laupäev, 7. veebruar 2026

PIKK KÕND ELU EEST... AGA MILLEKS?

 SISSEKANNE # 395


Vaatasin  düstoopilist ängifilmi „Kõndides elu eest“ (The Long Walk, 2025), mis on tehtud õõvameistri Stephen Kingi jutustuse põhjal. Tegevus leiab aset fiktiivses/alternatiivses lähiajaloos, seitsmekümnendate Ühendriikides, mida on räsinud pikk kodusõda ja mida juhib repressiivne natsivalitsus. Lokkab vaesus ja varanduslik segregatsioon. Rahvustunde motiveerimiseks ja tööeetika ülespiitsutamiseks korraldatakse nn „Pikk kõnd“, milles sada noorukit kõnnivad läbi riigi põhimõttel „last man standing“. Võitja võtab kõik, ent äraaetud hobused (inimesed) lastakse maha – kohapeal, pärast kolmandat hoiatust, ilma tseremooniata. Kõnnitakse finišijooneta, viis kilomeetrit tunnis, kuni viimase meheni. Ongi kogu idee. See on ka minu meelest filmi – üldse selliste filmide – nõrk koht. Et milleks? Ma saan aru, et orwellilik riik vajab entusiastlikke, kuulekaid töörügajaid, kes ei esita liigseid küsimusi ega mõtle ülearu, vaid panustavad eeskätt füüsiliselt. Selline riik vajab alati noori. Aga mispärast neid siis tapetakse? Mulle jäi see arusaamatuks. Kõnni või sure. Milleks? Mis efekti see annab? Hiina või India puhul oleks see seletatav rahvastiku kasvu reguleerimise vajadusega meelelahutuslikus vormis kahanevate ressursside tingimustes, kuid Ameerikas ei ole ju kõrge iive probleem number 1.

Seega, iseenesest võttes oli film emotsionaalne ja kõhedalt nauditav – noorte näitlejate rollid olid head, pingelised ja siirad. Kuid filmi sügavam mõte jäi mulle kättesaamatuks. Veelkord, ma lihtsalt ei saa aru, miks on vaja noori – just noori, rõhutan – tappa asja eest teist taga, meelelahutuslikul eesmärgil. See idee oleks töötanud mu jaoks ehk siis, kui elu eest kõndijad olnuks vanurid, kes nagunii ühiskonda enam ei panusta, vaid võtavad ressursse välja pensionite ja muude sotstoetuste vormis. Las nad siis kõnnivad, okei. See sobib mis iganes düstoopiasse. Aga noored??? Just düstoopiline ühiskond vajab neid kõige rohkem. Niisiis panen idee eest nulli, aga filmi teostuse (ängifaktori eest) 9/10.

Filmi pahalast - või kas ta selles düstoopias ongi just pahalane, pigem norm - kehastab päikeseprillide taha varjunud Major, keda mängib vanaks jäänud Luke Skywalker - Mark Hamill.  

Ja alljärgnevas klipis demonstreerib JoJo Rabbit, mis juhtub, kui sa seisma jääd. 

The Long Walk (2025, Lionsgate)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar