SISSEKANNE # 438
Kessu
on surnud.
See tähendab, näitleja Ester Pajusoo on lahkunud. 1934-2026.
Aga ta elas ikkagi pika ja viljaka elu. Tal oli selline huvitav noore tüdruku
hääl, mistap ta mängis telelavastuses lapsi - mis mõjus veidrana, kuid oli arusaadav. Näiteks Kessut
mängides oli ta juba 46 aastane. „Nõiakivis“ (ETV, 1979) mängis ta jänkutütart Maaret,
kusjuures tema vanaema Sabiinet mängis temast
kümnend noorem Katrin Karisma. „Kessu“ ja „Nõiakivi“ on mõlemad minu
jaoks kultuslavastused. „Kessut“ olen ma kogu aeg armastanud, kuid „Nõiakivi“
sügav allegooria on mulle kohale jõudnud aastaid hiljem ja ma olen õppinud seda
armastama. Kahju, et taolisi lastelavastusi enam ei tehta.
„Kessus“
meeldis mulle ikka Tripp, Kessu sidekick ja partner-in-crime. Tripi põhiline
trikk oli tuttmütsi sirgeksajamine, mis oli selline kahemõtteline tegevus. Varateismelisena
meeldis mulle ikka laulda Kessu ja Tripi (Kessu ja tema Tripper) tunnuslaulu,
oma sõnadega:
Ma olen Kessu, ma Kessu – aga mina
olen Tripp,
meil varuks on ikka väike nipp, väike stripp.
Mu
lemmikstseen oli see, kui Tripp käis Onu Sämi juures (seal muidugi tuntud Võlurina,
kellega neil oli kiire otseühendus, kiirem kui valguskaabliga nett) nuiamas, et
kas saaks köögikombaini Supramag (supp, praad, magustoit). Muidugi ta sai. Aga
kvaliteet oli Hiina oma, nagu näha… Juba siis tulid asjad Hiinast… ja ei
töötanud.
Kõik "Kessu" neli osa on vaadatavad Jupiteris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar