KAVAL TSAAR JA VAPPER TINASÕDUR*

 SISSEKANNE # 266

 

Kaval tsaar ja vapper tinasõdur )Maxim Shemetov/Scanpix)

 

Eesti Ekspressi sõjapäevik kirjutab, et Vladimir Putin tänab Trumpi ja teeb nägu, nagu põhimõtteliselt nõustuks USA pakutud vaherahuga. Ent esitab selleks täiesti teisi, Ukraina kaitsevõimet halvavaid tingimusi.

USA välisministeeriumi kodulehelt saab lugeda, milles Ukraina ja USA Jeddah’s Saudi kroonprintsi Mohammed ibn Salmani külalislahkuse valguses kokku leppisid. Ühisavalduses seisab, et

·         Ukraina väljendas valmisolekut nõustuda USA ettepanekuga kehtestada vahetu 30-päevane vaherahu, mida saab poolte vastastikusel kokkuleppel pikendada ning mille peab heaks kiitma ja samaaegselt rakendama Venemaa Föderatsioon.

·         USA informeerib Venemaad, et nemad on rahu saavutamise võti. USA jätkab viivitamatult luureandmete jagamist ja  julgeolekuabi andmist Ukrainale;

·         Ukraina soovib Euroopa partnerite kaasamist rahuprotsessi;

·         loodetakse kiiresti sõlmida kõikehõlmav maavarade kasutamise leping USA ja Ukraina vahel, tagamaks viimasele majanduslik kasv, õitseng ja julgeolek.

www.state.gov/joint-statement-on-the-united-states-ukraine-meeting-in-jeddah/

 

See tähendab nüüd, et pall on jälle Venemaa poolel. Ei tea muidugi, mis oleks Ukrainale (ja meile) parem. Kas Venemaa peaks palli hoidma ja aega viitma, kuni kõlab poolaja vile? Või ründama ja väravasse lööma? Ja kui, siis kelle väravasse? Eksperdid Rainer Saks ja Raivo Vare, kes vaatavad mängu eri nurga alt, leiavad, et Venemaa viidab aega. Jõudu rünnakuks napib ja ülepeakaela rabistades võib ehk juhtuda, et tuleb viimaks omavärav. Antud kontekstis siis mingi tulemus, millega Venemaa ei ole rahul. Et kirjutatakse alla millelegi, pärast mida tõdeda, nagu Tsaar Saltaanis need asjad olid: Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saan’d midagi!  Või nagu ütles kunagi Venemaa peaminister Viktor Tśernomõrdin: „Tahtsime parimat, aga läks nagu alati!“ (Хотели как лучше, а получилось как всегда!)

Nõnda siis tuli Vladimir Putin neljapäeva õhtupoolikul koos Moskvas visiidil viibiva Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenkaga kaamerate ja mikrofonide ette ja ütles mittemidagiütlevalt: „Me oleme poolt, aga on nüansid“.

Samas sai oma igapäevase annuse mett moka peale Ameerikamaa isevalitseja Trump, kes „pöörab Ukrainas nii palju tähelepanu reguleerimisele“. Ning ütles sama hooga tänusõnad Hiina esimehele, India peaministrile, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika presidentidele ehk oma sõpradele BRICS-i ühendusest. Another brick in the wall?

Aga sisuliselt, nagu möönab Eesti Ekspress,  hakkas ta rääkima hoopis teistsugusest vaherahust – kus tingimused seab Venemaa ja kus Ukrainale seataks kohe peale hulk piiranguid, mis takistaksid neil end kaitsta, kui sõjategevus peaks taas algama.

„Me nõustume ettepanekutega lahingute lõpetamiseks. Kuid lähtume sellest, et see lõpetamine peab olema selline, mis viib pikaajalise rahuni ja kõrvaldab selle kriisi algpõhjused,“ rääkis Putin (Eesti Ekspressi sõjapäevik, 13.03)

Saab siis näha, kuidas läheb. Kujutan ette, et lõppkokkuvõttes näevad mõlemad isevalitsejad end tete-a-tete ühise laua taga istuvat ja just endale kasulikku kokkulepet sõlmimas. Nagu tõdes Piibeleht Vestmannile: Kõik äri om ülelüümine!

Trump saab mõelda: Ma tegin suurepärase tehingu. Ma arvan, et nad annavad mulle Nobeli.

Putin saab mõelda: Eh, tõmbasin teda tillist. Kui loll võib inimene olla.

Kuidas Trumpi ja Putini silmast silma kohtumine võiks välja näha, võiks aimduda Charlie Chaplini filmist „Suur diktaator“ (1940).

 

Filmist "Suur diktaator" (The Great Dictator, UA,1940)

 

 

* Vapra tinasõduri allegooria tekkis mul seoses Ukrainaga, kes ongi see kollektiivne vapper, vankumatu tinasõdur.