VALIMISED ON LÄBI

 SISSEKANNE # 357

 

Tegijad minu kirjutuslaual.

Valimised on läbi. Keegi sai peale ja keegi sai maha, nagu tõdetakse asjalikult Postimehe valimisteblogis. Mina andsin oma e-hääle juba varakult (sest ma olen tegelikult väga laisk inimene ja ka eakas, mistap tark on tähtsad asjad kohe ära teha, kuna muidu läheb meelest ära.) Valiku jätan oma teada, ma ütlen ainult, et jääkaabitsal, „made in the UK“, ja (sellel) pastakal läks hästi. Nüüd ma loodan, et üks kaabib hästi ja teine kirjutab ladusalt, paberit kraapimata.

Mulle sattus ette kaks juhuslikku, aga relevantset mõttevälgatust nonkorformistilt Charles Bukowskilt, kes, ma arvan, võiks – kui ta mingi ime läbi tänasesse Eestisse teleporteeruks ja siin kodanikuks hakkaks – ühise keele leida näiteks rahvuskonservatiividega. Sest ta kirjutas esiteks: Demokraatial ja diktatuuril on see vahe, et demokraatias hääletad kõigepealt ja saad korraldused hiljem, diktatuuri puhul ei tarvitse hääletamisele aega raisata;

ja teiseks, Peeter Sauteri tõlkes, 1968. a. presidendivalimiste aegu: kruvid on tihkelt kinni keeratud: kui on valida Nixoni ja Humphrey vahel, on see sama, kui sul oleks valida, kas sööd sooja sitta või külma sitta. (Bukowski, Vana peeru veerud, lk. 100)

Mina mõtlen, et igal juhul tuleb valida – sest muidu jääb ära nii heameel ligimese võidu üle kui ka kirumise rõõm.Ja valikutel on ikkagi vahe sees.

Mõned  tähelepanekud:

• Reformierakond karistati ära, see tähendab: valimistel näeme, raisk! (vaat, ja saite nüüd maksutõusude, kommunikatsiooniprobleemide, patroneerimise ja poliittsirkuse eest!); Tartus kaotati võim, mis tundus seal püsivat esiisa Aabrahami aegadest peale; 
• EKRE libises Tallinna volikogust välja („Noh, aga me olemegi maarahvapartei…“); 
• E200 tulemus näitas, et puudliks olemine on tänamatu roll; pigem siis juba külakrants, kes julgeb vajadusel ka kannast naksata – ja muidugi ka klähvida (mõnikord on sellest kasu ka – sind kuuldakse); 
• Isamaa tuli lõi heleda leegiga põlema: nüüd tuleb vaid leida uus  kojamees, kes platsi puhtaks lööks; 
• Parempoolsed kehtestasid end ja selle üle saab olla vaid hea meel, kuna parempööre (näiteks kas või liikluses) on alati ohutum kui vasakpööre. 
• Suunamudimine tasub end ära – mida näitab juutuuberi Istoprocent ja tiktokkeri Sandra Lauri pääs Tartu volikokku; 
• Mihhail Kõlvarti edu näitab, et müüdi ehitamine on täitsa võimalik („Meie omi pekstakse, andkem neile!!“).

Üldiselt oli tore päev. Elagu Eesti!