SISSEKANNE # 510
Ennekuulmata
imeasju võib kuulda USA erisaadiku Steve Witkoffi suust, kes on praegu Piiteris
erikõnelusi pidamas. Ikka selle sõja asjus. See venib ja venib, juba tiksus
1700 päeva täis. Pidi kolm päeva kestma. Aga on justkui lõputu küünlapäev. Või
nagu Turkmeenia igipõlev gaasiauk.
Witkoff
ütles seltsimees Putinile, et: “You talk so much about my president,
President Trump, being a humanitarian. You are a humanitarian also, sir, and I
salute that, I commend you, and I thank you again,” (Politico, 21.10)
ERR tõlkis tsitaadi maakeelde: „Räägite palju sellest, et minu president,
president [Donald] Trump, on humanist. Ka teie, härra, olete humanist ning ma
tunnustan seda, kiidan teid ja tänan teid veel kord.“
Humanist??
Humanitaar… no võib-olla. Kas mitte Putin isiklikult ei tutkinud Ukraina ajalugu,
kirjutas sealt välja hulga fakte ja tegi korralikku mash-up’i, millest
järeldas, et on igati loogiline väed Ukrainasse sisse viia. Otsus tugines ajaloolisel
õigusel, faktidel, made up by me. Selle ajaloo-pamfleti esitas ta mäletavasti
mõned päevad enne sissetungi.
Aga
nüüd et kohe humanist?? Minu teada on see inimene, kelle maailmavaade seab
kesksele kohale inimese, tema mõistuse, väärikuse, vabaduse ja
arengupotentsiaali. Tavakeeles nimetatakse humanistiks sageli lihtsalt inimest,
kes ilmutab suurt inimsõbralikkust, austab teiste inimväärikust ning seisab
ühiskondliku õigluse, võrdsuse ja inimõiguste eest – seda lugesin Sirbist.
No
seltsimees Putinile ma võin külge kleepida igasugu epiteete, üks värvikam kui
teine, aga et humanist… See viib mind jälle kuhugi orwelliliku doublethinki
maailma, kus sõda on rahu, vabadus on orjus ja teadmatus on jõud.
Härra
Witkoffi diplomaatia meistriklass on sedavõrd hiilgav, et võtab Putini hääst
meelest kohe vuntsi keerutama. Tal neid ei ole … veel..., aga noh, te saate ju
aru, mida ma mõtlen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar