HUVITAV UURIMUSTÖÖ SPETSIESISMI TEEMAL

 SISSEKANNE # 301

 

Tere, inimloomad! 

ERR-i teadusportaalist Novaator lugesin hiljuti kaitstud Tartu Ülikooli semiootika magistritööst, millest selgus, et ka eesti keelde on juurdunud inimesest lähtuv suhtumine ehk spetsiesism – hail to the new word! -, mis ei arvesta teiste liikide huvidega.

Niisiis: keel, mida inimene kasutab, mõjutab teda ümbritsevat keskkonda ja temaga kokkupuutuvaid indiviide. Keelekasutus mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid peegeldab ja loob suhtumist ning seeläbi mõjutab ühiskondlikke hoiakuid ja käitumist. Kui keele kaudu väljendatakse diskrimineerivat suhtumist, olgu see liigikaaslaste või teist liiki indiviidide suhtes, siis võib see väljendada üleolevat suhtumist. Sellises suhtumises peegelduvad võimustruktuurid, mille kaudu õigustatakse ebavõrdset käitumist vähemuste vastu.

Töö autorid vaatlesid nelja erineva valdkonna - jahindus, harrastuskalandus, loomakasvatus ja lemmikloomade pidamine - ajakirju, käsiraamatuid jm tekste. Järeldus, et neis esines rohkelt eufemisme ja maskeerivat keelt, mille abil peidetakse ja pehmendatakse loomade tapmist. Selmet öelda "tapma", kasutatakse väljendeid nagu kala "suigutamine" või "hinge heitmine" ja looma "eluküünla vaikselt lõpetamine". Ka lemmikloomade puhul on eufemismide kasutus tavaline nähtus, nagu näiteks väljend "magama panemine".

Kui esimese kolme valdkonna puhul on tegemist vägivalla pehmendamisega, siis lemmikloomade pidamise materjalides kasutatakse neid strateegiaid empaatial põhinevatel eesmärkidel. Loomakasvatuse valdkonnas kasutatakse pidevalt väljendeid nagu "lehmad annavad meile piima" või "kanadelt saadakse mune", mille puhul on järjekordselt tegemist maskeeriva keelega, sest need väljendid peidavad ekspluateerimist ja loovad illusiooni, et teised loomad teevad seda heast tahtest.

Uurimistöö pakkus  diskrimineeriva keelekasutuse vältimiseks  teiste liikide suhtes selliseid lahendusi:

• eufemismide ja maskeerimise asemel võiks kasutada väljendeid, mis kirjeldavad sündmuste eetilisi ja füüsilisi aspekte võimalikult läbipaistvalt (näiteks "unne suigutamise" asemel kasutada sõna "tapmine");
• maskeerivate väljendite "saamine" ja "andmine" asemel võiks kasutada sõna "võtmine" (näiteks "kanadelt saadakse mune" asemel "kanadelt võetakse mune");
• objektistamise asemel võiks kasutada keelt, mis viitab teistele elusolenditele kui indiviididele (näiteks "ressurss" asemel "metsloomad");
• liitsõnade nagu "põllumajandusloom" asemel võiks kasutada pikemat sõnastust "loom, keda kasvatatakse põllumajanduses", mis ei taandaks teist looma pelgalt funktsioonile;
• vastanduse "inimene – loom" asemel võiks kasutada mõisteid nagu "inimesed ja teised loomad" või "inimloomad ja mitteinimloomad".

Oeh, need moodsad diskursused ja probleemid – mina tunnen end dinosaurusena, fossiilina. Aga kui Trump või see ideoloog Mark R. Levin sellest uurimistööst kuuleks, siis saaks nad küll raevuataki. Puhas woke ju!! Trump laseks Tartu Ülikoolilt riigi rahad ära võtta otsejoones – kui see vaid tema võimupädevuses oleks. J

 *

Link teadustööle Tartu Ülikooli repositooriumis: https://hdl.handle.net/10062/110928