ISIKUANDMETE ANALÜÜS PERSONALIOSAKONNA KARTOTEEGI NÄITEL; ISIKUANDMETE KASUTAMISE PROBLEMAATIKA

SISSEKANNE # 72

Kui koostada nt personaliosakonna kartoteeki, siis esmasteks isikuandmeteks on isiku nimed (eesnimi, perekonnanimi). Need on ühekordsed andmed, kuid võivad muutuda (nt abielu korral). Isikul võib olla mitu eesnime, samuti võib lisanduda uus perekonnanimi. Nimede kandmine andmebaasidesse (eriti kui neil on rahvusvaheline mõõde) võib olla päris keeruline ülesanne, kuna eri riikides on erinevad traditsioonid. Näiteks islandlane identifitseerib end eelkõige eesnime järgi, ungarlasel käib perenimi reeglipäraselt enne eesnime, ameeriklased armastavad oma keskmist nime kirjutada lühendina, venelasel on oluline komponent isanimi, sakslased aga lisavad mõnel juhul nime ette teaduskraadi. Lisaks kasutatakse mõnes piirkonnas mitteametlikke nimede lühivorme. Andmebaasides peavad need nimed olema kõik ühtviisi kättesaadavad.  Seega andmebaasides oleks mõistlik kirjutada näiteks ühte lahtrisse täisnimi, mitte eraldi eesnimi, perenimi, isanimi. Või siis täisnimi ja teised antud nimed, või täisnimi ja hüüdnimi. Sel juhul tuleks ka tähemärkide arv jätta võimalikult suureks, kuna isiku ametlik nimi sõltuvalt traditsioonist võib olla väga pikk. Kui inimese nimi muutub, on mõistlik andmebaasis vaikimisi säilitada ka vana nimi, et isikut oleks võimalik andmebaasis üles leida ka enne nimemuutust.

Isikukood üldjuhul ei muutu, kuigi pole välistatud (soovahetus?). Varem esines topeltisikukoode; kui isikukoode hakati väljastama, oli arvuteid vähe, esines vigu. Ka praegu võib seda juhtuda – ükski programm ei ole täiuslik.

Rahvust enam ei arvestata, ankeedis on see endiste aegade rudiment. Selle asemel on küsitakse kodakondsust, sest see määrab ära, milline seadusandlus isikule kehtib, ja kui tegemist on muu riigi kodakondsega, siis on oluline teada vaid kehtiva tööloa olemasolu. Kodakondsuse muutmise andmeid võib olla vajalik säilitada juhuks, kui on vaja teada, milliseid protseduurilisi tegevusi isikuga on minevikus tehtud.

Kontaktandmed jaotatakse kahte gruppi: telefoninumbrid/faksid/meilid ja aadressid. Viimase jaoks piisab tegelikult ühest andmeväljast, kuid oluline on juurde lisada määrajad, mis sunnivad ankeedi täitjat aadressi sisestama õiges järjekorras, korrektselt. Näiteks võib riigi teha valitavaks ja kui sisestatakse riigiks Eesti, sunnib vaikimisi mall aadressi sisestama meil levinud formaadi järgi (sisestades USA, saame sisestada Ühendriikide aadressi malli järgi). Aadressi (tänav, maja, korter) oli vaja logistikaks, kui polnud veel globaalpositsioneerimise võimalust.  Praegu ei ole vaja struktuurset vormingut, piisab, kui meil on ühes tabelis ühes veerus telefoninumbrid ja teises aadressid.

Haridusandmete kajastamisel andmebaasis (õppeasutus, teaduskond, lõpetamise aeg, diplomi number) on huvitav märkida, et ka teaduslik kraad kuulub haridusandmete hulka. Diplomi number on oluline kirja panna kontrollpäringu jaoks. Isiku maksimaalne haridustase on tema viimane lõpetatud kool. 

Teaduslikud publikatsioonid on seotud isikuga, mitte hariduse ega ametikohaga. Mõnes teaduspõhises firmas, näiteks küberneetika valdkonnas, töötavad teadustöötajad, kelle teadustööde ja viitamiste üle peetakse arvestust – sellest võib sõltuda firma gradatsioon teiste sarnaste firmade seas. Andmebaasi võiks need kirja panna loeteluna.

Tööstaaźi kandmine andmebaasi annab ülevaate isiku viibimisest tööturul: millal sisenes, kui kaua on olnud. Oluline on tööstaaźi arvestuse algus konkreetses ettevõttes, sest staaźi alguse aeg ei pruugi kokku langeda tegeliku tööletulemise ajaga. See võib olla nii juhul, kui isik on töötanud ühes ettevõttes pikka aega, siis täätanud teise ettevõtte heaks ning lõpuks naasnud samasse firmasse, kuid selleks, et säiliksid vanad boonused staaźi eest, lepitakse kokku tööstaaźi arvestuse algus. 

Eelmised töökohad võiksid andmebaasis esineda valikuliselt sel määral, kuivõrd need pakuvad antud ettevõttele huvi: kas isik on töötanud konkurendi juures või mõnes mainekas sama valdkonna firmas.

Täiendkoolitused ei kuulu haridusandmete hulka – üllatav seik. Põhjus: nad segaks muidu maksimaalse haridustaseme leidmist. On olemas taset hoidvad ja taset tõstvad koolitused, mille läbimine teatud erialade puhul on isikule kohustuslik, et ta ei kaotaks kvalifikatsiooni. Järelikult on ka selle üle arvepidamine andmebaasides väga oluline. Koolitusasutuse nimi on vaja lisada andmetesse taustakontrolli võimaldamiseks. Lähetuskulud võib siduda täiendkoolitusega, kui need toimuvad samas riigis. Välislähetuste puhul on vajalik eraldi arvestus – riigiti on päevarahade suurusjärgud erinevad.

Oskused võib kõik koondada ühtsesse tabelisse, pole mõtet näiteks keeleoskusi eraldada muudest praktilistes oskustest. Andmebaasis võib eksisteerida kõrvuti keeleoskused A, B, C koos vastava tasemega ja juhiluba olemasolu (viitab autojuhtimiseoskusele)  koos vastava kategooriaga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki selliseid andmeid, milliseid arvuti oskab iseseisvalt analüüsida, ei tohi kirjutada andmebaasidesse. Näiteks arsti visiidi käigus põhi- ja kõrvaldiagnoosi määramisel ja sisestamisel süsteemi ei ole mingit tähtsust ning on sellisena tarbetu. Need andmed teevad süsteemid jäigaks, iga tagantjärgi paranduse raskeks.  

KASUTATUD ALLIKAD:

·         Raspel, P. (2017) Personaliosakonna kartoteek, 14.09.2017. Loengu video aadressilt: https://echo360.org.uk/section/2e97a1d6-9268-406a-9134-9dc1b6126eda/public.

·         https://www.w3.org/International/questions/qa-personal-names.

REPLIIK # 7. LÕVI JA DERVIŚ

SISSEKANNE # 71

Karl Ristikivi „Kirjanduslikust päevikust“ leidsin ma niisuguse valmi, mis mind väga kõnetab. Ei teagi, kas see pärineb Ristikivi enda sulest või on ta üles kirjutanud kuuldud loo, selgitavat viidet ei ole. Kuid lõppeks pole sellel mingit tähtsust. Siin see on, kirja pandud 14.08.1942: 

Viljakas oaasis lamas lõvi nälga suremas. Tark derviš, kes oskas loomade keelt, tuli ta lähedale, aga mitte liiga lähedale, sest ta oli tark. 

„Palun, tule ometi lähemale!“ ütles lõvi. 

„Ära püüa!“ ütles derviš. „Sa sööd mu ära.“ – „Jah,“ ütles lõvi, „mul on nälg.“ 

„Kas sul häbi ei ole?“ küsis derviš. 

„On küll,“ vastas lõvi, „aga mu nälg on suurem kui häbi.“ – „Vaata ometi, kui palju värsket rohtu,“ ütles derviš, „ja sina kõneled näljast! Iga antiloop oleks õnnelik kui ta sellisele rohumaale pääseks.“ – „Tark mees,“ palus lõvi, „juhata siia üks antiloop!“

Georges Duby. GUILLAUME le MARÉCHAL ehk MAAILMA PARIM RÜÜTEL

SISSEKANNE # 70

www.apollo.ee

See on hea raamat. Paraja pikkusega, väga põnev ja algab pompöösse suremise rituaaliga, mida ülima põhjalikkusega kirjeldatakse raamatu esimesel paarikümnel leheküljel. Õigupoolest ongi see raamat rituaalide kirjeldamine ja lahtimõtestamine.

“Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel” (1984, eesti keeles 1997) on köitev teos rüütlielust keskaegses Euroopas. Raamatu autor Georges Duby toetub põhiliselt ühele haruldasele allikale, milleks on imekombel ärakirjana säilinud post mortem lugulaul  ühest XII sajandi kuulsamast turniirivõitlejast, Prantsuse kuninga Philippe Auguste´i sõnul “maailma parimast rüütlist”, kirjapanduna elukutselise kirjutaja poolt tema vanema poja tellimusel. Sellisena on tegemist mõistagi panegüürikaga, mis - niisamuti nagu kuningate ja pühakute elulood – näitavad subjekti soodsas valguses läbi õilsa prisma, võimendades head ja varjutades halba.  Duby on ehitanud selle õrna karkassi ümber lihava, tummise ja veenva loo, mis lugeja otsekohe enda kütke haarab. Kuna tegemist on autoriteetse ajaloolasega, pealegi medievistiga,  siis  tasub lugejal usaldada  tema kaptenirolli,  kes meid niisuguse allika salakaridest mööda tüürib.

Peategelane Guillaume le Maréchal on tõesti võimas karakter. Ehkki päritolult normann, peab ta ennast inglaseks. Seal on ta tuntud William Marshalina, hilisema esimese Pembroke’i krahvina. Mitte just kõige jõukama noblemani noorima järeltulijana pole tal lootustki pärida maad ega muud vara, mistõttu ta suundub rändava rüütlina laia ilma. Tõeline self made man viie kuninga – Henry II, tema poegade „noore kuninga“ Henry ja Richard I Lõvisüdame, John Maata ja tema poja Henry III - teenistuses. Ta teenis kõiki oma isandaid truult ning lõpuks sai ka tema isandaks, naitudes kõrgest soost Isabel de Clare’iga ning pärides kaasavarana maavaldusi siin ja seal. Abielu oli hea tehing juba viiekümnendaid käima hakkavale „poissmehele“, kelle sünnidaatum jääb liig madala päritolu tõttu küll häguseks (ca 1145-47), ent surma saabudes 20. maiks 1219 on ta senjöör, auväärne isand, kelle toimetamisi järgivad hoolsa pieteeditundega palgalised kirjutajad tema oma kojas.

Saame teada, et tähtsaim rüütli kapital on au. Võim on oluline, kuid raha omab vaid praktilist tähtsust kuivõrd selle eest saab osta asju, soetada varustust või hea hobuse. Suhtumist rahasse illustreerib juhtum, kus Guillaume le Maréchal kohtab teel rändavat paari – kodust ära jooksud neiut  ja võrgutajast munka. Le Maréchal keelitab neiut koju tagasi pöörduma, sest on mõeldamatu et heast perekonnast pärit neiu nagu hoor mööda teid ringi sõidab; ainukesed vastuvõetavad ringihulkujad on rüütlid). „Lõpetage see hullus. Ma viin teid venna juurde tagasi: ma tunnen teda.“ Daam vastu: „Mitte iialgi ei lähe ma tagasi maale, kus mind tuntakse.“ Le Maréchal ei käi peale, rüütlimoraal nõuab hädaohtu märgates kõrgestisündinud daamidele otsekohe appitõttamist, ent keelab samas naise sundimise. Kui tegemist on armastusega, tuleb järgida naise tahet. Täiusliku rüütlina jätab le Maréchal suhted rahule – ehkki naise võrgutanud munk  tekitab temas põlastust. Ta tunneb hoopis muret, kas neil on piisavalt raha teekonna jätkamiseks, mispeale näitab munk uhkelt rahatükkidest pungil vööd: selles olevat vähemalt kaheksakümmend liivrit, mille ta esimesse kaubalinna jõudes intressi peale paneb – sellest rendisest nad siis elavat. Le Maréchali vihastab säherdune asi hirmsasti ja ta laseb oma teenril raha ära võtta „Issanda õiglase mõõga nimel“.  Liiakasuvõtmine on suur patt ja õiglus seatakse jalule moraalitu munga röövimisega – mille viib läbi, panete tähele, teener oma isanda korraldusel, sest rahaasjadega jantimine ei ole õilsale rüütlile kohane. Paarikesel lastakse oma teed minna. „Et nad kahetsusest keelduvad, et nende pahelisus neid endaga kaasa kisub,“ saadab le Maréchal nad kuradile. Raha  lüüakse aga vähimagi südametunnistuse piinadeta esimeses tavernis letile ja pannakse pidu püsti. Rüütlimoraal kohustab oma kaaslasi ja  sõpru  heldelt kostitama: raha tähendus siin on praktiline, võimaldades head äraolemist, kuid mitte pahelises intresside teenimises ja hõlptulu saamises (lk 48-49).

Soovitan seda raamatut lugeda juba seepärast, et Duby vahendab meile seda lugu elavas mina-vormis, mida akadeemiline ajalookirjutus üldiselt ei tee, ning kasutab pealegi head ilukirjanduslikku keelt (mida akadeemiline ajalookirjutus jällegi üldjuhul ei tee). Boonuseks on ka hea tõlge (Lore Listra) ja Marek Tamme kommentaar raamatu lõpus.

Georges Duby (1919-1996) oli aga üks XX sajandi teise poole nimekaimaid ajaloolasi, kuuludes  Prantsuse ajalooteaduse lipulaeva, nn. Annales´i koolkonda. Saanud 1960. aastatel tuntuks majandus- ja sotsiaalajaloolasena, kujunes Dubyst, kes on erialalt medievist, samuti üks mentaliteediajaloo aluspanijaid. Selles raamatus käsitleb ta peategelase biograafia kaudu kõiki tähtsamaid keskaja ajaloo aspekte: küla- ja rüütlielu; abielu ja perekond; naine ja eraelu; kunst, ideoloogia ja poliitika. Ta läheneb teemale lihtsalt ja paatoseta, suhtudes uuritavasse subjekti lugupidamisega. Teisisõnu, nagu Marek Tamm raamatu lõppsõnas märgib, tegeleb subjekti tagasitoomisega.

21. SAJANDI RAAMATUKOGU: KOGUDE ARENDUSE TRENDID EESTIS JA MUJAL (näiteks Norras)

SISSEKANNE # 69

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu visioonidokument „21. sajandi raamatukogu“ nendib sissejuhatuseks, et raamatukogudel  on  ühiskonnas  täita  tähtis  roll  -  aidata  inimesi  orienteeruda tänapäevases   infoühiskonnas. Sest kuni   inimesed   loevad,   kestab   ka   kultuur. Raamatukogude  ülesanne  on  aidata  inimestel  teadlikumalt  lugeda  ja  seeläbi  elus paremini hakkama saada[1]. 21. sajandi kontekstis kõlab see võib-olla triviaalselt – meil on niigi kõik selge, meil on kõikvõimas Google -, kuid lihtsad tõed ongi triviaalsed: meil  on  kaasaja üleküllastunud, fragmenteeritud ja multidimensionaalses infoühiskonnas orienteerumiseks vaja majakat ning raamatukogu kui klassikaline, turvalist infokeskkonda pakkuv institutsioon sobib hästi seda funktsiooni täitma. Kuid mõistagi ei saa ükski asutus pidevalt muutuvas ühiskonnas jääda staatiliseks, vaid peab end selles positsioneerima ja muutustega kohanduma. Ehk: mine vooluga kaasa, kuid seisa kindlalt jalgel! Raamatukogu ei saaks olla jätkusuutlik, kui ta takerduks  kontseptsiooni, et see on vaid lõputu hulk laudimeetreid köidetud pabereid pisut tolmunud riiulitel – parafraseerisin siinkohal mälu järgi üht veebiavarustest kunagi mällusööbinud nendingut. Ehkki mina vana kooli austajana peaks lugu ka sellisest raamatukogust, on siiski meeldivam mõlema silmaga tulevikku vaatava särtsaka ja interaktiivne mäluasutuse kuvand.

Kogu maailmas, sealhulgas Eestis mõjutavad raamatukogundust ja lugemisharjumuste kujunemist tulevikus mitmed kultuurilised, sotsiaaldemograafilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised trendid[2]. 2013. aastal raporteeris Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja –institutsioonide Liit IFLA olulistemast tulevikusuundumusest, milles keskset rolli etendab tehnoloogia. Areng selles valdkonnas tõstab   digitaalse   kirjaoskuse tähelepanu  keskpunkti ja raamatukogude  roll  on  siin aidata  inimesi, kes  ei  suuda  piisavalt  hästi  digitaalses  inforuumis  toime tulla – sestap peavad raamatukogud ise olema nii-öelda sammukese protsessist ees, et püsiks abistamise /õpetamise kompetents[3].

Teiseks kasvab kogu maailmas e-õppe osatähtsus ja sellega koos veebipõhiste õppematerjalide ja -programmide hulk. E-õpe muudab (elukestva) õppe mitmekülgsemaks, odavamaks ja kättesaadavamaks, materjalide rohkus ühes vaba juurdepääsu leviku suurenemisega avaldavad otsest mõju ka raamatukogude pakutavate teenuste arengule. Sealjuures mõtestatakse ümber privaatsuse ja andmekaitse piirid - uute tehnoloogiate esiletõusuga tõstatuvad isikuandmete kasutamise küsimused, sh. majanduslikel   eesmärkidel.   Raamatukogude jaoks  muutub   kasutajaandmete  kogumine, analüüsimine  ja kaitsmine  üha olulisemaks küsimuseks[4]. Ja lõpuks mõjutab tuleviku raamatukogu teenusi ootuspärane eeldus, et e-raamatud saavad veebis kättesaadavaks ning automaatsed  tõlkeprogrammid  teevad  kõik  raamatud  sõltumata  keelest  inimestele arusaadavaks[5].

Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni (ALA) nn Raamatukogude Tuleviku Keskus on kaardistanud 2015. aastal hulga suundumusi, millega raamatukogud peavad arvestama ja kindlasti adopteerima, et vältida identiteedikriisi. Ühiskond vananeb – raamatukogu panus teenäitajana infoühiskonna labürindis kasvab. Samas jälle on peale kasvamas nn digiühis-konna kasvandikud (digital natives), kes vaatavad asjadele kardinaalselt teisiti – ka neid peab seesama raamatukogu kõnetama. E-õppe dominantset rolli sai juba mainitud, samuti andmekaitse ja privaatsuse teemat. Ameeriklased mainivad muuhulgas ühiskonna mängustumist, mida vaadeldakse kui võimalust – sünnipäraste digioskustega põlvkonda saab meelitada enda poole uute atraktiivsete lahendustega. Mitte vähema tähtsusega pole automaadid, droonid ja robotid ehk küsimused, kuidas raamatukogud oma teenusi pakuvad mikromobiilses ja linnastuvas tulevikuühiskonnas. Olgu veel lisatud, et kui algul kaardistati paarkümmend suundumust, siis hetkeseisuga on lahti mõtestatud juba 40 tulevikutrendi – ja märksõnu lisandub pidevalt juurde[6].

Kogu eelnevast jutust võib jääda mulje, et ma räägin kõigest muust peale kogude arendamise, kuid minu meelest moodustubki paljudest tahkudest ühtne tervik. Kogude arendamine oli, on ja jääb raamatukogude põhilisemaks tegevuseks. Mida võtta, mida jätta – lausa hamletlik küsimus iga  liiki raamatukogule, alates pisikesest külaraamatukogust kuni teadusraamatukogudeni välja. Esmane faktor on muidugi raha, siis ruumiküsimus ja kindlasti sihtgrupi nõudmised. Need on kõigil erinevad. Kuid üldised ühiskondlikud suundumused mõjutavad kõiki võrdselt, nii Euroopas, Ameerikas kui kogu ülejäänud maailmas.

Muide, rahast rääkides... Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raportist (2018) joonistub tulemustest suure murekohana  välja teavikute  rahastamise  väiksusest  tulenevad probleemid – kogusid ei ole võimalik piisavalt uuendada. Kuna riik ei toeta e-raamatute ega teiste infokandjate laenutamist, siis ei ole võimalik pakkuda väljaandeid eri infokandjatel, eriti puudutab see  nooremaid  lugejaid.  Veebipõhiste  teenuste  pakkumine  ja  kvaliteet  ei  vasta  Eesti  kui  e-riigi kuvandile, raamatukogude kasutuses olevad tehnilised vahendid on sageli vananenud[7]. Seal me siis oleme, rohujuure tasandil. Samas – mida sa arendad, kui pole õiget arengukavagi. Ja needki, kellel see olemas ja kehtib, nendivad, et  seal on  kirjas  vaid üldised  põhimõtted,  ent  puuduvad konkreetsed  tegevused  ja/või  finantsid[8].

Teadusraamatukogudes on pilt klaarim, olgugi et siingi peetakse maha tuliseid debatte – mis, kuidas ja milliste põhimõtete järgi komplekteeritakse.  Mõne aasta eest pahandas Postimehe ajakirjanik Tartu ülikooli raamatukoguga, et sealne komplekteerimispoliitika ei vasta uue aja nõudmistele. Tsiteerin: „Mistahes x, y ja z eriala üliõpilane on paratamatult kokku puutunud probleemiga, et neile vajalikud raamatud ei ole kättesaadavad. Eestis ei ole ühtki teadusraamatukogu, mis vääriks seda nime.“[9]  Talle oponeerib jõuliselt toonane TÜR direktor Martin Hallik, kelle sõnul on kogu maailmas teadusraamatukogude keskne sisu ligipääs teadusandmebaasidele, millel rajaneb enamik loodus- ja täppisteadustöid, nii nagu ka meditsiini ja sotsiaalteaduste valdkonnas; seni monograafiakeskne humanitaaria liigub samuti hoogsalt digiteeritud sisu poole. Haridus- ja teadusministeerium on soetusi digipõhistele teadusandmebaasidele läbi aastate stabiilselt toetanud[10]. Samamoodi on prioriteetsed elektroonilised teavikud, kui uurida teadusraamatukogude uusimaid aastaaruandeid. Näiteks ületas 2018. aastal Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus e-kujul perioodika maksumus tunduvalt tavaperioodika oma ning ostetud  e-raamatute arv  kasvas 2017.  aastaga võrreldes 24%.[11] 

E-teavikud on seega tuleviku raamatukogu kujundajad – seda annavad mõista nii IFLA ja ALA trendiraportid ning teadusraamatukogude arendus- ja komplekteerimiskavad. See on ülemaailmne kogude arenduse suund – vähem paberit, rohkem e-põhisust. Näiteks osteti Norra teadus- ja erialaraamatukogudesse 2014. aastal ainult 287 000 raamatut, mis on poole vähem kui 2004. aastal. Kui 2004. aastal oli paberil teadusajakirjade tellimusi 163 000, siis kümne aastaga vähenes see arv 40 000-le, seevastu e-kujul ajakirjade kasv tõusis samal ajavahemikul 155 000-lt 650 000-le. Klassikaline raamat kui allikmaterjal teadlastele ja tudengitele kaotab tasapisi, kuid kindlalt positsioone e-teavikutele – kui 2004. aastal  digitaalsete täistekstiliste artiklite allalaadimisi praktiliselt ei olnud, siis 2014. aastal oli neid 24 miljonit. Paberkandjal teavikud aeguvad – ja mõnes teadusvaldkonnas väga kiiresti[12].

Selline tendents omakorda tähendab paindlikkuse suurenemist komplekteerimispoliitikas. Lähtutakse sihtgrupi vajadusest (nagu tegelikult kogu aeg on olnud), aga kiirem tagasiside ja vahetu kaasamine tähendab paradigma muutust, kus teavikuid ei tellita mitte enam igaks juhuks, vaid nõudlust arvesse võttes (just-in-case asemel just-in-time). Sarnaselt Eesti ELNET konsortsiumi tegevusega tegeleb Norras teadusraamatukogude ühishangetega haridus- ja teadusministeeriumi poolt loodud CRIStin (Current Research Information System in Norway), mille kaudu ostetakse juurdepääs EBSCO, ProQuesti jt andmebaasidele. Kuna see kõik maksab väga palju, siis vaevab Norratki probleem, et rahvaraamatukogud ja ka väiksemad erialaraamatukogud jäävad e-ressursside osas vaeslapse ossa. [13]  Tuleb tõdeda – raha ei ole kunagi piisavalt, isegi jõukas Norras.

Veelkord, kogude arendamise läbiv trend nii meil kui mujal on e-ressurside eelistamine. Helsinki ülikooli raamatukogu kogude arenduse juht Anneli Partanen on suundumused hästi kokku võtnud, öeldes, et vaatenurk nihkub kogude füüsilisest laiendamisest ja omamisest vajaduspõhisele avatud juurdepääsu pakkumisele reaalajas[14].

Lõpetuseks lisan Ameerika futuroloogi ja DaVinci Instituudi asutaja Thomas Frey mõtted tulevikusuundumustest, mis mõjutavad nii raamatukogude kogudearendust kui kontseptsiooni tervikuna ning mida tsiteerib ka Eesti raamatukogude visioonidokument. Frey veendumuse järgi muudavad uued tehnoloogiad pidevalt infole ligipääsemise viise, kuid igal tehnoloogial on lõpp – kõik täna laialdaselt kasutatavad tehnoloogiad asendatakse millegi uuega. Peagi saavutatakse piir, kui väikeseks saab salvestatava info hulka muuta. Otsingumootorid muutuvad üha keerulisemateks. Aja defitsiit mõjutab raamatukogukasutajate elustiili.  Tuleb silmas pidada, et aja jooksul oleme paratamatult muutumas verbaalseks ühiskonnaks. Nõudlus globaalse informatsiooni järele kasvab plahvatuslikult, mistõttu siseneme globaalsete süsteemide ajajärku. Maailm liigub tootekesksest majandusest elamustele ja kogemustele põhinevaks majanduseks ning raamatukogud muutuvad informatsioonikeskustest kultuurikeskusteks[15]. 

Nii et kokkuvõtteks - nagu mina seda mõistan – on raamatukogud meil ja mujal muutumas multifunktsionaalseks kultuuri- ja vabaajakeskuseks, n-ö. juurdepääsupunktiks teadmispõhisesse maailma, kus raamatukogutöötaja on õige suuna kättenäitaja rollis. Materiaalsed ressursid võivad siinjuures olla küll takistuseks, võtta tempotki maha, ent üldisi trende need ei väära.

 

---

[1]21. sajandi raamatukogu.  Eesti raamatukogunduse tulevik ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes: raamatukogude missioon, positsioon ja arengusuunad. (2016). Kättesaadav: http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/21-sajandi-raamatukogu.pdf.

[2] Sealsamas.

[3] https://trends.ifla.org/

[4] https://librarysciencedegree.usc.edu/blog/what-trends-will-affect-and-shape-libraries-in-2018-and-beyond/

[5] 21. Sajandi raamatukogu.

[6] http://www.ala.org/tools/future/trends

[7] http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/Rahvaraamatukogude-kvaliteedihindamise-raport-2018.pdf

[8] Sealsamas.

[9] https://arvamus.postimees.ee/3682233/mihkel-niglas-eesti-ajast-ja-arust-raamatukogususteem-ei-toeta-teadust

[10] https://arvamus.postimees.ee/3694739/martin-hallik-teadusraamatukogud-voitlevad-rumalusega-ja-annavad-ligipaasu-teadmistele

[11] Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tegevusaruanne 2018.

[12] Scandinavian Library Quarterly, 2015, 4.  http://slq.nu/wp-content/uploads/2015/12/SLQ-4.2015.pdf

[13] Sealsamas.

[14] Sealsamas.

[15] https://futuristspeaker.com/future-scenarios/the-future-of-libraries/

---

Allikad

·         21. sajandi raamatukogu.  Eesti raamatukogunduse tulevik ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes: raamatukogude missioon, positsioon ja arengusuunad. (2016). Loetud aadressilt: http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/21-sajandi-raamatukogu.pdf  (16.10.2019).

·         ALA veebileht. (Kuupäev puudub). Center for the Future of Libraries. Trends. Loetud aadressilt: http://www.ala.org/tools/future/trends  (16.10.2019).

·         Frey, T. (Nov 2, 2006). The Future of Libraries. Loetud aadressilt: https://futuristspeaker.com/future-scenarios/the-future-of-libraries/  (16.10.2019).

·         IFLA  Trend Raport 2018 (update).  (Kuupäev puudub). Loetud aadressilt: https://trends.ifla.org/files/trends/assets/documents/ifla_trend_report_2018.pdf  (16.10.2019).

·         Hallik, M. (Postimees, 16.05.2016). Teadusraamatukogud võitlevad rumalusega ja annavad ligipääsu teadmistele.  Loetud aadressilt: https://arvamus.postimees.ee/3694739/martin-hallik-teadusraamatukogud-voitlevad-rumalusega-ja-annavad-ligipaasu-teadmistele  (17.10.2019).

·         Niglas, M. (Postimees, 11.05.2016). Eesti ajast ja arust raamatukogusüsteem ei toeta teadust.  Loetud aadressilt: https://arvamus.postimees.ee/3682233/mihkel-niglas-eesti-ajast-ja-arust-raamatukogususteem-ei-toeta-teadust  (17.10.2019)

·         Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018. Loetud aadressilt: http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/Rahvaraamatukogude-kvaliteedihindamise-raport-2018.pdf  (17.10.2019)

·         Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tegevusaruanne 2018. (2019). Loetud aadressilt: http://www.tlulib.ee.ezproxy.tlu.ee/images/pdf/aruanne_tegevuskava/ar_aruanne_2017_tegevuskava_2018.pdf. (17.10.2019)

·         Scandinavian Library Quarterly. 2015, No. 4. Collection Development Policy.Loetud aadressilt: http://slq.nu/wp-content/uploads/2015/12/SLQ-4.2015.pdf  (17.10.2019)

·         USC Marshall School of Business. (Kuupäev puudub). What Trends Will Affect and Shape Libraries In 2018 And Beyond? Loetud aadressilt: https://librarysciencedegree.usc.edu/blog/what-trends-will-affect-and-shape-libraries-in-2018-and-beyond/  (16.10.2019).