SISSEKANNE # 248
Ma olen Andrus Kivirähku ekspluateerinud üle mõistuse palju, aga ... kui juba, siis juba. Ivan Oravat tahan nimelt meenutada. Õigupoolest tema mälestusi.
Pöördelisel 1939ndal siirdus alati ettenägelik eesti rahva valvur Ivan Orav meretaguste sõprade juurde abi otsima. Washingtonis nõudis vana sepp kohe audientsi presidendi juurde. Noh, juhatatigi ta kohale.
Seal istuski Roosevelt, ratastoolis. Orav seletas kohe asja ära.
Roosevelt tõusis püsti, ajas pea kuklasse ja hüüdis: AMEERIKA ON SUUREPÄRANE!
Ega Orav sealt Ameerikast abi saanudki. See oli masin. Kõrvaltoas oli veel täiuslikum Roosevelt-masin, see järas hamburgerit ja karjus, et ameeriklane toitub tervislikult! Küll taheti talle näidata üleskeeratavat Indiaani-Joed ja muid imevidinaid, aga päris presidenti Orav ei näinudki.
Ta sülitas ja tuli tulema. Eesti oli jäetud üksi.
Mina mõtlen - juba siis lehvis ovaalkabinetis Donald Trumpi vaim. Eks see oli oomen. Kui Ivan Orav veel mälestusi kirjutaks, küllap ta viinuks ka need otsad nüüd kokku.
 |
| Ivan Orav (Alberto Moravia) selgitab ameeriklasele (Kirk Douglas) Eesti olukorda. Keystone Press / Alamy Stock Photo |
* * *
Kivirähk, A. Ivan Orava mälestused. Varrak, 2001: 18-20.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar