SISSEKANNE # 333
Pärast Alaskat kohtusid USA president Donald Trump ja Ukraina president
Volodõmõr Zelenskõi 18. augustil Valges Majas – ja et asjad õigesse voolusängi
juhtida, oli Zelenskõil kaasas ka korralik diplomaatiline julgestus: NATO peasekretär Rutte, Prantsuse
president Macron, Briti peaminister Starmer, Saksa kantsler Merz, Itaalia
peaminister Meloni, Soome president Stubb ja Euroopa Komisjoni Führerin von
der Leyen. Taheti vältida olukorda, kus Trump hakkab taas Zelensköi üle
patroneerima, ja ehk oli kindlasti mõni neist valmis ka Zelenskõile jalaga
tonksama, kui too hakanuks omakorda Trumpi poliitiliselt harima. Tunduski, et
säärane formaat oli edukas, Ukrainale kasulikum, Euroopa juhtidele kergenduseks
ning Trumpile kinnituseks, et ta on üks DAMN GREAT POTUS, MAYBE THE BEST OF
THEM ALL. Edulugu on juba pelk tõsiasi, et märtsikuu taoline alandamine jäi olemata
ja kõik osalejad said enda auditooriumi ees välja öelda, et siit on nüüd
hea edasi minna. Eesti Ekspresski tõdeb, et kuigi konkreetseid tulemusi ei
olnud ning otsuseid ei sündinud, lükati käima kolm väga olulist protsessi.
- Territooriumiküsimus jääb lahendada Ukraina ja Venemaa
vahel. Kõige suurem oht enne kohtumise algust oli olukord, kus
Trump hakkab nõudma Zelenskõilt kohe otsust, milliseid maatükke Ukrainast on ta
nõus rahu nimel Venemaale andma. Korduvalt on kasutatud meedias fraasi
„maadevahetus“ (land swap), kuigi jääb segaseks, kuidas see saaks olla vahetus,
kui üks annab ära ja teine võtab. NATO peasekretär Mark Rutte ütles nüüd, et
kohtumisel sai selgeks, et ainult Ukraina president arutab Venemaaga
territooriumiküsimust. Veel kaugemale läks Prantsusmaa president Emmanuel
Macron, kes ütles intervjuus NBC-le, et ühegi Ukraina ja Venemaa vahelise
rahuleppe osa ei peaks olema maade nn vahetamine.
- USA osaleb Ukrainale rahu sõlmimise järgsete
julgeolekugarantiide pakkumises. Kohtumisel osalenud liidrite
sõnul ongi just garantiid need, millega USA ja Euroopa riigid saavad tegeleda.
Väidetavalt on nende paika panemine juba pihta hakanud. Seetõttu pole teada,
mis nende sisu täpselt on. Enne kohtumist oli Trump öelnud, et Ukraina pääs
NATOsse on laualt maas, eile aga vastas ta Ukraina ja NATO küsimusele palju
ähmasemalt – see on miski, mida peab Euroopa riikidega arutama. Kuigi Trump
ütles, et Ukraina julgeoleku tagamise põhikoorem langeb Euroopale, saab USA osa
olema suur. Sellele, kas see tähendab USA vägesid Ukrainas, ei vastanud Trump
kuigi otse.
- Valmistatakse ette Zelenskõi ja Venemaa diktaatori
Vladimir Putini kohtumist. Trump oli eilse kohtumise ajal Putinile helistanud ja
väidetavalt on viimati mainitu kohtumise toimumisega nõus.
Valge Maja väljastas lennukalt optimistliku pressiteate,
mis meenutab mulle kangesti Pravda juhtkirja Leonid Iljitś Breźnevi väsimatust
tööst rahu nimel, millele on lisatud kiiduavaldused, üks kõlavam kui teine:
Samal ajal kui president Donald J. Trump kohtub Valges
Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja tema peamiste Euroopa
liitlastega, on maailm tunnistajaks Ameerika juhtpositsiooni taassünnile. Oma
vankumatu pühendumusega rahule on president Trump kindlalt otsustanud purustada
aastaid kestnud ummikseis ja sillutada teed verevalamise lõpetamisele.
Maailma liidrid tunnustavad president Trumpi otsustavaid
tegusid dialoogi taaskäivitamisel:
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi: „Ma arvan, et meil oli president Trumpiga väga hea vestlus... see oli tõesti hea. Me rääkisime väga tundlikest punktidest.“
- NATO peasekretär Mark Rutte: „Ma tahan teid tõesti tänada, Ameerika Ühendriikide president, kallis Donald, selle eest, et te, nagu ma varem ütlesin, murdsite ummikseisu president Putiniga, alustades dialoogi... Sealt edasi oleme me täna siin.“
- Soome president Alexander Stubb: „Ma arvan, et viimase kahe nädala jooksul oleme selle sõja lõpetamisel ilmselt rohkem edusamme teinud kui viimase kolme ja poole aasta jooksul.“
- Itaalia peaminister Giorgia Meloni: „See on oluline päev – uus etapp – pärast kolme aastat, mil me ei näinud Venemaa poolelt mingeid märke dialoogivalmidusest, seega on midagi muutumas – midagi on muutunud – tänu teile.“
- Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer: „Ma arvan, et tänast päeva peetakse viimastel aastatel väga oluliseks päevaks seoses konfliktiga, mis on kestnud kolm ja natuke aastat ning seni pole keegi suutnud seda selleni viia – seega tänan teid selle eest.“
- Saksamaa kantsler Friedrich Merz: „On äärmiselt kasulik, et me kohtume ja kuuleme, et teil kahel on täna nii hea kohtumine... Tee on avatud. Te avasite selle eelmisel reedel – aga nüüd on tee avatud keerulisteks läbirääkimisteks.“
- Prantsusmaa president Emmanuel Macron: „Tänan teid, härra president, selle kohtumise korraldamise ja pühendumuse eest... kõik selle laua taga pooldavad rahu... seepärast on kolmepoolse kohtumise idee väga oluline, sest see on ainus viis selle lahendamiseks.“
- Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Meil
oli fantastiline NATO tippkohtumine... Meil oli sõlmitud kõigi aegade suurim
kaubandusleping. Ja nüüd oleme siin, et teiega koos töötada Ukrainale püsiva
rahu nimel. Lõpetage tapmine. See on tõesti meie ühine huvi.“
Pugemise meistriklass. Mulle millegipärast tuli meelde
ERR arhiivi ammusest raadiosaatest kuuldud legendaarse näitleja Hugo Lauri
meenutus sama legendaarsest lauljast
Benno Hansenist. Too oli läinud õllepoodi, seal olnud aga Pelgulinna kraaded –
et näe, Benno Hansen tuleb; mõtlevad, et noriks vähe. Neist üks astunud ligi ja
küsinud siis: „Mis vahe on Rooma paavsti ja Benno Hanseni vahel?“ Benno Hansen polevat kaua mõelnud ja
vastanud: „Vaadake, kui te tahate Rooma paavsti tagumikku lakkuda, siis te
peate Rooma sõitma, aga Benno Hanseni tagumikku võite te siinsamas lakkuda.“
Ja eks ole nii tõesti, et kui Donald Trumpi tagumikku tahetakse
lakkuda, siis tuleks selleks sõita Washingtoni. Diplomaatias on nii, et sageli
ei taheta lakkuda, aga peab lakkuma, sest nii on vaja – sulle, mulle, meile
kõigile – parema homse nimel.
Seniks aga: ”Come to papa, I’m your daddy-o!” Realpolitik par
excellence!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar