FILOSOOFIA - SEE ON IMELIHTNE!

 SISSEKANNE # 440

Ma olen nüüd mõnda aega lugenud Prantsuse filosoofi ja sotsioloogi Pierre Bourdieu’ (1930-2002) tekste, mis on eesti keeles välja antud. Üks selline tüvitekst mitme teadusharu jaoks on kindlasti RIIGI VAIM. BÜROKRAATIAVÄLJA GENEES JA STRUKTUUR (leitav kogumikus „Praktilised põhjused. Teoteooriast“ (Tänapäev, 2003).

Sealt pärineb mõttekäik: Riik on see, mis sümboolse kapitali panga kombel vastutab kõigi võimuaktide eest, kõigi nende suvaliste, kuid samas suvalistena mitte mõistetud aktide, „legitiimsete pettuste“ eest: vabariigi president on keegi, kes peab end vabariigi presidendiks, ent erinevalt hullust, kes peab end Napoleoniks, tunnustatakse tema õigust seda teha. (Bourdieu 2003: 139-140)

Nojah. Aga ma tahaksin tsiteerida ka järgmist lõiku, kus palju öeldakse ära kahe lausega:

Nimetamine ja tõendamine kuuluvad ofitsiaalsete aktide või diskursuste klassi, olles sümboolselt tõhusad, sest nad on täide saadetud võimusituatsioonis selleks volitatud isikute poolt, „ametiisikute“ poolt, kes tegutsevad ex officio, kuivõrd nad omavad officium publicum’i, riigi poolt määratud funktsiooni või ametit: kohtuniku või õpetaja otsusel, ametlikel registreerimisprotseduuridel, protokollidel, õiguslike tagajärgedega aktidel nagu perekonnaseisuaktid sünni, abielu või surma kohta või müügiaktid on võime ametliku nimetamise maagia kaudu, ettekirjutatud kujul volitatud isikute poolt täide viidud ja korrakohaselt ametlikes registrites registreeritud avaliku deklareerimise kaudu luua (või rajada) sotsiaalselt garanteeritud sotsiaalseid identiteete (kodanik, valija, maksumaksja, lapsevanem, omanik jne) või seaduslikke ühendusi või rühmitusi (perekond, liidud, ametiühingud, parteid jne).  Kuulutades võimupositsioonilt, mis üks olend, asi või isik tegelikult, oma seadusliku sotsiaalse definitsiooni järgi on (kohtuotsus), see tähendab, mis tal on lubatud olla, mis tal on õigus olla, millist sotsiaalset olemist on tal õigus taotleda, kuulutada, täita (vastandina selle illegaalsele täitmisele), esineb riik tõelise loojana, ilmutab peaaegu jumalikku võimu (ning paljud näiliselt tema vastu suunatud võitlused tunnustavad tõepoolest tema seesugust võimu, paludes talt luba, et teatud agentide kategooriad – naised, homoseksuaalid – võiksid olla seaduslikult, see tähendab avalikult ja universaalselt seda, mida nad praegu on ainult iseenda jaoks). (Bourdieu 2003: 140)

Kaks lauset – 188 sõna. Filosoofia – see on tegelikult imelihtne. Ainult et nõuab keskendumist ja kannatlikkust. No kahjuks mul seda napib. Sestap andsin need kaks lauset tehisarule…, kes leidis sealt mõtte:

Volitatud ametiisikute poolt läbi viidud ametlik nimetamine ja tõendamine loovad riikliku võimu kaudu sotsiaalselt tunnustatud identiteete ja õigusi, määratledes autoriteetselt isiku seadusliku olemuse ja koha ühiskonnas.

See oli nüüd minupoolne apologeetika tehiarule.