SISSEKANNE # 221
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.
Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine –
turul me oleme vennad ja õed!
Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval
üksteisel’ müüme omad usud ja tõed.
Nõnda kõneles luuleldes Paul-Eerik Rummo. Prostituudi laul, teate küll ju küll. Ilus ja valus. Aga seda toredat värbamiskuulutust tekkisid mul kohe paralleelid ja seosed. Kõikehõlmav deja-vu!
Kõik päädis aga sellega, et minus ärkas esmaspäevases pohmeluses "terve mõistus" / "kahtlev meel", kes oli võtnud Bernard Blacki kuju. Jäin talle vastuse võlgu.
Kuklatunne ütleb: kui kukal on sile, ei tähenda see veel seda, et suu segast ei võiks peksta.
Fotod: EKRE/Getty Images/Black Books.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar