SISSEKANNE # 502
 |
| "Noh, kärab ju küll!" (Foto: Martin Pedaja/PM) |
Uus president astus ametisse ja vana president saadeti koju kotile (või potile, selles arvamused lahknevad). Temast jääb Kadriorgu maha portreemaal, mille kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi leiab olevat „äratuntav, loomust tabav, kuid veidi kössis ning väsinud. President ei saa ära väsida, väsinuna ajalukku minna. Kadrioru lossi seinal on ta ehk liiga familiaarne, liiga vabaajalik, liiga omamehelik. Kuigi tänapäeval on moes, et presidendi vastuvõtul käivad valgetes tossudes ülikonnastatud tüübid, oleks mina oodanud valikut: kui juba valged tossud, siis valged tossud, mitte positsiooni eirav omamehelik igavus.“ (Postimees, 09.10).
Kultuuriajakirjanik Janar Ala sekundeerib ja leiab, et maali autor Tõnis Saadoja on igati sobilik
kunstnik, et kujutada president Karist, sest ta tundus eemalolevana ja tal
paistis olevat igav. Aga et Saadojat seostatakse fotorealismiga, kus maalitakse
fotolt, mitte natuurist ning sellega on ta justkui igavuse preester, siis ongi
kõik kenasti kooskõlas. Igavuse preester maalis igavat presidenti. Või siis
presidenti, kellel oli igav. (Siin on vahe sees, muidugi. Tuntav.)
Janek Mäggi soovitab proua Madisel sihtida kahte presidentuuri, pärast mida on lootus
saada paremat maali. „Siis suudab kunstnik paremini ära tabada
presidendiametis saavutatut ja seda pildi sisse panna; mitte ära väsida, et
avalikkusel ei jääks muljet, et elu Kadriorus käis nagu Õnne 13s: viis aastat
ja ei ühtegi sündmust; maalida ametit ise nii, et seda oleks väga kirgastav
teha ka kunstnikul – värvi, proua president!“
Aga
lõppude lõpuks on ilu ikka vaataja silmades. Ars longa, vita (praesidis) brevis est.
* * *
Madise Ülle on aga juba laulu sisse pandud. Mis sa hing veel tahad! Järgmise viie - aga miks mitte ka kümne - aasta jooksul on see Eesti Vabariigi ametlik esivalss! Kõik jalga keerutama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar