinnangul olla jälle
kirjutatud justkui Vladimir Vladimirovitśi enese dikteerimisel ning saadetud
siis Valge Maja peremehele, kes peenemat kirja ja põimlauseid lugeda ei mõista
või on selleks liiga kärsitu. Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ruttas
kinnitama, et tegemist on hea plaaniga – kasulik nii Ukrainale kui Venemaale.
Ukraina
presidendi kantselei teatas, et Zelenskõi on Ameerika Ühendriikide koostatud
uue rahuplaani mustandi Venemaaga sõja lõpetamiseks kätte saanud ja on valmis
selle kallal töötama. Presidendi kantselei pressiteenistus sedastas, et Zelenskõi
sõnastas aluspõhimõtted, mis on olulised Ukraina rahvale, ning et tänasel
kohtumisel lepiti kokku töötada plaani punktidega nii, et need võimaldaksid
teha sõjale väärika lõpu.
Teates
öeldi, et „Ukraina on Venemaa sissetungi
esimestest sekunditest püüelnud rahu poole ning me toetame kõiki sisulisi
ettepanekuid, mis võivad tõelisele rahule lähemale viia. Ukraina on aasta
algusest toetanud president Trumpi ettepanekuid veresauna lõpetamiseks. Oleme
valmis ka praegu tegema USA ning meie partneritega Euroopas ja maailmas
konstruktiivset koostööd, et tulemuseks oleks rahu.“ (Delfi, 20.11)
USA
portaal Axios ütleb, et see 28-punktiline USA plaan on sündinud
inspiratsioonist, mille president Trump sai Gaza kokkuleppe vahendamisest ja
mis olla välispoliitiliselt teadvustunud kui „great success“. Venemaa kõrge
ametnik ütles Axiosele, et ta on plaani suhtes optimistlik, aga Ukraina ja
Euroopa liitlaste reageering polevat veel täielikult selge.
Venemaa
saadik Kirill Dmitrijev, kes juhib ühtlasi Venemaa riiklikku investeerimisfondi
ja on tihedalt seotud Ukraina diplomaatiaga, ütles Axiosele antud intervjuus,
et veetis kolm päeva Witkoffi ja teiste Trumpi meeskonna liikmetega 24.–26.
oktoobril toimunud Miami visiidi ajal. Ta väljendas optimismi tehingu
õnnestumisvõimaluste suhtes, sest erinevalt varasematest pingutustest "tunneme, et Venemaa seisukohta tõesti
kuulatakse". (Axios, 18.11)
Dmitrijevi
sõnul oli põhiidee lähtuda neist põhimõtetest, milles Trump ja Venemaa
president Vladimir Putin augustis Alaskal kokku leppisid, ning koostada
ettepanek „Ukraina konflikti lahendamiseks, USA-Venemaa suhete taastamiseks
ning Venemaa julgeolekuprobleemidega tegelemiseks. (Axios, ibid.)
Uus
plaam esialgu küll selle mustand, näeb ette, et Ukraina loovutaks Venemaale osa Ida-Ukrainast,
mida Moskva praegu ei kontrolli, vastutasuks USA julgeolekugarantii eest
Ukrainale ja Euroopale Venemaa tulevase agressiooni eest.
Neljapäeva
õhtul tegi Ukraina ülemraada liige Oleksi Hontšarenko rahuplaani mustandi oma
Telegrami kontol avalikuks. Delfi avaldas selle muutmata kujul (rõhuasetused RR):
Ukraina suveräänsus kinnitatakse.
Sõlmitakse laiaulatuslik ja põhjalik mittekallaletungileping Venemaa,
Ukraina ja Euroopa vahel. Kõik viimase 30 aasta ebaselgused loetakse
lahendatuks.
Eeldatakse, et Venemaa ei ründa naaberriike ja NATO ei laiene edasi.
Peetakse dialoogi Venemaa ja NATO vahel, mida vahendavad Ameerika
Ühendriigid, et lahendada kõik julgeolekuküsimused ja luua tingimused pingete
leevenemiseks, ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ning koostöö- ja tulevase
majandusarengu võimaluste suurendamiseks.
Ukraina saab usaldusväärsed julgeolekugarantiid.
Ukraina relvajõudude suurus piiratakse 600 000 sõjaväelasega.
Ukraina nõustub sätestama oma põhiseaduses, et ei ühine NATO-ga, ja NATO
nõustub lisama oma põhikirja sätte, et Ukrainat ei võeta tulevikus vastu.
NATO
nõustub mitte paigutama vägesid Ukrainasse.
Euroopa hävitajad paigutatakse Poolasse.
USA
garantii:
USA saab garantii eest hüvitist.
Kui Ukraina ründab Venemaad, kaotab ta
garantii.
Kui Venemaa ründab Ukrainat, siis lisaks
otsustavale koordineeritud sõjalisele vastusele taastatakse kõik ülemaailmsed
sanktsioonid, tühistatakse uue territooriumi tunnustamine ja kõik muud selle
kokkuleppe hüved.
Kui Ukraina tulistab ilma põhjuseta raketi
Moskva või Peterburi suunas, loetakse julgeolekugarantii kehtetuks.
Ukraina on abikõlblik EL-i liikmeks saamiseks ja saab lühiajaliselt
sooduspääsu Euroopa turule, kuni seda küsimust kaalutakse.
Võimas ülemaailmne meetmete pakett Ukraina taastamiseks, sealhulgas,
kuid mitte ainult:
a. Ukraina arengufond luuakse investeerimaks
kiirekasvulistesse tööstusharudesse, sealhulgas tehnoloogiasse,
andmekeskustesse ja tehisintellekti.
b. Ameerika Ühendriigid teevad Ukrainaga
koostööd Ukraina gaasiinfrastruktuuri, sealhulgas torujuhtmete ja
ladustamisrajatiste ühiseks taastamiseks, arendamiseks, kaasajastamiseks ja
käitamiseks.
c. Ühised jõupingutused sõjast mõjutatud
piirkondade taastamiseks linnade ja elamupiirkondade restaureerimiseks,
taasehitamiseks ja kaasajastamiseks.
d. Infrastruktuuri arendamine.
e. Mineraalide ja loodusvarade kaevandamine.
f. Maailmapank töötab välja
erifinantseerimispaketi nende jõupingutuste kiirendamiseks.
Venemaa integreeritakse tagasi ülemaailmsesse majandusse:
a. Sanktsioonide kaotamisest arutatakse ja
lepitakse kokku etapiviisiliselt ja juhtumipõhiselt.
b. Ameerika Ühendriigid sõlmivad pikaajalise
majandusliku koostöö kokkuleppe vastastikuse arengu nimel energia,
loodusvarade, infrastruktuuri, tehisintellekti, andmekeskuste, haruldaste
muldmetallide kaevandamisprojektide Arktikas ja muude vastastikku kasulike
ärialaste võimaluste valdkondades.
c. Venemaa kutsutakse taas G8-sse.
Külmutatud vahendeid kasutatakse järgmiselt:
100 miljardit dollarit külmutatud Venemaa
varasid investeeritakse USA juhitud pingutustesse Ukraina taasehitamiseks ja
investeerimiseks. USA saab 50% selle ettevõtmise kasumist. Euroopa lisab 100
miljardit dollarit, et suurendada Ukraina taastamiseks kättesaadavate
investeeringute summat. Külmutatud Vene vahendid Euroopas sulatakse. Ülejäänud
külmutatud Venemaa vahendid investeeritakse eraldi USA-Venemaa
investeerimisfondi, mis rakendab ühisprojekte konkreetsetes valdkondades. See
fond on suunatud suhete tugevdamisele ja ühiste huvide suurendamisele, et luua
tugev stiimul mitte naasta konflikti juurde.
Luuakse ühine Ameerika-Venemaa töögrupp julgeolekuküsimustes, et
edendada ja tagada kõigi selle kokkuleppe sätete täitmist.
Venemaa sätestab seadusega oma mittekallaletungipoliitika Euroopa ja
Ukraina suhtes.
Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lepivad kokku pikendada tuumarelvade
leviku tõkestamise ja kontrolli lepingute kehtivust, sealhulgas START I
lepingut.
Ukraina nõustub olema mitte tuumariik vastavalt tuumarelvade leviku
tõkestamise lepingule.
Zaporižžja tuumaelektrijaam käivitatakse IAEA järelevalve all ja
toodetud elektrit jaotatakse võrdselt Venemaa ja Ukraina vahel — 50:50.
Mõlemad riigid kohustuvad rakendama haridusprogramme koolides ja
ühiskonnas, mille eesmärk on edendada erinevate kultuuride mõistmist ja
sallivust ning kõrvaldada rassismi ja eelarvamusi:
a. Ukraina võtab vastu EL-i eeskirjad
usutolerantsuse ja keeleliste vähemuste kaitse kohta.
b. Mõlemad riigid lepivad kokku kaotada kõik
diskrimineerivad meetmed ja tagada Ukraina ja Venemaa meedia ning hariduse
õigused.
c. Kogu natsistlik ideoloogia ja tegevus tuleb
tagasi lükata ja keelustada.
Territooriumid:
a. Krimm, Luhansk ja Donetsk tunnistatakse de
facto Venemaana, sealhulgas Ameerika Ühendriikide poolt.
b. Herson ja Zaporižžja külmutatakse
kontaktjoonel, mis tähendab de facto tunnustamist kontaktjoone piires.
c. Venemaa loobub muudest kokkulepitud
territooriumidest, mida ta kontrollib väljaspool viit oblastit.
d. Ukraina väed taanduvad Donetski oblasti
osast, mida nad praegu kontrollivad, ja see taandumistsoon loetakse
neutraalseks demilitariseeritud puhvertsooniks, mis on rahvusvaheliselt
tunnustatud Vene Föderatsiooni territooriumina. Vene väed ei sisene sellesse
demilitariseeritud tsooni.
Pärast tulevaste territoriaalsete
korralduste kokkuleppimist kohustuvad nii Vene Föderatsioon kui ka Ukraina neid
korraldusi jõuga mitte muutma. Ükskõik milliseid julgeolekugarantiisid ei
kohaldata selle kohustuse rikkumise korral.
Venemaa ei takista Ukrainal kasutada Dnepri jõge kaubanduslikuks
tegevuseks ja jõutakse kokkuleppele teravilja vaba veo osas üle Musta mere.
a. Kõik vangid ja surnukehad vahetatakse „kõik
kõigi vastu“ põhimõttel.
b. Kõik tsiviilkinnipeetavad ja pantvangi
võetud isikud tagastatakse, sealhulgas lapsed.
c. Rakendatakse perede taasühendamise programm.
d. Võetakse meetmeid konflikti ohvrite
kannatuste leevendamiseks.
Ukraina korraldab valimised 100 päeva jooksul.
Kõik
selles konfliktis osalenud pooled saavad täieliku amnestia oma tegevuse eest
sõja ajal ja lepivad kokku mitte esitama tulevikus ühtegi nõuet ega kaaluma
ühtegi kaebust.
See
kokkulepe on õiguslikult siduv. Selle rakendamist jälgib ja tagab rahunõukogu,
mida juhib president Donald J. Trump. Rikkumiste eest kehtestatakse
sanktsioonid.
Kui
kõik pooled on selle memorandumiga nõus, jõustub relvarahu viivitamatult pärast
seda, kui mõlemad pooled on taandunud kokkulepitud punktidesse kokkuleppe
rakendamise alustamiseks.
„See, mis Ukrainast järele jääks, poleks enam
sisuliselt sõltumatu riik. Mõningate allikate teatel on leitud seejuures
Ukraina põhiseadusest möödaminekuks kaval moodus: Venemaa võtaks okupeeritud
maad „rendile“. Ent USA tunnustaks nende Venemaale kuulumist.
/.../
Tähelepanuväärne on ka ajastus. Ukraina on
praegu just seesmiselt erakordselt ebakindlas seisus. Hiiglaslik, umbes sada
miljonit eurot haarav korruptsiooniskandaal presidendi lähimas ringkonnas
nõrgestab märgatavalt Kiievi positsioone tema liitlaste silmis.
Sellest, kui halvad asjalood on, annabki
tunnistust „rahuplaani“ just praegu meediasse viimine. USA annab mõista,
kuivõrd ükskõik on tal sõja tegelikest põhjustest ja lahenduse
jätkusuutlikkusest ning kuivõrd on ta valmis saavutama rahu iga hinna eest –
s.t ka NATO liikmete julgeoleku hinnaga.
Euroopa riigid on seni vastanud ainuvõimalikul
moel, öeldes, et niisugused kavad on vastuvõetamatud. Ega meil muud üle jäägi,
kui Ukrainat ühtselt senisel moel (ja enamgi) edasi toetada."
Noh, kasusaaja on selgelt Vladimir Vladimirovitś. Juba ainuüksi sellepärast on see kehv plaan, sest võimaldab agressoril säilitada puhta näo ja tegelikult annab vaikimisi signaali, et sõjapidamine on kasutoov modus essendi.
Ja üleüldse Venemaalt midagi eeldada?? Mulle tuleb meelde kuuldud fraas ühest Hollywoodi märulist: