Robert Darnton. TÖÖLISTE MÄSS. SUUR KASSITAPMINE SAINT-SÉVERINI TÄNAVAL (kokkuvõte artiklist)

SISSEKANNE # 25

1730-1740. aastate Pariis võis kasside silmis näida märksa elamisväärsema paigana kui see paistis selle linna trükitöölistele – vähemalt osale neist, kes elasid närustes tingimustes Saint-Séverini trükikojas. Sellest kirjutab Pariisi trükkal Nicolas Contat paarkümmend aastat hiljem (1762) ilmunud mälestustes. Õpipoiste elu oli raske: nad magasid räpases toapugerikus, olid varavalgest hiliste tundideni rakkes jooksupoisina, pidades taluma trükkalite mõnitusi ja peremehe sõimu, ning sööma alatihti roiskunud toitu, mille isegi kassid ära põlgasid. Viimastel oli hea elu. Neid oli palju, nende eest kanti hoolt, neid toideti pipstükkidega – trükikoja kassid olid kõrgemal aujärjel kui õpipoisid – ja see oli talumatu ülekohus. Sellisele järeldusele jõudsid virelevad trükitöölised ning rahulolematus kulmineerus isevärki episoodina, mis linna ajalukku on talletunud kui Saint-Séverini tänava suur kassitapmine.

Iseenesest nägi sündmus kogu sündmus välja groteskne ja jõle – vaadates seda XXI sajandi õrnatundelise eurooplase silmadega. Mitu ööd kräunusid trükitöölised vihatud pererahva akna all ja rikkusid nende ööune,  inkrinimineerides süü kassidele, kes on osalised mingis senitundmatus nõiduses. Eesmärk pühendas abinõu: pererahvas käskis korra majja luua. Mida trükitöölised tegidki – nii kuis oskasid: fataalselt ja lõbusalt. La folie!  Sümbolistliku pööbli-huumori kohaselt alustati perenaise lemmikust... Öö jooksul püüti kinni palju agulikasse, need löödi poolsurnuks, mõisteti kaelakohut ja poodi võlla. Kui kära peale pererahvas üles ärkas ja śokeeriva spektaakli osaliseks sai, oli see trükitööliste meelest justkui täpi asetamine tähele. Kõik see kokku olnud lõbusaim seik, mida õpipoisiaastaist meenutada, resümeeris Contat aastaid hiljem.

Käesolevas artiklis otsib Ameerika kultuuriajaloolane Robert Darnton loogilist seletust esmapilgul mõistusega hoomamatule tegevusele kultuurantropoloogilises võtmes. Contat’ tekstist nähtub, et töölised kogesid klassiviha, mis allasurutuse tingimuses võttis ühel hetkel ekstaatilise vormingu. Marru ajas ebavõrdsus elutähtsates asjades nagu töö, toit ja uni: tööd võis pererahvas ette võtta  juhuslikult (mida töölistel oli sundus teha varahommikust hilisõhtuni), toitu oli pererahval külluses, nii et seda jätkus lemmikloomadelegi (aga mitte töölistele, kes sõid-jõid solki) ning staatuse sümbolina võis pererahvas maiustada hommikuse põõnamisega (samas kui tööliste niigi napi uneaja röövisid katustel ja kangialustes ürravad- kräunuvad kassid).

Tõepoolest, tööliste sotsiaalmajanduslikud olud ei olnud XVIII sajandi Prantsusmaal (ega mujalgi) kiita. Näiteks hakkasid suured trükikojad väiksemaid välja sööma, mistõttu oli üsna võimatu trükitöölisel tõusta meistri ametikohale. Trükikodade omanikud hakkasid kasutama väljaõppimata, s.o. õpipoisiseisust läbimata tööle võetud odavat tööjõudu, kes olid peremehe palgalised (alloué), mitte kaastöölised (compagnons). Seega muutus töö partnerlusest kaubaks, mida sai osta, müüa, vahetada. Värbamine ja vallandamine oli imelihtne. Contat’-sugustele tähendas see patiseisu: tee oma eriala kõrgkihti oli suletud, alamkiht ähvardas neid tööta jätta. Sealjuures uskus Contat siiralt, et varem olid asjad olnud teisiti: valitsenud ilusad ajad, kus trükkalid elasid vaba ja võrdsena „vabariigis“, mida vennaliku „ühtsuse ja sõpruse“ vaimus valitsesid nende endi seadused ja tavad (Darnton 1996: 109).

Darnton mõtestab kassitapmise rituaalset tähendust ja kassi kui sümboli rolli tolleaegses ühiskonnas. Rituaalid vabastavad köidikuist, need võimaldavad n-ö. seaduslikus korras üle piiride minna, tegutseda in corpore hallil alal. Eksalteeritus muutub ühtäkki normiks. Nauding tuleb teadmisest, et iseenesest võikale teole ei järgne mingit karistust - sest see on ju mäng, kokkulepitud narrus, ventileerimine –, kusjuures pilkeobjektiks langenud pererahvas saab mitmel-setmel moel ja korduvalt läbi pilgatud. Pilkajad muretsema ei pea – sümboleid hästi tõlgendama harjunud ühiskonnas oskavad pilgete pooltoone välja lugeda ühtviisi nii töölised kui peremehed.

Darnton avab artiklis põhjalikult kassi kui sümbollooma tausta, tuues mitmeid näiteid nende kohtlemisest tolleaegses ühiskonnas. Kass oli saladusliku hingeeluga isepäine loom, keda arvati ühenduses seisvat saatana endaga.  Kasse seostati mitmesuguste nõidustega. Pealekauba kandsid kassid seksuaalset alltähendust. Kas prügihunnikute vahel valjult kräunuvad ja kontrollimatult kopuleeruvad kassid siis ei meenuta külakõrtsis ohjeldamatult liiderdavat ja lällavat lumpenit? Paralleelid on olemas. Nagu kirjutab Darnton (1996: 116): nõidus, riivatus, mürgel, veretööd – kassi kräunumine tähendas Vana Korra aegsel Prantsusmaal nii mõndagi.

Niisiis tuleb asetleidnud kassitapmises koos eelloo (vimm) ja järellainetusena (nauding) näha rituaalset pingemaandamise akti. Kohtuparoodiaga pilgati seadusi. Avalik kohus meistri üle olnuks vastuhakk ja päädinud vallandamisega, seega peeti kohut selja taga ja kättemaksu vältimiseks kahemõtteliste sümbolite abil. Perenaise lemmiklooma ründamine kõige alguseks oli sümbolistlik allumatuse akt – rünnak kogu maja vastu. Pererahvas mõisteti süüdi nii õpipoiste kurnamises kui kehvas toitmises, hõlbuelus, kuna töölised tegid ära kogu töö, süüdi trükikojast eemaldumises ja palgaliste värbamises, süüdi selles, et meister ei tahtnud meestega koos süüa ja töötada, nagu olevat olnud tavaks veel mõne sugupõlve eest või trükitööstuse algusaegade „vabariigis“ (Darnton 1996: 117). Perenaise lemmikkassi hukkamist, keda oli palutud säästa, võib vaadelda kui sümboolset vägistamisakti. Igal juhul mängisid nad tähendusega ja peitsid oma sõnumi sümbolitesse, tehes pererahva lolliks, kuid andmata neile põhjust tööliste vallandamiseks. Nad vedasid neid ninapidi, hoidudes neid välja vihastamast – nagu köieltantsija osavustrikk. Töölised väljendasid end omal kombel mitte vähem peenelt kui luuletajad kirjasõnas (Darnton 1996: 118).

Kasutatud allikas:

Darnton, R. Tööliste mäss: Suur kassitapmine Saint-Séverini tänaval. Vikerkaar, nr 12/1996, lk. 104-120.

REPLIIK

SISSEKANNE # 24

Säherdune lugu on kõneleda:

Läinud Ref Keskile kosja, kosjasobitajad andsid mõista, et neil on kena pruutis tütarlaps välja pakkuda – põsed kenasti punapalges ja veimevakk head-paremat triiki täis, ega naksakamat teist ei leiagi! –, ent peigmees-poiss põlgas ära. See on nüüd küll matslik tegu, arvestades, et täna on veel ka naistepäev. Jüri pidanuks härrasmehelikult aja maha võtma ja hoopis Kajale śefiiritordi ja tulbiõitega komplimente jagama. Küll argipäeval jõuab neid poliitikaasju ajada! Ei tea, nii küll ei tangotata! Või pagan seda teab, mis pulmamängud need kõik on!? Einoh, arvata on, et tulbiõied ja śefiiritordi oli Mihhail Kõlvart varmalt ära ostnud küll – tema ikka teab neid naistepäevakombeid -, aga seal tuli see Kadri Simson  ja sai tulbiõied ning sinna Jüri pahemale käele istus ilusasti Mailis Reps ja no eks sinna läks ka see śefiiritort…   

Jah, näe, Tallinna-poisile ei sobi – tema piidleb hoopis kaabusid („Tahaks ka niukest.“). No ega siis teist korda kah ei pakuta. Vaat kui nüüd Kaja läheb sellele uhkele Mulgimaa härrale. Too kah jõukas mees, pole mitte sõnniku pealt riisutud teine ja nimi heliseb teisel kah nigut luule.

Homme Jüri leiab küll, et kaabud pole suuremad asjad kedagist, ja tahaks ikka selle Refi pruudi oma tallu tuua, aga mis sa teed ära! Mulgi härraga juba sehvt tehtud…  

EESTI TEADUSRAAMATUKOGUDE INFOTEENUSTE VÕRDLEV ANALÜÜS (Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja TLÜ Akadeemilise Raamatukogu näitel)

SISSEKANNE # 23

Mäluasutuste ja infokeskuste teenused võib jaotada põhi- ja toetavateks teenusteks (Lovelock & Wright, 2001). Juhtimise seisukohalt eristatakse a) põhiteenuseid, mis on ettevõtte/asutuse eksisteerimise põhjuseks, b) täiendavaid teenuseid, mis võimaldavad põhiteenuste tarbimist, ja c) tugiteenuseid, mille abil rakendatakse põhiteenuseid (Grönroos, 2000). Sellele lisanduvad nn mugavusteenused. Raamatukogunduse seisukohalt on põhiteenusteks teavikuteenused (harjumuspärane raamatukoguteenus) ja infoteenused. Tugiteenuste hulka kuuluvad teavikute töötlemine, kataloogimine, liigitamine, kogude kujundamine, kogude kaitse jms. Need on elementaarsed tegevused loomaks tingimusi põhiteenuse osutamiseks. Täiendavad teenused on koopiate valmistamine ja koopiakaartide müük, skaneerimine, ruumide ja  individuaalsete uurimisruumide rentimine, wifi,  sülearvutite laenutamine jms. Kohvikud, kohvi-ja joogiautomaadid, tualetid,  ruumide korrashoid, kantseleitarvete müük jms. tänapäevase raamatukogu juurde kuuluvad enesestmõistetavad teenused klassifitseeruvad mugavusteenuste alla.

Teavikuteenindus ehk teavikute tellimine, kogudeks korraldamine ja kasutajatele pakkumine on raamatukogudele kohustuslik põhiteenus, mille hulka kuuluvad paberkandjal teavikute koju- ja kohallaenutus, raamatukogudevaheline kauglaenutus ja kaugteenindus (teavikute tellimine, laenutustähtaja pikendamine), vastavalt infovajaja (kliendi) soovile. Uue teenusena on lisandunud elektrooniline teavikuteenindus (kogude digiteerimine), sellest omakorda johtub uue teenusena teavikute elektrooniline kättetoimetamine.

Funktsioonipõhiselt võib kõik infoteenused raamatukogudes ja infokeskustes rühmitada:

1)      infoteadistusteenusteks (infovajaja küsimus ehk päring; infotöötaja vastus ehk teadis; lugemisnõustamine),

2)      infoteavitusteenusteks (infoasutuse kasutajate ajakohane informeerimine uutest saabunud teavikutest), mis võivad olla nii üldist kui personaalset laadi;

3)      infopädevuse kujunemist toetavateks toodeteks ja teenusteks, mille sisuks võib olla kasutajate juhendamine koolitamine, s.o. nende infopädevuse tõstmine,

4)      kasutaja infootsingut toetavateks toodeteks ja teenusteks ehk veebilehtede kaudu pakutavateks KKK-laadis teabeks, millega kasutaja saab end ise kurssi viia,

5)      tellimisel osutatavateks teenusteks (näiteks tasu eest infovajajale bibliograafiate koostamine vms.),

6)      info-analüütilisteks teenusteks e. infouuringuteks (näiteks bibliomeetriliste uuringute koostamine).

Alljärgnevalt analüüsin mainitud teenusliikide olemasolu ja ulatust kolme Eesti teadus-raamatukogu - Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja TLÜ Akadeemilise Raamatukogu - näitel, võttes aluseks nende veebilehtedel pakutava informatsiooni.

Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi: RR) veebilehel pakutakse infoteenuseid nii lugejale, raamatukogudele kui kirjastajatele – üsna hõlpsalt navigeeritavas formaadis. Infoteadistus-teenusega puutub infovajaja kokku kohe leheküljele sisenedes – talle on loodud võimalus pöörduda konsultandi poole n-ö. elektroonilisel teel ning jätta vastavasse boksi sõnumivormis temaatiline päring, millele ta saab meilitsi esimesel võimalusel (päringu-võimalus 24/7, konsultant vastab raamatukogu lahtioleku aegadel). 

Tartu Ülikooli Raamatukogu (edaspidi: TÜRK) veebis võimaldatakse infovajajal kohe avalehel („Küsi meilt“) esitada erialakonsultantidele päring, millele lubatakse vastata 24 tunni jooksul.  TLÜ Akadeemilise Raamatukogu (edaspidi: TLÜAR) kodulehel on info-päringu sooritamine tehtud samuti võrdlemisi kergelt leitavaks, paiknedes avalehel koos KKK jm olulise infoga. Leidumus-, fakti- ja teemapäringut on võimalik esitada nii meilitsi kui telefoni teel. Seega on kõigil kolmel raamatukogul infoteadistus ehk teatmeteenindus muudetud sarnaselt kasutajasõbralikuks, kuna seda peetakse üheks olulisemaks infoteenuse liigiks.

Kõigi kolme raamatukogu veebiplatvormil esmatähtsana esiplaanile toodud toodud põhiteenusega ehk laenutamisega seotud info: kuidas laenutada, millised on laenutamise tingimused, tähtajad, reeglid, lahtiolekuajad vms. 

Ligipääsu olulise infoteavitusteenuse - uudiskirjanduse loetelu - juurde leiab lugeja raamatukogu veebilehtede avaküljelt. RR pakub sellist infot võrguväljaandes „Uued Eesti Raamatud“, mis koondab kõik ühe kuu jooksul ilmuvad raamatud (sh. e-raamatud) ühte, iga nädala algul uuendatavasse Eesti Rahvusbiograafia (ERB) andmebaasi, registreeritakse Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed väljaanded, Eesti autorite teosed ja nende tõlked ning Eesti ja eestlaste kohta võõrsil ilmunud teavikud  Lugejal on infootsingul võimalik sorteerida jooksvat väljaannet ja arhiivi teemade kaupa.  Samuti võimaldatakse uudiskirjandust näha läbi ESTER-kataloogi, sorteerituna viide alajaotusesse (humanitaaria, kunstid, rahvusvahelised organisatsioonid, õigus, ühiskonnateadused) ja kaasates nii eesti- kui võõrkeelse kirjanduse, lisaks on eraldi info uute kaartide, nootide, CD-de ja DVD-de kohta.

TÜRKi kasutaja leiab info kodu- ja võõrkeelse uudiskirjanduse kohta  samuti ESTERi kataloogi kuuest alajaotusest (humaniora, realia et naturalia, socialia, medicina, ilukirjandus, varia) ning muud liiki teavikute kohta, sarnaselt RR-ga. Soovi korral saab lugeja oma e-posti aadressile tellida kord nädalas väljastatava teate uudiskirjanduse kohta.  

TLÜAR info uudiskirjanduse kohta ilmub kodulehel kahenädalaste tsüklite ja alajaotuste kaup (näiteks ühe kategooria alla on koondatud teaduslugu, kultuur, arvutilugu, raamatu-kogundus, juhtimine). Uudiskirjandust kajastab ka ESTERi kataloog. Kodulehelt ei leidnud võimalust tellida uudisteateid e-postile, kuid ilmselt saab seda teha läbi ESTERi.

RR pakub oma lugejatele ka personaalset infoteenust, mõeldud eeskätt tudengitele, õpetajatele, teadlastele, spetsialistidele ja kõigile teistele, kes soovivad professionaalset abi erialase info otsimisel ja töötlemisel. Kasulik on see uurimistöö tegemisel, teemakohaste artiklite, raamatute, veebiallikate leidmisel, andmebaaside tõhusamal kasutamisel. Pakutakse võimalust tellida meediamonitooringuid ning teemaseireid monograafiate, veebiallikate jms alusel. See on tasuline teenus, mille võiks liigitada valikteadistuse alla. TÜRK pakub eriala-spetsialistide kaudu näiteks kompleksset teadustoe teenust, mis sisuliselt võiks samuti olla valikteadistuse vormis. 

Kasutaja infootsingut toetavate teenuste ja toodete alla liigitub inforessursside ja infovajajate kokkuviimine. Registreerunud lugeja saab kasutada mitmeid erinevaid andmebaase, teadusraamatukogud on muretsenud oma sihtgrupi (teadurid, õppejõud, üliõpilased) huve silmas pidades juurdepääsud tasulistele rahvusvahelistele litsentsiandmebaasidele. Näiteks TLÜARi kasutaja pääseb isikliku kontoga ligi Discovery otsinguportaalile, mis võimaldab teha teadusartiklite otsingut paljudes andmebaasides korraga, hõlmates litsentsandmebaase ja vaba juurdepääsuga e-ressursse. Ka TÜRKi registreerunud lugeja saab ristkasutada paljusid erialaseid litsentsiandmebaase. Sarnast teenust pakub registreerunud lugejale läbi omaenda otsinguportaali ka RR. 

Infootsingut toetavaks teenuseks loetakse  ka vastuseks kasutajate infopäringutele koostatud e-teadised, mis korraldatakse andmebaasiks või esitatakse korduma kippuvate küsimustena (KKK) erialavaldkondade kaupa rühmitatuna. Need paiknevad avalehel ja on kiiresti leitavad.

Erivajadustega inimestele suunatud info on samuti infootsingut toetav teenus. Näiteks TLÜARi kodulehel on info kuulderaamatute kohta, mis on mõeldud vaegnägijatele (sisseloetud raamatud jm õppematerjalid). Samas on ka loetelu teavikutest ja link Pimedate Raamatukogu veebiaadressile. Pakutakse ka võimalust materjale digitaliseerida. Siin täidab raamatukogu oma esmast ülesannet – tagada kõigile (võimalusel) võrdne ligipääs informatsioonile.  Sarnane erivajadustega inimestele suunatud info on välja toodud ka TÜRKi kodulehel. 

Infopädevuse kujunemist toetavateks teenusteks on mitmesuguste koolituste ja seminaride läbiviimine, samuti mitmesuguste juhendite kättesaadavaks tegemine kodulehel. TÜRK pakub näiteks avatud infopädevuse e-kursust, õppematerjale andmebaaside kasutamiseks, plagiaadi äratundmiseks/vältimiseks, infoallikate hindamisoskuse tõstmiseks jne. Viiakse infopädevuse koolitusi erinevatele sihtgruppidele nii ülikooli siseselt (nt esmakursuslastele) kui laiemale üldsusele.  TÜRKi kodulehelt leiab ka põneva virtuaaltuuri, kus raamatukogu kõrval on kaasatud kõik teisedki Tartu Ülikooli allüksused. 

TLÜAR pakub tasulise teenusena andmebaasikoolitusi, aga ka näiteks õpperingkäiku raamatukogus; kodulehel on olemas ka veebipõhine raamatukogututvustus videofailina. RR võimaldab majaekskursioone (nt õpilasrühmadele tasuta), samuti tasulisi kutse- ja täiendkoolitusi, erialast IT-koolitust raamatukogutöötajatele jne, oskuskoolitusi (raamatute parandamine/köitmine) jne.

Infoanalüütilised teenused ehk infouuringud kuuluvad RR ülesannete hulka, täpsemalt Eesti raamatute ja perioodiliste väljaannete trükitoodangu statistika aastaaruande koostamine Statistikaametile. RR koduleht määratleb sellise info sihtgrupiks kirjastajad ning sinna on koondatud mitmesugust temaatilist statistikat: nt Eesti trükitoodangu, eestikeelsete raamatute nimetuste ja trükiarvu kohta, kirjastajate tipp 10 jms. Info on kõigile kättesaadav.

TLÜAR tegutseb samuti põhikirjas sätestatud korras temaatiliste kogude ja bibliograafia loomise, kultuuripärandi säilitamise ning uuenduslike meetodite rakendamisega raamatu-kogunduses (väliseesti kirjanduse ja vanaraamatu keskuste kaudu), millel on tugev puutumus infoanalüütilise teenusega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatukogude kodulehed on väga informatiivsed ja olulisim info (lugejaks registreerimine, põhiteenused jms) on kergesti leitav. Infoteavitamisel ja infopädevuse kujundamisel on suur tähtsus erialakonsultantidel, eriti paistab see silma TLÜAR ja TÜRKi kui teadusraamatukogude puhul, kelle kliendid vajavad igapäevaselt erialast infot.  Kodulehed julgustavad infovajajaid nende poole pöörduma – nende pädevuse abil jõuab infovajaja  kindlasti märksa tõhusamalt soovitud tulemuseni. 

Kui vaadelda veel teenusi gruppidena, siis kõik vaadeldavad raamatukogud pakuvad klassikaliste tasuta põhiteenuste kõrval hulgaliselt täiendavaid teenuseid, milleta raamatu-kogu tänapäeval ette ei kujuta – need on kodulehtedel selgelt kajastatud, n-ö. esiplaanile tõstetud. Jagatakse informatsiooni koopiate valmistamise ja skaneerimise, köitmise, wifi kohta. Võimaldatakse nii tasuta kui tasu eest broneerida tööruume nii isiklikuks tarbeks kui rühmatöö läbiviimiseks. Raamatukogud omavad ka eri suuruses ja erinevalt sisustatud konverentsiruume, mida on võimalik veebi kaudu reserveerida. TÜRKil on näiteks kaasaaegne konverentsikeskus. RR-l on suur ja väike konverentsisaal, nõupidamisruum ning auditoorium. Lisaks korraldatakse mitmesuguseid näitusi ja konkursse, eriti RR-s, millest antakse teada veebilehe või uudiskirja kaudu. Kõik see kuulub täiendava teenuse hulka, mis võimaldab raamatukogu vaadelda ka meelelahutuse ja vabaajakeskusena – RR puhul tuleb see ehk paremini esile -, millele aitab kaasa nn mugavusteenusena kõrgel tasemel kohvik.

Lõpetuseks vaatlen infoteenuste olemust meil ja mujal, võttes võrdlusse TLÜAR ja Indiana ülikooli raamatukogu USAs, Bloomingtonis (edaspidi IUB) Sarnaselt meil levinud formaadile, saab infovajaja esitada esmase infopäringu, millele ta saab kiire tagasiside (Ask a Librarian) – vestluse vormis või meilitsi. Võimaldatakse ka broneerida aega eriala-konsultandi juures, kus küsimustele lähenetakse personaalsemalt ja põhjalikumalt; samalaadset nõustamisteenust pakuvad ka TLÜAR erialakonsultandid.  Kumbki raamatukogu võimaldab pärast registreerimist juurdepääsu mitmesugustele litsentsiandmebaasidele, ent IUB  pakutav valik tundub olevat mitmekesisem ja mahukam.  

Võrdselt pööratakse tähelepanu infopädevuse kujundamisele, sel eesmärgil toimuvad IUB-s töötoad ja seminarid ning TLÜARis juba eelpool mainitud andmebaasi kasutamise koolitused.

Nii nagu TLÜAR pakub erivajadustega tudengitele teenuseid (kuulderaamatud, materjalide digiteerimine),  tegutseb ka IUB raamatukogu juures sarnast teenust pakkuv keskus (assistive technology & accessibility center) – ikka selleks, et tagada võrdne juurdepääs infole kõigi jaoks.

Kiiranalüüsi põhjal võib resümeerida, et teadusraamatukogudes pakutavad infoteenused on põhijoontes nii meil kui USAs ühesugused ja sarnaselt struktureeritud. Seda võimaldab ühesuguste standardite kasutamine, mis omakorda lihtsustab teenuste kasutamist rahvusvahelises mastaabis. Infokasutaja jaoks on lõppkokkuvõttes oluline juurdepääs parimale infole parimal võimalikul moel ning  selle vahendamine peab olema asukohast sõltumata raamatukogu põhiülesanne.

Kasutatud allikad:

Kursuse INT6011_DT õppematerjal Moodle’is. Vaadatud 04.03.2018.

Rahvusraamatukogu veebileht www.nlib.ee. Vaadatud 04.03.2018

TLÜAR veebileht www.tlulib.ee. Vaadatud 05.03.2018

TÜRK veebileht www.utlib.ut.ee. Vaadatud 05.03.2018.

Indiana University Bloomington www.iub.libcal.com. Vaadatud 05.03.2018.