SISSEKANNE # 313
Kaval Netanyahu ja suhkruissi Trump (foto: Al Drago / Pool via CNP / ZUMA / Scanpix)
VOL 1
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu otsustas kohe eriti meelalt Trumpile mett moka peale määrida ning esitas ta Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Trumpi võõrustatud õhtusöögil Valges Majas esitles ta preemiakomiteele saadetud kirja ka otse presidendile endale, vahendab Postimees (8.07).
„Ta loob rahu just praegu rääkideski. Ühes riigis ja piirkonnas teise järel,“ ütles Netanyahu õhtusöögil.
„Tänan väga. Ma ei teadnud sellest. Tänan väga. Et see tuleb just sinult, see on väga tähendusrikas. Tänan väga, Bibi,“ vastas Netanyahu vastas istunud Trump.
No juudid ikka tunnevad seda meelitamise kunsti, see on neil veres ja sestap mõjub loomulikumana kui näiteks Rutte lipitsemine. Kaval Netanyahu teab täpselt, millist pedaali vajutada ja kui kõvasti. On hästi teada, et Trumpil on selle rahu-Nobeliga miski omamoodi obsessioon: ta soovib seda kangesti omada nagu mõnda kallihinnalist trofeed ning on muuhulgas sarjanud seda, kuidas USA president Barack Obama sai 2009. aastal Nobeli rahupreemia kohe ametisse astudes, kuigi Trumpi sõnul Obama ei väärinud preemiat.
Trump leiab, et tema on lõpetanud sõja Serbia ja Kosovo vahel ning ka India ja Pakistani vahel. Lisaks on ta öelnud, et on takistanud Egiptuse ja Etioopia vahelist sõda ning aidanud rahustada olukorda Lähis-Idas Iisraeli ja mitme Araabia riigi vahel saavutatud Aabrahami lepingutega.
Ent Trumpi rolli osas on päris erinevaid seisukohti. Näiteks India on öelnud, et India ja Pakistani mais saavutatud relvarahu puhul ei olnud Trumpil mingit rolli. Pakistan seevastu esitas Trumpi eelmisel kuul ametlikult Nobeli rahupreemia kandidaadiks. (Tõtt-öeldes see viimane on mulle uudiseks, aga nii see tõesti oli.)
See rahupreemia miraaž on Trumpi teinud pisut lahkemaks Ukraina abistamise suhtes: ta ütles, et relvatarned Ukrainale jätkuvad ja lubas lubas Zelenskõile, et Ameerika Ühendriigid pakuvad nii palju sõjalist abi kui võimalik. We’ll see, we’ll see. Kui Trump on heas tujus, st kui tema head tuju suudetakse pikema aja vältel üleval hoida, siis võibki nii minna, et Ukraina saab hädavajalikku relvaabi.
Sealsamas õhtusöögil puudutas Netanyahu ka palestiinlaste ümberasustamise teemat Gaza sektorist, mis tema sõnul on nende vaba valik.
„Ma arvan, et president Trumpil oli hiilgav visioon. Seda nimetatakse vabaks valikuks. Teate, kui inimesed tahavad jääda, võivad nad jääda. Aga kui nad tahavad lahkuda, peavad nad saama lahkuda. See ei peaks olema, teate, vangla. See peaks olema avatud koht ja andma inimestele vaba valiku. Me teeme Ühendriikidega väga tihedat koostööd, et leida riike, mis püüavad ellu viia, mida nad alati ütlevad, et nad tahavad anda palestiinlastele parema tuleviku. Ja need, kes... ja ma arvan, et me jõuame mitme riigi leidmisele lähemale. Ja ma arvan, et see annab taaskord valikuvabaduse. Palestiinlastel peab see olema. Ja ma loodan, et me suudame selle varsti kindlustada,“ kudrutas Netanyahu (Delfi, 08.07).
Ekspertide arvates Trump rahupreemiat mõistagi ei vääri.
„Trumpi Nobeli rahuauhinna kandidaadiks esitamine on nagu hüääni koertenäitusele toomine,“ ütles, Melbourne’i kuningliku tehnikainstituudi (RMIT) globaal-, linna- ja ühiskonnauuringute vanemteadur Emma Shortis ja lisas: „See, et meid survestatakse seda küsimust tõsiselt võtma, on järjekordne märk – justkui meil oleks seda vaja – tema erakordsest võimest suruda peale tema enda reegleid ja ümber hinnata meie poliitikat.“ (Delfi, 11.07)
Austraalia Deakini ülikooli Lähis-Ida uuringute teaduri Ali Mamouri sõnul on fakt, et Donald Trumpi esitas rahuauhinna kandidaadiks mees, keda süüdistatakse sõjakuritegudes, enneolematu ja süngelt irooniline. (ibidem)
Trumpi rolli Abrahami lepingute vahendamises peeti tema sõnul diplomaatiliseks läbimurdeks – need sõlmiti septembris 2020 USA vahendusel ning neid peetakse oluliseks pöördepunktiks Lähis-Ida rahuprotsessis, kuna viisid suhete normaliseerimiseni Iisraeli ja mitme Araabia riigi, sealhulgas Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Maroko vahel.
„Kuid sel saavutusel oli märkimisväärne hind. Lepingud jätsid tahtlikult kõrvale Palestiina küsimuse, mida on pikka aega peetud piirkondliku ebastabiilsuse tuumpõhjuseks, ja eirasid aastakümneid kestnud rahvusvahelist konsensust kahe riigi lahenduse kohta,“ nentis Mamouri. (ibidem)
Trumpi valitsus toetas avalikult Iisraeli poliitikat, sealhulgas ebaseaduslike asunduste laiendamist ja kavandatavat Palestiina territooriumi annekteerimist – mida peetakse rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.
AM: „Tema vaikimine Gazas üha laieneva humanitaarkatastroofi teemal oli kõnekas. Eriti häiriv oli vaikiv või otsene toetus ettepanekutele asustada palestiinlased sunniviisil ümber naaberriikidesse – seisukoht, mis õhutab etnilist puhastust ning õõnestab õiguse, väärikuse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.“ (ibidem)
Austraalia riikliku ülikooli Lähis-Ida uuringute teaduri Ian Parmeter leiab, et Netanyahu esitas Trumpi maailma ühe ihaldusväärseima auhinna kandidaadiks Trumpi meelitamiseks. (ibidem)
Seda minagi, seda minagi.
Ainult et Trmpil pole ekspertidest nähtavasti sooja ega külma, pealegi need on ju austraallased, teisisõnu inglise kriminaalide järeltulijad, kes nüüd kobisevad kuskilt maailma ääre pealt, perifeeriast. Remote island of ex-cons. Such a pity!
*
VOL 2
Thank you, Donald! (NATO summit, 25.06.25)
Tasub korra meenutada äsjast NATO tippkohtumist Haagis, mida võiks iseloomustada kui Trumpi rahuldamist kõige kõrgemal tasemel (tasandil). Delfi (26.06) andis ülevaate.
Lennukis Haagi poole lennates mõtiskles Trump NATO 5. artikli olemuse üle, mis meiesuguste pisiriikide jaoks on pühamast püha ja selgemast selgem, ning leidis, et seda artiklit võib mitmeti tõlgendada. „See sõltub definitsioonist. 5. artiklil on palju tõlgendusi. Teate seda, eks?“ küsis Trump lennukis. Seejuures lubas ta, et ütleb oma definitsiooni Haagis välja.
Tont teab, mida Trump lennukis mõtles, arutles Delfi. Ehk oli ta kuulanud poole kõrvaga mingit briifi, kus räägiti NATO-st ja 5. artikli rakendamise mehhanismist ning esitas meelde jäänut tugevalt moonutatud kujul. See oleks tema puhul täiesti tavaline.
Delfi: Võib-olla kordas ta sellega juba mulluse valimiskampaania ajal välja öeldud mõtet sellest, et ehk ei peaks kaitsma NATO riike, mis oma kulutamise kohustusi ei täida. Sellist tingimust Põhja-Atlandi leping küll ette ei näe, aga paratamatult on 5. artikli rakendamine poliitiline otsus. Ent kui hüppeline kaitsekulude tõstmine aitab USA poliitilist tahet suurendada, siis loodetavasti sai Trumpi probleem Haagis rohtu.
Haagis Trump oma „definitsiooni“ NATO 5. artikli kohta siiski välja ei öelnud ja küllap ongi see hea. Mine tea, mis hullumeelsus sellest defineerimise katsest koorunuks. Selle asemel oli Trumpi lemmikteema NATO tippkohtumise teisel päeval Iisrael ja Iraan.
Trump saabus tusasena, ent lahkus heas tujus. „Tulin alguses siia sellepärast, et pean siia tulema, aga lahkun veidi teise meeleoluga. Vaatasin riigijuhte. Nende armastus oma kodumaade vastu on väga suur. Nad vajavad USA-d ning ilma meieta pole see [NATO] seesama. See oli liigutav. Nad olid minu vastu väga austavad,“ sõnas ta. „See oli tore seltskond, kellest paljusid ma teadsin juba eelmisest ametiajast. Peaaegu kõik nad ütlesid: „Jumal tänatud USA eest, sest ilma USA-ta NATO ei tööta.“ Tulevikus töötab küll, kui nad rohkem maksma hakkavad. Lahkun siit teistsuguses meeleolus. Nad armastavad oma riiki, see [senine liiga vähene raha panustamine] siiski ei ole [USA] petmine,“ rääkis Trump leebelt.
Thank God! Gott sei Dank! ohkasid Euroopa liidrid kergendatult. Ja peasekretär Rutte sõnas Trumpi karmile retoorikale viidates: „Mõnikord peab issi karmi keelt kasutama.“
„Teie tegite, teie tegite!“ kiitnud Mark Rutte Donald Trumpi saavutust NATO sundimisel 5% SKP-st kaitsele kulutama – õigemini 3,5% klassikalises tähenduses kaitsekuludele ja veel 1,5% kaitsega seotud täiendavatele kuludele.
„Ma ei tea, kas just mina tegin,“ ütles Trump ise pressikonverentsil. „Aga mina vist tegin jah,“ lisas ta rahulolevalt. J
Meie peaminister Michal – kelle proua sai Trumpiga muuseas ühise selfie teha, mis on ju puhas töövõit! – kiitis: „Trump oli heas tujus, tema sõnum oli ühene: tal on hea meel, et NATO kaitsekulutusi tõstab. Tulevikku vaadates näeb ta end Euroopa partnerina. Kuni ta ametis on, on tema ja USA NATO-le pühendunud. See sõnum kõlas saalist selgelt.“
Daddy-o was pleased! Eks Trump ole tõesti nagu Ameerika kommionu või paksu rahakotiga suhkruissi, kes jagab manti ning võimaldab head äraolemist, ent tahab ka vastuteeneid ja respekti, muidu hakkab põrpima. Et seda ei juhtuks, tuleb meelitada ja olla magusam kui mesi.
Netanyahu teab seda, Rutte teab seda. Aga pagan küll, see näeb halb välja!
 |
| Who's your daddy!? (alternatiivselt ka: lammas all paremas nurgas). Foto:Kay Nietfeld/DPA |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar