HORMUZI VÄIN KUI SCHRÖDINGERI KASS (Andrei Hvostov)

SISSEKANNE # 439

Andrei Hvostov kirjutab tänases Eesti Ekspressis (22.04), et Hormuzi väin on muutunud Schrödingeri väinaks. Keegi ei saa enam aru, kas see on lahti või kinni. Schrödingeri kass on teadupärast mõtteline eksperiment, kus teatud objekt saab korraga olla teineteist välistavas olekus. Praegu on taolises olekus Hormuzi väin.

Jagan täielikult Andrei Hvostovi arvamust sündmuste käigust.

AH: Kvantfüüsika paradoksid on jõudnud geopoliitikasse. Hormuzi väin on muutunud Schrödingeri väinaks. Keegi ei saa enam aru, kas Pärsia lahe suudmes asuv väin on lahti või kinni. Ameerika Ühendriikide president ei tea seda samuti. Tema sotsiaalmeedia küljel loeme iga päev mingeid väiteid, mille Teherani võimud kohe ümber lükkavad. Schrödingeri seisundis pole mitte ainult väin, vaid ka USA-Iraani vahelised läbirääkimised. Värskeim poliitiline nali väidab, et Trump peab läbirääkimisi iseendaga. Läbirääkimised pole kuigi edukad, sest pooltel puudub selge positsioon.

Tunnistagem, et jälgime USA lahkumist maailma areenilt. Huvitav on lahkumise pilt ise. Mitte vaikse visina ega märkamatu hääbumisena. Lahkumine käib jõuliselt. Musklite mänguga, mis teeks iga kulturisti kadedaks. Möirates ja prõmmides uksega, nii et rahvusvaheliste suhete struktuuris jooksevad praod katusest vundamendini.

Juba tõmmatakse paralleele praeguse Iraani sõja ning 1956. aasta Suessi kriisi vahel. Tollal oli valupunktiks Suessi kanal, mille Egiptus natsionaliseeris. Selle kanali kaudu sai Suurbritannia kogu oma nafta. Britid alustasid koos prantslaste ning iisraellastega sõjategevust Egiptuse vastu, aga Egiptust hakkasid toetama korraga nii USA kui N Liit (erandlik üksmeel). Tolle sõjaga läks nagu läks. Suessi kanal jäigi Egiptuse valdusse; sõja tulemusena vormistati lõplikult Briti impeeriumi hääbumine ning mis veel olulisem – Briti nael kui rahvusvaheline arveldusühik saadeti ajaloo prügikasti.

Kui USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril rünnakut Iraani vastu, ei arvestatud vähemalt Valges Majas võimalusega, et Iraani režiim jääb püsima ning veelgi hullem – suudab blokeerida kogu maailma majandusele otsustava tähtsusega Hormuzi väina. Teatud mõttes on Teheranil olemas nüüd ülirelv. Milleks neile tuumapomm, kui nad suudavad iga kell Hormuzi väina kinni panna? Varem oli see puhtteoreetiline võimalus, nüüd aga praktikas teostunud käitumismuster. Relv, mida saab aktiveerida igal ajal.

Sellal, kui USA lahkub wrestling-maadleja dramaatilise musklimängu saatel maailma areenilt, on idakaarest tõusmas Hiina Rahvavabariik rahvusvahelise korra hoidja ning tagajana. Hiina ilmub areenile nagu sujuvalt liikuv taiji meister. Samas teame, et taiji pole lihtsalt hingamis- ja tasakaaluharjutuste süsteem, vaid ikkagi tõhus võitluskunst.

Hormuzi väinas ei panda kahtluse alla mitte ainult USA globaalne ülivõim, vaid ka dollar kui naftatehingute ainus valuuta. Iraan püüab dollari asendada Hiina vääringuga, mille ametlik nimi on renminbi. Iraan tahab vallandada sama protsessi, mis juhtus pärast 1956. aasta Suessi kriisi Briti naelaga. Iraani enda tahtest (Venemaal näikse olevat sama soov) ei piisa, otsustama peab ikkagi Hiina RV keskpank, kes seni pole tahtnud muuta Hiina vääringut rahvusvaheliseks valuutaks. Aga see hetk läheneb.

Vankuvas seisundis olevasse maailma on nüüd lisandunud üllatus tehisaruvaldkonnast. Ränioru arvutigurud firmast Antropic on arendanud tehisaru mudeli nimega Claude Mythos Preview. Sellele anti aprilli alguses ülesandeks tungida läbi kõikidest maailma tulemüüridest ja leida kõik maailma turvaaugud. Mythos tegi seda samasuguse eduga nagu vedelast metallist robot filmis „Terminaator 2“, kelle jaoks tõkkeid põhimõtteliselt ei eksisteerinud. Erinevalt õnnetust Schrödingeri kassist, kes ei saa teraskastist iseseisvalt välja tulla, suudab Mythos inimeste poolt pandud piirid ületada.

Mida see inimkonna tulevikule tähendab, pole veel selge.