RAHA ON SITAKS!

 SISSEKANNE # 337

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase, kes juhtumisi juhib ka Eesti 200 erakonda,  esimene reaktsioon eile avaldatud majandusprognoosi kohta: „Me oleme kaks aastat teinud ebapopulaarseid otsuseid. Nüüd tunnen esimest korda, et meil on raha ka populaarsete otsuste tegemiseks. Meil on raha sitaks!“

Hmm, kust see teadmine nüüd järsku tuli? Alles oli meil prevaleeriv narratiiv, et me elame sisuliselt vaestemajas ning riigil raha ei ole, kohe üldse mitte ei ole. Sestap võtke vastu automaks ning neelake alla käibemaksu tõus.

Ent nüüd möönab Kallas, et tõsi, raha ei ole meil kuhjades, aga „esimest korda minu valitsuses oldud aja jooksul on meil eelarveprognoos positiivne – nominaalne defitsiit on vähenenud ja struktuurne positsioon on ülejäägis. /…/  Me oleme sügavast eelarveaugust väljumas ja riigieelarve on korda tehtud. Järgmise aasta kaitsekulude suurendamine viib eelarve uuesti miinusesse, kuid see on igati õigustatud ja ka inimesed on nõus laenu võtma kaitsekulude katteks. /…/ Riigi püsikulud on kontrolli all. See annab võimaluse hakata uuesti tegema investeeringuid. /…/ Meil on raha, lõpuks ometi, millega turgutada majandust ja inimeste ostujõudu.“  (ERR, 26.08)

Peaminister kinnitas Eesti raadios esinedes samuti ühtäkki (ja mulle üllatuslikult), et selle aasta eelarve on üle 800 miljoni paremas seisus kui planeeritud. Michali sõnul pingutab valitsus, et jätta ära tulumaksu tõus. Väga kriitiliselt suhtus ta ka automaksu.

"Eelarve defitsiit, mille me riigikokku saatsime, on selle lubatud miinus kolme raamides, ehk miinus kolm protsenti. Ja praeguse prognoosi alusel see siis on aasta lõpuks miinus üks. See vahe on kaks protsenti. Ehk 800 miljonit oleme paremini hakkama saanud. See tähendab seda, et kulud on kontrollitud, investeeringuid oleme ajatanud, veidi majanduskulusid koomale tõmmanud ja rõhutades ka, et palgakasv on toonud laekumiste poolel kasvu, seal on nii ettevõtte tulumaksu kui ka füüsiliste isikute tulumaksu," pajatas Michal. „Eesti majandusel ja eelarvel on läinud oodatust paremini. Ühest küljest on kulude kasvu saanud kontrolli alla. Ja kuna palgad on kiiresti kasvanud, siis ka maksulaekumine on olnud oodatust parem. Eesti inimesed ja majandus on olnud tublimad kui kriitikute arvates see on.“ (ERR, 26.08)

"Eelarve korda tegemisega oleme me paremini hakkama saanud kui keegi oleks võinud arvata," ütles Michal veel enese kiituseks.

Saatejuhid küsisid, kas laua peal on ka mootorsõidukimaksu täielik tühistamine.

"Praegu, nagu te ütlesite kantseliitlikult, laua peal ei ole, aga minu meelest ei ole see teab-mis õnnestunud maks ka. Ma olen seda alati öelnud." (ibid.)

 *

Pakendikeskusel on targu valitsusele ka hüva nõu välja pakkuda: kui raha nii palju, et ajab üle ääre ja enam tuppa ära ei mahu, siis pressi lihtsalt muu pahn kokku ja tee rahale ruumi juurde, sest prognoosid näitavad, et ega rahavoog ei peatu ja varsti voolab raha nii uksest kui aknast. Odav lõbu see press muidugi pole, aga kui supled rahas, siis see 17 tonni on lihtsalt kommiraha. 

 

Allikas: FB/Pakendikeskus

 

 Jah, mööngem: valitsusel on 800 miljonit üle. See ei ole teil 3,50!  Raha on raha, ütleb Kert Ämmapets.

YouTube/Kreisiraadio/Rait Indermitte

 

 

UUDISI TEADUSE PÕLLULT: TUTVUNEGEM TÜRAMIINIGA

 SISSEKANNE # 336

 

Postimehest saab lugeda värsket teadusuudist Ameerikamaalt, kus teadlased on välja selgitanud, et vererõhu reguleerimisel rolli mängiva molekuli kõrgem tase võib suurendada päevast väsimust:

Viimased teadusuudised tõdevad, et türamiin, mida leidub nii laagerdunud juustudes, kuivatatud, marineeritud või soolalihas, aga ka kuivatatud puuviljades, võib soodustada päevast väsimust.

Türamiini seostatakse neurotransmitterite ja vererõhu mõjutamisega sel määral, mis võib lõpuks viia energiavaeguseni ajus. Tegu on biogeense amiiniga, mis tekib aminohappest türosiinist, eriti käärimise, vananemise või kuivatamise käigus. Türamiini leidub näiteks:

• laagerdunud juustudes,
• kuivatatud ja suitsulihas,
• soolatud või marineeritud toitudes,
• kuivatatud kalas,
• puuviljades,
• pärmseeni sisaldavates ravikreemides.

Eksperdid usuvad, et taolist väsimust on võimalik toitumisega muuta. Et teil oleks energiat, soovitavad teadlased vähendada türamiini sisaldavate toitude tarbimist ja eelistada neid, milles on omega‑3 ja omega-6 rasvhappeid, näiteks seemneid, rasvast kala ja pähkleid. (PM, 25.08)

Eksperdid soovitavad vähendada türamiini ja eelistada toite, mis sisaldavad omega3 rasvu, ehk rasvast kala. No vanad eestlasedki teadsid, et kui sööd sibulat ja kala, siis seisab nagu tala. Uue teadmise valguses võib siis öelda, et need väsimust tekitavad toiduained on tõesti miin t*rale. 🙂

Nõnda siis tuleb meelde jätta: vitamiin on hea, türamiin on halb.

 

SÜTEVAKA SAI 35!

 SISSEKANNE # 335

 

Sütevaka sai 35. Mina sain ... ma ei taha üteldagi. Aga seda ma ütlen küll, et Sütevakale olen palju tänu võlgu. Õpetas mõtlema, lugema ja kirjutama. Andis sõbrad ja mälestused. Andis kõvasti sisendit ja eks igaühe enda vabadus on, mida sellega teha ja kuidas edasi.

 

Leidsin sahtlist oma armsa matrikli - see on muide ilusam, kui Tartu ülikooli oma. Sinna kanti hindeid. Õpetaja kinnitas allkirjaga - mis täna on justkui tore autogrammikogum. Iga hinde ja allkirja taga on oma lugu ja mälestus.

 

Aitäh, Sütevaka!!

 

(Aga tähelepanelik silm märkab ka väikest kirjaviga matrikli pealkirjas. Ladina keeles ei ole ü-tähte, mida sõna "Suetevacae" ka kinnitab. See olgu siis meeldetuletuseks, et maailm ei ole perfektne, ja kui oleks, siis oleks igav.)

 

HEINRICH JA PADRAIC PÄRAST VIIENDAT ÕLUT

 SISSEKANNE # 334

”Ütle mulle õige täitsa avameelselt,” ütles Padraic mulle pärast viiendat klaasi õlut, ”kas sa ei pea kõiki iirlasi poolearulisteks?”

”Ei,” ütlesin ma, ”ma pean ainult pooli iirlasi poolearulisteks.”

”Sa oleksid pidanud diplomaadiks hakkama,” ütles Padraic ja tellis kuuenda klaasi õlut, ”aga nüüd ütle mulle õige päris siiralt, kas sa pead meid õnnelikuks rahvaks?”

”Ma arvan,” ütlesin ma, ”et te olete õnnelikumad kui te ise teate. Ja kui te teaksite, kui õnnelikud te olete, küllap te siis leiaksite põhjuse, et õnnetud olla. Teil on palju põhjusi õnnetu olla, aga te armastate ka õnnetuse poeesiat – sinu terviseks.”

Me jõime, ja alles pärast kuuendat õlut leidis Padraic julguse mult küsida, mida ta juba nii kaua oli küsida tahtnud.

”Ütle õige,” ütles ta tasa, ”Hitler – polnud – ma arvan – sugugi nii halb mees, ainult ta läks – nii ma arvan – vähe liiga kaugele.”

/…/

”Kuula nüüd hästi, Padraic,” ütlesin ma sõbralikult, ”me teame täpselt, kui kaugele Hitler läks, ta läks üle mitme miljoni juudi laiba, üle laste laipade…”

Padraici näost käis läbi valus tuksatus. Ta oli tellinud seitsmenda õlle ja ütles kurvalt: ”Kahju, et sinagi oled lasknud inglise propagandal oma pea segi ajada, kahju.”

*          *          *

See on katkend Saksa kirjaniku Heinrich Bölli tõsielujuttudest, mis sündisid 1950ndate Iirimaal, kui ta seal oma perega ringi reisis ja millised ta koondas oma ”Iiri päevikusse” (1957). Need on nüüd avaldatud eesti keeles Mati Sirkeli heas tõlkes. Böll kirjeldab kaduvat, veidi nurgatagust karust maad veidi melanhoolselt, kuid sooja sümpaatiaga. Selgub, et iirlased ei erinegi meist, eestlastest, kuigivõrd palju – milline tõsiasi peaks üsna lihtsalt aimduma eelpool toodud jutukatkest, pealkirjaga ”Rändav poliitiline hambaarst”.

Apollo E-pood

COME TO PAPA, I'M YOUR DADDY-O!

 SISSEKANNE # 333

Pärast Alaskat kohtusid USA president Donald Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi 18. augustil Valges Majas – ja et asjad õigesse voolusängi juhtida, oli Zelenskõil kaasas ka korralik diplomaatiline julgestus: NATO peasekretär Rutte, Prantsuse president Macron, Briti peaminister Starmer, Saksa kantsler Merz, Itaalia peaminister Meloni, Soome president Stubb ja Euroopa Komisjoni Führerin von der Leyen. Taheti vältida olukorda, kus Trump hakkab taas Zelensköi üle patroneerima, ja ehk oli kindlasti mõni neist valmis ka Zelenskõile jalaga tonksama, kui too hakanuks omakorda Trumpi poliitiliselt harima. Tunduski, et säärane formaat oli edukas, Ukrainale kasulikum, Euroopa juhtidele kergenduseks ning Trumpile kinnituseks, et ta on üks DAMN GREAT POTUS, MAYBE THE BEST OF THEM ALL. Edulugu on juba pelk tõsiasi, et märtsikuu taoline alandamine jäi olemata ja kõik osalejad said enda auditooriumi ees välja öelda, et siit on nüüd hea edasi minna. Eesti Ekspresski tõdeb, et kuigi konkreetseid tulemusi ei olnud ning otsuseid ei sündinud, lükati käima kolm väga olulist protsessi.

• Territooriumiküsimus jääb lahendada Ukraina ja Venemaa vahel. Kõige suurem oht enne kohtumise algust oli olukord, kus Trump hakkab nõudma Zelenskõilt kohe otsust, milliseid maatükke Ukrainast on ta nõus rahu nimel Venemaale andma. Korduvalt on kasutatud meedias fraasi „maadevahetus“ (land swap), kuigi jääb segaseks, kuidas see saaks olla vahetus, kui üks annab ära ja teine võtab. NATO peasekretär Mark Rutte ütles nüüd, et kohtumisel sai selgeks, et ainult Ukraina president arutab Venemaaga territooriumiküsimust. Veel kaugemale läks Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes ütles intervjuus NBC-le, et ühegi Ukraina ja Venemaa vahelise rahuleppe osa ei peaks olema maade nn vahetamine.
• USA osaleb Ukrainale rahu sõlmimise järgsete julgeolekugarantiide pakkumises. Kohtumisel osalenud liidrite sõnul ongi just garantiid need, millega USA ja Euroopa riigid saavad tegeleda. Väidetavalt on nende paika panemine juba pihta hakanud. Seetõttu pole teada, mis nende sisu täpselt on. Enne kohtumist oli Trump öelnud, et Ukraina pääs NATOsse on laualt maas, eile aga vastas ta Ukraina ja NATO küsimusele palju ähmasemalt – see on miski, mida peab Euroopa riikidega arutama. Kuigi Trump ütles, et Ukraina julgeoleku tagamise põhikoorem langeb Euroopale, saab USA osa olema suur. Sellele, kas see tähendab USA vägesid Ukrainas, ei vastanud Trump kuigi otse.
• Valmistatakse ette Zelenskõi ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini kohtumist. Trump oli eilse kohtumise ajal Putinile helistanud ja väidetavalt on viimati mainitu kohtumise toimumisega nõus.

 

Valge Maja väljastas lennukalt optimistliku pressiteate, mis meenutab mulle kangesti Pravda juhtkirja Leonid Iljitś Breźnevi väsimatust tööst rahu nimel, millele on lisatud kiiduavaldused, üks kõlavam kui teine:

Samal ajal kui president Donald J. Trump kohtub Valges Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja tema peamiste Euroopa liitlastega, on maailm tunnistajaks Ameerika juhtpositsiooni taassünnile. Oma vankumatu pühendumusega rahule on president Trump kindlalt otsustanud purustada aastaid kestnud ummikseis ja sillutada teed verevalamise lõpetamisele.

Maailma liidrid tunnustavad president Trumpi otsustavaid tegusid dialoogi taaskäivitamisel:

• Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi: „Ma arvan, et meil oli president Trumpiga väga hea vestlus... see oli tõesti hea. Me rääkisime väga tundlikest punktidest.“
• NATO peasekretär Mark Rutte: „Ma tahan teid tõesti tänada, Ameerika Ühendriikide president, kallis Donald, selle eest, et te, nagu ma varem ütlesin, murdsite ummikseisu president Putiniga, alustades dialoogi... Sealt edasi oleme me täna siin.“
• Soome president Alexander Stubb: „Ma arvan, et viimase kahe nädala jooksul oleme selle sõja lõpetamisel ilmselt rohkem edusamme teinud kui viimase kolme ja poole aasta jooksul.“
• Itaalia peaminister Giorgia Meloni: „See on oluline päev – uus etapp – pärast kolme aastat, mil me ei näinud Venemaa poolelt mingeid märke dialoogivalmidusest, seega on midagi muutumas – midagi on muutunud – tänu teile.“
• Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer: „Ma arvan, et tänast päeva peetakse viimastel aastatel väga oluliseks päevaks seoses konfliktiga, mis on kestnud kolm ja natuke aastat ning seni pole keegi suutnud seda selleni viia – seega tänan teid selle eest.“
• Saksamaa kantsler Friedrich Merz: „On äärmiselt kasulik, et me kohtume ja kuuleme, et teil kahel on täna nii hea kohtumine... Tee on avatud. Te avasite selle eelmisel reedel – aga nüüd on tee avatud keerulisteks läbirääkimisteks.“
• Prantsusmaa president Emmanuel Macron: „Tänan teid, härra president, selle kohtumise korraldamise ja pühendumuse eest... kõik selle laua taga pooldavad rahu... seepärast on kolmepoolse kohtumise idee väga oluline, sest see on ainus viis selle lahendamiseks.“
• Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Meil oli fantastiline NATO tippkohtumine... Meil oli sõlmitud kõigi aegade suurim kaubandusleping. Ja nüüd oleme siin, et teiega koos töötada Ukrainale püsiva rahu nimel. Lõpetage tapmine. See on tõesti meie ühine huvi.“

 

Pugemise meistriklass. Mulle millegipärast tuli meelde ERR arhiivi ammusest raadiosaatest kuuldud legendaarse näitleja Hugo Lauri meenutus  sama legendaarsest lauljast Benno Hansenist. Too oli läinud õllepoodi, seal olnud aga Pelgulinna kraaded – et näe, Benno Hansen tuleb; mõtlevad, et noriks vähe. Neist üks astunud ligi ja küsinud siis: „Mis vahe on Rooma paavsti ja Benno Hanseni vahel?“  Benno Hansen polevat kaua mõelnud ja vastanud: „Vaadake, kui te tahate Rooma paavsti tagumikku lakkuda, siis te peate Rooma sõitma, aga Benno Hanseni tagumikku võite te siinsamas lakkuda.“

Ja eks ole nii tõesti, et kui Donald Trumpi tagumikku tahetakse lakkuda, siis tuleks selleks sõita Washingtoni. Diplomaatias on nii, et sageli ei taheta lakkuda, aga peab lakkuma, sest nii on vaja – sulle, mulle, meile kõigile – parema homse nimel.

Seniks aga: ”Come to papa, I’m your daddy-o!” Realpolitik par excellence!

Ja lõpetuseks üks geniaalne voice-over. 

Allikas: TikTok

ALASKA PESUMASIN

 SISSEKANNE # 332

Kohe näha, et vanad sõbrad! (FoxNews)

Möödunud reedel kohtusid kaugel-kaugel maailma serval Alaskal Donald Trump ja Vladimir Putin – see oli siis esimene  kokkusaamine kahe naaberriigi liidri vahel, keda muidu eraldab kitsas Beringi väin ja tohutu lahmakas jäist tühjust; esimene kord  pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Aga „südamed“ olid soojad. Trump ootas Putinit punasel vaibal, mis oli laotatud Elmendorf-Richardsoni sõjaväebaasi rajale. Putini lähenedes Trump plaksutas. Kaks juhti surusid soojalt kätt ja naeratasid. Punane vaip sümboolselt taastas Putini koha maailmaareenil, kus särab genius sui generis Trump ja kus paraku toimetab ka tema arch enemy Xi Jinping – ning nüüd on seal ka Putin,  mis on erutav nagu keelatud romanss. Nagu üks iiri poistebänd kunagi laulis:

No matter what they tell you
No matter what they do
No matter what they teach us

What we believe is true

Ühesõnaga, „no matter what they say“ (käib Euroopa kõlakoori kohta). Sama lääge. Whateva! Paleus on jälle puhtaks pestud. Nagu pesus oleks käinud. Veri kuuerevääril peaaegu ei paista välja. Honi soit qui mal y pense.

Putini jaoks oli see kindlasti tähelepanuväärne hetk – juhi jaoks, keda enamik lääneriike on alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse põlanud. Tema rahvusvahelised reisid on sellest ajast alates piirdunud suures osas Venemaa Föderatsiooniga sõbralike riikidega, nagu Põhja-Korea ja Valgevene. Nüüd siis Alaska, USA. Oh wait, see on ju peaaegu nagu kodu, see on lollilt ära müüdud hea tükk maad, aga noh, kunagi ehk nihverdame tagasi. First things first.

Kolmetunnine kohtumine lõppes ilma vaherahu väljakuulutamiseta ning kaks juhti andsid vaid lühikesi avaldusi ja lahkusid ajakirjanike küsimustele vastamata. Putin ütles, et paar on jõudnud "mõistmisele", kuid Trump ütles: "Lepingut pole enne, kui kokkulepe on saavutatud". Ajakirjanikele, kes ühtegi vastust küsimustele ei saanud, jäi üle vaid spekuleerida toimunu üle asjaosaliste kehakeelt ja miimikat analüüsides. Next time in Moscow…

Aga kui maailma esimese reaktsioonina võis tunnetada peaaegu kuuldavat kergendusohet, et nood kahekesi ei teinudki mingit tehingut üle ukrainlaste peade, võtavad järjest välja imbuvad infokillud kõnelustel räägitu kohta üsna tõsiseks, nendib Eesti Päevalehe juhtkiri (17.08)

Trumpi endine julgeolekunõunik kindralleitnant Herbert Raymond McMaster hoiatas, et Putin võib kasutada USA juhi suhtes nelja tehnikat – meelitamine, kaasohvri staatuse rõhutamine, suure tehingu pakkumine ja enese esitlemine võimalikest alternatiividest paremana – siis rakendaski Venemaa režiimi juht kõiki neid.

Nii tundub, et Putin saavutas ikkagi märksa enamat kui enda väljatõstmise paaristaatusest. Sisuliselt on ta jõudnud selleni, et Trump esitab Venemaa jutupunkte.

Teadaolevaid arenguid on kaks: esiteks Trump ikkagi arutas Putiniga Ukraina territooriumite küsimust. Lihtsamalt öeldes seda, mida Ukraina peaks agressori lepitamiseks lihtsalt ära andma.

Teiseks muutus üleöö Ühendriikide positsioon selle osas, kumb peaks tulema enne: kas vaherahu või lõplik rahu. Nende kahe erinevus on vaatamata sarnasele kõlale üüratu.

Vaherahu võimaldaks sõjategevuse lõpetada – sageli seal, kus rindejoon parasjagu kulgeb. Kaugemad detailid võivadki jääda lahendamata väga pikaks ajaks, sest üks asi on mõista hetke reaalsust, teine aga nõustuda igaveseks tingimustega, mida üks pool võib pidada põhimõtteliselt vastuvõetamatuks.

Lõplik rahu, mida Trump praegu Ukrainalt nõuab, oleks Kiievi vaatest tehtav vaid juhul, kui Venemaa kogu okupeeritud territooriumilt väed välja viiks. Ka siis jääksid õhku küsimused nagu sõjakurjategijate karistamine ning reparatsioonid, kuid seal oleks siiski ruumi läbirääkimisteks.

Putin esitas USA-le uuesti nägemuse konflikti „juurpõhjustest“. Sisuliselt tähendavad Venemaa nõudmised Ukraina iseotsustusõiguse likvideerimist ning ühes terve Donetski oblastiga ka olulise kaitseliini loovutamist. Seda ei juhtu. Niisuguste algtingimustega kõnelused ei vii mitte kuskile.

Ometi viitavad Trumpi praegused sõnavõtud, et ta kavatseb avaldada Ukrainale Putinile vastu tulemiseks jõulist survet. Sisuliselt võimaldab niisugune hoiak lükata kogu süü sõja jätkumise pärast „vastutulematu“ Ukraina õlgadele. (EPL Delfi, 17.08.2025)

USA president Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi väitel tegi Vladimir Putin oma territoriaalsetes nõudmistes järeleandmisi. Milles täpselt järele anti, jättis Witkoff ütlemata, kuid vihjas, et Moskva näeb nüüd võimalikke vahetusi pigem praeguste rindelõikude, mitte administratiivpiiride alusel vähemalt mõnes neist viiest piirkonnast, mille üle soovitakse täielikku kontrolli.

Witkoffi sõnul olid venelased valmis seekord oma positsioone pehmendama rohkem kui varasematel kohtumistel. „Esimest korda näeme, et ollakse paindlikumad – märksa rohkem kui eelmise administratsiooni ajal. See on julgustav. Nüüd tuleb sellele edasi töötada ja leida ukrainlaste jaoks toimiv kokkulepe,“ ütles ta.

Putin olnud nõus kollektiivkaitse lubamisega Ukrainale. Witkoff sõnul on tegemist klausliga, mis on sisuliselt NATO artikli 5 koopia – põhimõte, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. See oli kompromiss, mis aitas mööda minna Venemaa nõudmisest, et Ukraina ei tohi kunagi liituda NATOga.

Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtuvad nüüd esmaspäeval Washingtonis järelläbirääkimisteks. Trump ütles laupäeval sotsiaalmeedia postituses, et soovib "minna otse rahuleppele", mitte kiireloomulise relvarahu poole, mida Ukraina on taotlenud. Zelenskõi ütles X-is, et igasugune rahu peab olema "püsiv, mitte lihtsalt järjekordne paus Venemaa sissetungide vahel".

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik kirjutab Diplomaatia veebiväljaandes: „Trump kohtles Putinit kui võrdväärset ega võtnud hoiakut, mis oleks olnud kohane maailma juhtriigile, mis on pea kõigi mõõdupuude järgi Venemaast kordades tugevam. Ainuke kahtlemata oluline näitaja, milles Venemaa on USAga võrreldav suurriik ja maailmas teisel kohal, on tuumavõimekus. Seda Trump ka oma esinemises esile tõstis, jättes samas kasutamata võimaluse mingilgi moel viidata Venemaa nõrkustele, mis lubaksid USAl soovi korral Moskvale survet avaldada. Võimaliku survestamise lükkas Trump taas kord kaugemale tulevikku.

Trumpi tegevusest ei ole lihtne leida strateegilisi juhtmõtteid, kuid mingi loogika sealt siiski välja joonistub, mis sai Anchorage’is kinnitust. Esiteks austab USA president jõudu ning kõvakäelisi autokraate nagu Putin või Xi – ka Hiina suhtes ei ole Trump julenud kõvu meetmeid kasutada. Putini maailmavaade, mille kohaselt suurriikidel on õigus oma mõjusfääri kehtestada ja kohelda sellesse kuuluvaid riike mitte suveräänsete partneritena, vaid vasallidena, on nähtav ka Trumpi hoiakutes. Venemaa on suurriik, Ukraina mitte, nagu Trump tõdes tippkohtumisele järgnenud intervjuus Fox Newsile. Seega peab Ukraina Venemaa nõudmistele alluma.

Teiseks nentis Trump samas intervjuus, kuidas varasemalt on USA teinud vea, tõugates Venemaad Hiinale lähemale. Tema püüdlused Putiniga häid suhteid hoida on ilmselt kantud soovist seda viga parandada. Kuigi paljud eksperdid on pidanud katseid Venemaad Hiinast eemale tõmmata lootusetuteks, ei ole USA praegune administratsioon sellest eesmärgist loobunud.

Kolmandaks on Trumpi maailmas kõik kaubeldav ja majanduslik kasu inimtegevuse peamiseid motiive. See mõttelaad takistab tal mõistmast, et Putini motiivid on hoopis midagi muud – mitte rahas mõõdetav kasum, vaid võimuiha ning sõge nägemus oma ajaloolisest missioonist ja Venemaa impeeriumi olemusest. Ukraina vallutamise nimel on Venemaa valmis kandma suuri majanduslikke kahjusid. Trumpi poolt pakutud majanduslikud võidud vastutasuks rahu eest ei ole vähemalgi määral muutnud Putini eesmärke Ukrainas.“

Kristi Raik tõdeb lõpuks, et Euroopa püüdlused Trumpi seisukohti Ukraina küsimuses mõjutada näivad üha lootusetumad. Paljud kommentaatorid on kutsunud eurooplasi üles nendest püüdlustest loobuma ja keskenduma enda tegevusele Ukraina toetamiseks. Ent tänases jõupõhises maailmas, mida suurriigid Venemaa, Hiina ja USA kehtestavad, ei saa Euroopa endale lubada selja keeramist oma suurele liitlasele. Seda ei saa endale lubada eriti Venemaa naaberriigid – Ukraina, Poola, Eesti, Soome jt. Kui USA peaks oma toetuse Ukrainale lõpetama, on sellel kiired negatiivsed tagajärjed kogu Euroopa julgeolekule. (Raik, 18.08)

Julgeolekuekspert Rainer Saks kirjutab Postimehes: „Euroopa Liidu institutsioonide juhid ja mitmed ELi liikmesmaade valitsusjuhid suutsid kiiresti väljastada ühisavalduse, milles teatavad, et toetavad kolmepoolse kohtumise korraldamist ja lubavad panustada selle õnnestumisse. Euroopa juhtide avaldus rõhub asjaolule, et rahu tingimuseks ei saa olla lihtsalt territooriumite loovutamine Venemaale, vaid konkreetsed julgeolekutagatised Ukrainale. Seda saavutada on kindlasti palju keerulisem.

Nii nagu arvata võis, ilmus USA allikates meediasse Alaska kõneluste kohta palju katkendlikke infobitte. See vabastab Venemaa esialgu vajadusest tegeleda endapoolsete infooperatsioonidega. Venemaa administratsiooni arvates piisas esialgu kujunenud meediafooni toetamiseks vaid Venemaa presidendi lakoonilisest hinnangust, et kõnelused kulgevad Venemaale sobiva tulemuse suunas.“ (Saks, 17.08.2025)

Chatham House’i Venemaa ja Euraasia programmi kaastöötaja Keir Giles’i meelest ei ole üllatus, et  tippkohtumine saavutas Putini - ja võimalik, et ka Trumpi - eesmärgi lükata edasi kõik jutud Venemaa vastu suunatud edasistest sanktsioonidest. Ta viitab kahele ohule, mida silmas pidada. Esiteks eeldab Trump Zelenskõilt proaktiivsust rahuleppe osas. Kuna tal ei õnnestunud Putinile mingit muljet avaldada, pöördub Trump pehmema sihtmärgi poole, kus ta on altim mõju avaldama ja taas kord proovima Zelenskõid oma riigi tulevikku kompromiteerima sundida.

Teine oht on Euroopa illusoorses usus, et otsene oht on möödas. Euroopa juhtide paaniline rüselemine, et võtta ühendust Trumpiga ja talle ette sööta rutakalt kooskõlastatud ühishuvide kava, indikeerib tõsiasja, kui vähe on tehtud veebruarist alates, et Euroopa hääl kogu selles teemas mingit sisulist kaalu omaks. (Giles, 16.08.2025)

Trumpi enda meelest sujus kõik plaanipäraselt. Selles mõttes, et diili küll pole… veel, aga on nii-öelda slow building of peace. Kui vaid kadedad kaikaid kodaratesse ei loobiks, kui Zelenskõi poleks nii jäärapäine ja feiknjuuzi veskid nii vilkalt ei jahvataks! Sest nii Trump oma TruthSociali kontol kirjutab:

#1 „The very unattractive (both inside and out!) Senator from Connecticut, Chris Murphy, said “Putin got everything that he wanted.” Actually, “nobody got anything,” too soon, but getting close. Murphy is a lightweight who thinks it made the Russian President look good in coming to America. Actually, it was very hard for President Putin to do so. This war can be ended, NOW, but stupid people like Chris Murphy, John Bolton, and others, make it much harder to do so..“

#2  President Zelenskyy of Ukraine can end the war with Russia almost immediately, if he wants to, or he can continue to fight. Remember how it started. No getting back Obama given Crimea (12 years ago, without a shot being fired!), and NO GOING INTO NATO BY UKRAINE. Some things never change!!!

#3  The Fake News has been saying for 3 days that I suffered a “major defeat” by allowing President Vladimir Putin of Russia to have a major Summit in the United States. Actually, he would have loved doing the meeting anywhere else but the U.S., and the Fake News knows this. It was a major point of contention! If we had the Summit elsewhere, the Democrat run and controlled media would have said what a terrible thing THAT was. These people are sick! They even want CRIME IN D.C., and other BLUE Cities throughout our Country, but don’t worry, I won’t let that happen. Just like our now secure Southern Border (ZERO illegals in last 3 months!), our cities will be Secure and Safe, and D.C. will lead the way!

Ja famous last words:

One year ago, the United States was an almost DEAD COUNTRY. Now we are the “HOTTEST” Country anywhere in the World, the envy of all. What a difference a President makes!!! (#4)

Esimene vaatus Alaskal sai läbi ja vara on veel midagi arvata, peale tõsiasja, et Vladimir Putini ees rulliti lahti punane vaip ja mees, keda igatseb Haagi tribunal, on nüüd igati salongikõlbulik. Enamgi veel, Alaska hotellist leitud USA valitsuse dokumentides viidatakse Putinile kui Tema Ekstsellentsile.

NPR/Eesti Ekspress