Kõigepealt, teavikute tüüpidest ja laadidest. Teavikute
komplekteerimisel lähtutakse kogude arenduskavas/ komplekteerimiskavas
väljendatud põhimõtetest ning teavikute valikul arvestatakse:
·
teaviku
liiki, mis näitab teaviku sisulist kuuluvust (määratakse
kümnendliigituse liikide järgi),
·
teaviku
tüüpi, mis näitab teaviku otstarvet või sihtrühma,
·
teaviku
laadi, mis näitab teaviku ilmumisviisist, mahust või materjalist
tulenevat eripära.
Tüübilt
jagatakse raamatutoodang ilukirjanduseks ja mitte-ilukirjanduseks e teadmis-kirjanduseks. Mõlemat
nimetatud tüüpi hõlmab
lastekirjandus. Olenevalt otstarbest ja sihtrühmast, kellele raamat on
määratud, saab raamatuid jagada veel alatüüpidesse. Ilukirjanduse puhul
eristatakse väärtkirjandust, ajaviitekirjandust ja triviaalkirjandust.
Ilukirjandusteoste valikul ja
hankimisel ei valita nimetet jaotustest
tulenevalt, vaid lähtutakse žanrist, autorite ja kirjastuste tuntusest,
kasutajatesoovidest ja eelistustest. Ilukirjandus on esindatud järgmiste
liikidena:
·
Proosa
(romaan, jutustus, novell, lühijutud)
·
Luule
·
Näitekirjandus
(draama, komöödia, tragöödia, näidend)
·
Antoloogiad
·
Kogutud
(valitud) teosed, mis koondavad ühe autori kõiki või valitud teoseid.
Ilukirjanduse liikides ežanrites võib omakorda
eristada alaliike, mida iseloomustavad vormivõi sisutunnused (nt ajalooline romaan,
kriminaal-, põnevus-, õudus-,
ulme-, armastus-, autobiograafi-line romaan, sõjaromaan jm).
Teadmiskirjandus (mitteilukirjandus): teadmisraamat (non-fiction,
Sachbuch, познавательная книга)
kõige laiemas mõttes on mitteilukirjanduslik väljaanne.
Kitsamas tähenduses mõistetakse teadmisraamatute all populaarteaduslikke ja
teadusväljaandeid. Teadmisraamatute edasise jaotuse puhul on määravaks
materjali esitusviis ja -tase,
teose sihtgrupp ja eesmärk:
·
populaarteaduslik
aimekirjandus
·
teaduskirjandus
·
teatmekirjandus
·
õppekirjandus
·
tarbekirjandus
·
kaardid
ja atlased
·
seadusväljaanded
·
foto-ja
kunstiraamatud
·
noodikirjandus
·
lastekirjandus
Ilmumisviisi järgi eristatakse:
·
üheköitelised
teosed;
·
mitmeköitelised teosed,
mis on kindlaksmääratud köidete
arvuga ning moodustavad sisult
ühe terviku (nt kirjaniku kogutud või valitud teosed);
·
ühe-või
mitmeköiteline põhiteos, mille andmete uuendamise ja täiendamise jaoksantakse
välja täiend-või lisaköited (näiteks entsüklopeediad ja leksikonid);
·
perioodiliselt,
kuid normimata ajavahemiku järel ja määramata annete arvuga ühisetemaatika või
muu ühendava tunnusega
seotud ning ühise
sarjapealkirja allakoondatud
väljaanded (nt„Eesti mälu”, „Mõttelugu”).
·
hall
kirjandus (grey literature) – kindlale kasutajaringile suunatud kirjandus, mida
ei kaubandusvõrgus levitata (ametkondlikud ja poolametkondlikud väljaanded, kasutusjuhendid, aruanded,
juhendid, reeglid, üliõpilastööd, konverentside
jakongresside teesid, programmid jms)
·
e-raamatud
–elektroonilised raamatud, millel kas on või puudub paberkandjal versioon.
Köitmisviisi järgi eristatakse:
·
kõvaköites
raamatud (köiteplokk õmmeldud, papp-või muust materjalisttugevad kaaned),
·
pehmes
köites raamatud (köiteplokk õmmeldud, painduvad
kaaned paberistvõi õhukesest
papist), liimköites raamatud (köiteplokk õmblemata, kaaned liimitud),
·
raamatukoguköites raamatud –spetsiaalselt raamatukogu
jaoks valmistatud vastupidavas
köites raamatud.
Väliskuju järgi eristatakse:
·
kääbus-e
miniraamatud –väikeseformaadiline raamat kõrgusega kuni 10 cm
·
irdlisaga
raamatud (raamat +DVD /helikassett/ CD/kaart) kassetid (tavaliselt sisaldavad
mitu raamatut)
·
lisamaterjali
või -esemetega raamatud (lasteraamatud plastmassist / tekstiilistlisandustega,
heliseadeldise või patareiga)
·
kunstnikuraamatud.
Komplekteerimise
infoallikad:
·
Eesti rahvusbibliograafia andmebaas
ERB registreerib kõik teavikud olenemata teaviku laadist, nii trükised
kui ka auvised ja elektroonilised teavikud. Varasemast perioodist ka
väljaanded: Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud.
(1994-2006). Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud
eestikeelsed raamatud. Eesti rahvusbibliograafia. Muusika
(1999-2005) registreerib aasta
jooksul Eesti
Rahvusraamatukogusse säilituseksemplarina saabunud noodid ja helisalvestised, samuti väljaspool
Eestit ilmunud eesti
heliloojate teoste noodid
ning eesti heliloojate ja
interpreetide helisalvestised.
·
Kirjastuste
kataloogid
·
Eri
riikiderahvusbibliograafiad (kättesaadavad rahvusraamatukogude kodulehtede
kaudu)
·
Maailma
suuremate raamatukogude elektronkataloogid
·
Raamatute
nimestikud, trüki-ja oksjonikataloogid.
Valik lähtub raamatukogutüübist, aluseks komplekteerimise
põhimõtted ning teavikute valiku printsiibid ja kriteeriumid.
Teatmeteos on raamat, mis
struktuurilt ja ainekäsitluselt on koostatud teatud andmete saamiseks.
Teatmekogu - teatmelise sisuga
väljaannetest korraldatud
kogu, mis paikneb eraldi ruumis või
teeninduspiirkonnas. Teatmekogu eesmärkon võimaldada kiiresti ja ammendavalt
leida vajalikku informatsiooni. Teatmeteosed: üldentsüklopeediad, eriala ehk aineentsüklopeediad,
sõnaraamatud, bibliograafiad, indeksid, referaatajakirjad, käsiraamatud, statistikaväljaanded,
almanahhid, atlased, kaardid, reisijuhid, teatmikud, biograafiad.
Teatmeväljaanded,
nagu teisedki teavikud,
võivad olla nii
paberkandjal, mikrovormidena või elektrooniliste teavikutena
(CD-ROM, veebipõhised väljaanded (entsüklopeediad, leksikonid, sõnastikud, statistilised,
biograafilised, bibliograafilised jm.
andmebaasid).
Jadaväljaanne (vastavalt EVS-EN ISO
2789:2014) on järjestikuste osadena mis tahes ilmumis-sagedusega avaldatud
trükitud või muus
vormis teavik, mis
on tavaliselt kuupäevastatud või
nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt. Jadaväljaannete hulka kuuluvad
ajakirjad, ajalehed, jätkväljaanded (aastaraamatud ja -aruanded, raamatu- jm
sarjad, lisad, riiklikud aktid jne). Perioodikaväljaanne on määramata
aja vältel korrapärase
või ebakorrapärase ilmumissagedusega
ja sama nimetuse
all publitseeritud jadaväljaanne, mille üksiknumbrid on
jooksvalt nummerdatud või kuupäevastatud.
E-väljaanded:
Directory
of Open Access Journals
(DOAJ) indekseerib ja annab juurdepääsi vaba juurdepääasuga
eelretsenseeritavatele teadusajakirjadele; Internet Library
for Librarians annab lingid
rohkem kui 3000
ressursile. Kõik soovitatavad ressursid on valitud ja läbi vaadatud
raamatukoguspetsialistide poolt. Jadaväljaannete hankimine toimub 1) otse
väljaandjalt, 2) vahendusfirma kaudu (kogu jadaväljaannete tellimus);
nende valikul tuleb
jälgida hinnapakkumist, teenustasu ning firma teeninduskultuuri (kas tagatakse
puuduvate numbrite hankimine).
Haldamine: Automatiseeritud raamatukogusüsteemid võimaldavad
perioodiliste väljaannete halduse eraldi moodulina (nn perioodikamoodul).
Perioodiliste
väljaannete haldus sisaldab:1) saabunud
numbrite registreerimine (arvestus), 2) puuduvate numbrite nõudmine, 3) eelarve
ja maksenõuete jälgimine, 4) tellimise ja tellimuste uuendamine; 5) juurdepääsu
tagamine veebis.
Jadaväljaannete
komplekteerimisotsused mõjutavad
kogude arendamist olulisemal määral kui teised laadid. Kui
raamatute puhul on tavaline, et makstakse
saabunud kauba eest, siis
perioodiliste väljaannete tellimine toimub ettetellimise ja -maksuga ning pikaks
perioodiks (aasta). Jadaväljaannete arvestus,
eelarve jälgimine ning planeerimine nõuavad samuti
rohkem aega. Uute väljaannete hankimise
ja järelkomplekteerimise otsused on olulised hoiuruumi kavandamisel ning
paberkandjal väljaannete köitmisel. Perioodikakogu haldamiseltuleb lähtuda
järgmistest ülesannetest: 1.jälgida, et perioodilised väljaanded oleksid
vastavad lugejate vajadustele (valik, järelkomplekteerimine, kasutusanalüüs); 2.
jälgida, et perioodilised
väljaanded saabuksid õigeaegselt
ning puuduvate numbrite
järelenõudmine toimuks operatiivselt; 3. kindlustada füüsilisel kandjal
perioodiliste väljaannete köitmine ning säilitamine; 4. kindlustada
lugejateenindus nii uute kui varasemate väljaannetega.
Erilaadid: Auvised on
eriseadmete abil kuulmis-ja
nägemismeelega tajutava informatsiooni kandjad: heliplaadid, helilindid, helikassetid, diapositiivid, diafilmid, videokassetid, mikrokaardid ja
mikrofilmid. Mikrovormid: mikrovorm
on palja silmaga
loetamatut kujutist kandev
dokument, mis saadakse originaalkujutist
tugeva vähendusega pildistades. Mikrovormide komplekteerimise eesmärk: 1.hankida
materjale, mida ei ole õnnestunud trükiversioonis saada, 2.hoidlaruumi
kokkuhoid, 3. teavikute säilituskoopiate valmistamine või tellimine. Mikrovormid
on tavaliselt kahes vormingus: 1) .mikrofilm -16 või
35 mm, tavaliselt
must-valged, erandjuhul värvilised. Mikrofilmid võivad olla mõne
kaadri pikkused või kuni 30 m pikad (ajalehe aastakäik ca570-600 kaadrit); 2. mikrofišš
– mikrokujutist kandev läbipaistva
põhimikuga kaart, tavaliselt suurusega 105
x 148 mm;
kujutis kaadrid moodustavad
kaadrivõrgu, kaardi ülaserval on
päiseväli, millel on palja silmaga loetav dokumendikirje. Nii ühel kui teisel mikrovormil
on oma eelised ja puudused ning mõlemad nõuavad
lugemiseks eraldi aparatuuri.
* * *
Infoasutuste, sh mäluasutuste eduka tegevuse aluseks
on hästi koostatud, korrastatud ja kasutajale avatud kogud.
Raamatukogusõnastiku järgi on kogu
„eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale
orienteeritud inforessursside kogum“.
Kogu on üheaegselt nii infoasutuse materiaalne vara kui
inforessurss, millel põhineb toodete ja teenuste arendamine.
Kogude omadused või iseloomulikud jooned:
·
kompleksne
ja dünaamiline
·
materiaalne
ja inforessurss
·
(suhteliselt)
püsiv ja terviklik
·
tunnuste
alusel korrastatud ( teaviku paigutus, laad, keeled, sisu, formaat jne)
Kogud on alati korrastatud teatud tunnuste alusel,
näiteks:
·
inforessursside
paiknevuse järgi: käsi-, ava-, hoidlakogu, fond;
·
dokumentide
laadi järgi: ürikud, käsikirjad, raamatud, ajakirjad, noodid, kaardid, fotod
jms
·
keelte
järgi: eesti keel, võõrkeel;
·
päritolu
järgi: isiku või asutuse/organisatsiooni kogu;
·
sisu
järgi: tehnika, kunst muusika;
·
materjali
järgi: puu, tekstiil, metall, film, magnetlint.
Kogude haldamine – infoasutuse, sh mäluasutuse
eesmärkidele ja kasutaja nõudmistele vastavate kogude koostamine, täiendamine,
korraldamine ja haldamine, eesmärgiga hõlbustada ülesannete täitmist ja
luua-hallata-säilitada kasutajate huvidest ja vajadustest lähtuvat kogu.
Kogude arendamise
põhimõtted sõnastatakse kogude
arendamise poliitikas (komplekteerimiskava / kogumispoliitika), mis
lähtuvad dokumentidest ja õigusaktidest.
Kogude arendamise poliitika võib olla koostatud
narratiivsel või rühmitamise põhimõttel või mõlema elemente kombineeriva
dokumendina. Narratiivse esituse korral on tegemist kogude ja ainevald-kondade
tekstilise kirjeldusega. Rühmitamisel märgitakse teavikute hankimise tasandid,
kasutades lühendeid ja liigitussüsteemil põhinevaid ainevaldkondade numbrilisi
koode. Olenemata vormist peab kogude arenduspoliitika olema loogiliselt
struktureeritud ja selgelt sõnastatud dokument, milles on
·
defineeritud
infoasutuse missioon ja programmilised eesmärgid;
·
kirjeldatud
kasutajaskonda ja välja toodud sellest tulenev infovajaduse spetsiifika;
·
kindlaks
määratud infoasutuse relevantsed teadusalad ja teemad ning informatsiooni
hankimise ulatus;
·
välja
toodud eelarvelised prioriteedid ainevaldkondade komplekteerimisel;
·
näidatud
komplekteerimisalased koordineerimis- ja koostöökokkulepped;
·
määratud
teavikute komplekteerimise ja hankimise eest vastutavad üksused ja isikud ning
nende vastutusala;
·
esitatud
teavikute valikupõhimõtted ja komplekteerimisjuhised (teavikute laadid, tüübid,
keeled, eksemplaarsus jms);
·
kindlaks
määratud dekomplekteerimise (teavikute kogust eemaldamise, kustutamise,
kaotatud ja kulunud teavikute asendamise) põhimõtted;
·
esitatud
hoiustamise ja säilitamise põhimõtted.
Üldise kogude arendamise poliitika alusel võib vajadusel
välja töötada erinevate kogude spetsiifikat detailsemalt avavad juhised.
Suurtes teadus- ja erialaraamatukogudes ning kitsas valdkonnas tegutsevates
infokeskustes on näiteks vaja teadusalad määratleda detailsemalt kui
rahvaraamatu-kogudes, kus piisab tavaliselt ainevaldkonna tasemest.
Kogude arendamise poliitika on vastutusrikas ülesanne, mis nõuab
informatsiooni kogumist ja analüüsi. Arenduskava väljatöötamisel tuleb arvestada
olemasolevate kogude tugevaid külgi ja puudusi, komplekteerimise ja kogude
korraldamise hertkeolukorda ming ka mitmeid piiranguid, mis võivad olla nii
ruumilised, rahalised kui tehnoloogilised. Ka lepingulised kohustused ja
koostöölepped võivad seada piiranguid, mida ei saa eirata.
Seega: arenduspoliitika ehk arenduskava on
lühi- ja pikaajaliste arenguplaanide- või kogude koostamine, mis baseerub
infotöötaja arusaamisel kasutajate vajadustest, ilmuvast ja loodava
informatsiooni kohta kogutud infol ning komplekteeritava
ainevaldkonna/valdkondade tundmisel.
Eesmärgiks on statistiline väljend, eelarve
koostamine ( kasvu prognoosimine,
hoidlaruum jms). Säilituskava ja ohuplaani väljatöötamine. Kättesaadavus ja
sisulised ülesanded.
Teavikute
valimist ja hankimist kogude täiendamiseks ja arendamiseks nimetatakse
komplekteerimiseks, milles tuleb lähtuda kogude arendamise poliitikast,
komplekteerimisplaanist ja –eelarvest. Komplekteerimisplaan koondab kõige üldisemad nõuded
ja eelarve tehakse tavaliselt aasta peale.
Komplekteerimise
kolm viisi:
1.
Jooksev
komplekteerimine
– raamatukogu kogude täiendamine uudisväljaannetega
2.
Järelkomplekteerimine
(retrospektiivne komplekteerimine) – raamatukogu kogude täiendamine varem ilmunud
teavikutega
3.
Dekomplekteerimine
ehk eemaldamine
– raamatukogu kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilsest
kirjandusest ja ülearustest eksemplaridest.
Teavikute
hankimise peamised viisid on:
·
Ost
·
Kingitus,
annetus
·
Vahetus
·
Sundeksemplar
·
Reprodutseerimine
·
Teavikute
asendamine
Komplekteerimise allikad on asutused,
organisatsioonid, eraisikud, kellelt kogude täiendamiseks teavikuid hangitakse.
Vahendusinfo allikad: kogusid täiendatakse
kirjastuste, vahendusfirmade, raamatukaupluste, antikvariaatide, oksjonite,
muude asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute kaasabil pidevalt
episoodiliselt või ühekordselt, tasuliselt või tasuta.
Teavikute
arvelevõtmine
toimub saatedokumendi alusel.
Saatedokumendil tähistatakse rahalisele arvestusele kuuluvad teavikud.
Rahaliselt mitte arvele võetavate teavikute (ajalehed, ajakirjad jms.)
saabumise üle peetakse raamatukogus eraldi arvestust. Saatedokumendita saabunud
teavikud hinnatakse rahaliselt ja koostatakse vastuvõtuakt. Ühe aktiga
võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud,
vahetatud) teavikud. Saatelehtedel on oma numeratsioon.
Summaarne
arvestus
– annab ülevaate kogust tervikuna, aga üksikute parameetrite lõikes. Arvestus 3
osas: saabumine, väljalangemine, liikumine. Raamatukogu peab arvestust kogude
suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja selles tehtud muudatuse kohta
hulgiarvestuses, mille andmed peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga
Summaararvestus toimub teavikute saadetiste kaupa summaararvestusraamatus, milles registreeritakse jooksvalt või
mingi ajavahemiku jooksul juurde hangitud ja kustutatud teavikute arvuline
vahe.
Rahaline
arvestus
– summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. Rahaliselt
arvel olevad teavikud on raamatud, noodid, kartograafia, kunstitrükised,
tehnikakirjanduse erilaadid jms, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise
bilansiga. Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid teavikuid, reklaamtrükiseid
rahaliselt arvele ei võeta, see kantakse raamatupidamise kuludesse.
Kustutamisakti alusel kustutatakse teavikute maksumus raamatukogu bilansist.
Üksikarvestus
(individuaalne)
– iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvele võtmine ja
arvestus üksikteavikute kaupa inventaaruraamatus, arvestuskataloogis,
arvutifailis jm. Arvele võetakse raamatud, kogumikud ja ajakirjade üksiknumbrid
või aastakäigud jms. Arvele tuleb võtta ilma käibemaksuta. Inventaariraamat –
vararaamat. Inventaarinumber – üksikteavikute inventeerimisel omistatav
järjenumber (inventaariraamatus, arvutifailis jm).
Registreeriv
arvestus (bibiliograafiline
arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise
pealkirja ja seeria alusel.
Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid
ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute
arvestuse pidamise ja statistika näitajate esitamise korda.
Arvestusüksus - üksikteavik või
teavikute kogum, mida käsitletakse iseseisva füüsilise üksusena (köide,
ajakirja aastakomplekt, kassett, jmt.)
Kogude suurust ja täienemist arvestatakse järgmistes
mõõtühikutes:
1)
nimetus - iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes
köites. Uue, täiendatud ja parandatud
trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Ajalehtede-ajakirjade mõõtühik
on aastakomplekt;
2)
köide (= samastatud
eksemplariga) – füüsiliselt iseseisev trükis, mis on köidetud kaante vahele ja
moodustab terviku või osa sellest;
3)
eksemplar (copy) - iseseisev
trükis, mis on köidetud kaante vahele ja moodustab terviku;
4)
aastakomplekt – perioodikaväljaande aasta
jooksul ilmunud üksiknumbrid;
5)
litsents – luba, mis annab õiguse
teatud tingimustel kasutada kellelegi teisele kuuluvat elektroonilist teavikut
või andmebaasi.
Teavikute inventuur ja kogudest
kustutamine:
Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse
raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel-
vastutava töötaja vahetus, avarii vms). Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon.
Komisjoni kuuluvad tavaliselt raamatukogu omaniku esindaja, kogude esindaja
jne.
Inventuuri käigus
võrreldakse raamatukogu inventaariraamatutes ja andmebaasides arvel olevaid
teavikuid kohal olevate ja laenutatud teavikutega.
Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate
teavikute nimekiri. Inventuuri Akti kinnitab valla- või linnavalitsus. Rahvaraamatukogus
puuduvate teavikute kustutamise otsustab valla- või linnavalitsus.
Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses
eksemplaarsuses teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist.
Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt, mis
kinnitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras.
Kustutatud
teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja
asendatud või rahas tasutud teavikute üle. Vastavad parandused tehakse
elektronkataloogis või inventariraamatus. Koostatakse kustutus- ja
vastuvõtuakt.
Raamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid
tasuta võõrandada või müüa valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest akti
ei koostata.
Automatiseerimata raamatukogus märgitakse
inventariraamatus kustutatud teaviku juurde kustutusakti number ja kinnitamise
kuupäev ning kataloogis kustutatakse eksemplari inventarinumber.
* * *
Säilituseksemplar on füüsilisel
teabekandjal avaldatud väljaanne ja võrguväljaanne (edaspidi koos väljaanne)
ning füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaande algmaterjal, mida säilitatakse
käesoleva seaduse (Säilituseksemplari seadus - 15.06.2016) eesmärkide
täitmiseks.
Rahvuslikud standardnumbri
agentuurid
väljastavad standardnumbreid.
Milleks on standardnumbrid vajalikud?
§ võimaldavad kiiret ja
täpset väljaande identifitseerimist
§ hõlbustavad teavikute
tellimist ja müüki kogu maailmas
§ standardnumbri baasil
saab moodustada EAN vöötkoodi /GTIN koodi
ISBN
(International Standard Book Number) - rahvusvaheline raamatu standardnumber. Tegu on raamatule antava
13-kohalise, ainult üks kord kasutatava numbrikombinatsiooniga, mis koosneb
(näitena):
ISBN
978-9985-803-07-3
ISBN
o
978 - GS1
prefiks, tähistab raamatutoodangut
o
9985 - rühmatunnusest,
(maa-/ keeletunnusest) - Eesti rühmatunnused (9949-, 9985-)
o
803 - kirjastustunnusest,
o
07 - raamatutunnusest,
o
3 - kontrollnumbrist.
GTIN/EAN-13
koodi ehk kaubavöötkoodi
peab kirjastus väljaandele hankima, kas standardnumbri keskusest või ISSN
numbrile GS1 Estonia MTÜst. Standardnumbrid on vöötkoodi arvutamise aluseks.
GTIN (Global Trade Item Number) – globaalne
kaubaartikli number.
GS1
süsteemi unikaalsed numberkoodid võimaldavad kaubaartiklite, logistiliste
üksuste, varade, teenuste ja asukohtade ühest identifitseerimist suvalises
tarneahela punktis ükskõik millises maailma riigis.
• ISBN on ka EAN-13 kood
• ISMN on ka GTIN-13 kood
Väljastatud
numbrite registrit peavad rahvuslikud standardnumbri keskused.
* * *
Rahvaraamatukogude
komplekteerimise koordineerimine.
Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused,
mille eesmärgiks on rahvaraamatukogude seaduse järgi elanikele vaba ja
piiramatu juurdepääsu tagamine informatsioonile, teadmistele, inimmõtte
saavutustele ning kultuurile.
Kuigi rahvaraamatukogusid finantseeritakse peamiselt
kohalike omavalitsuste eelarvetest, toetatakse neid ka riiklikult, sest riiklik
kultuuripoliitika näeb ette vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kestva
säilimise. Kui kohalikud omavalitsused katavad eelkõige rahvaraamatukogude
tegevus-ja ülalpidamiskulud, siis riik panustab peamiselt komplekteerimiskulude
toetamisega, töötajatoetuste ja koolitustega.
Maakonna keskraamatukogudele on
ülesandeks seatud ka kogude komplekteerimise koordineerimine, millega tegeleb
kogude arenduse osakond.
Selles osakonnas (Põltsamaa raamatukogu kui Jõgeva maakonna keskraamatukogu funktsiooni
täitja näitel) kogutakse infot
uudiskirjanduse kohta, mille põhjal koostatakse annoteeritud
tellimisnimekirjad. Maakonna raamatukogude koondtellimused edastatakse
kirjastustele ning vahendusfirmadele (nt AS Apollo Raamatud, AS RahvaRaamat
jt). Seejärel töödeldakse saabunud teavikud ning sisestatakse teavikute andmed
Jõgeva maakonna koondkataloogi RIKS. Lisaks sellele on maakonnaraamatukogu
ülesandeks pidada rahalist arvestust maakonna raamatukogudesse tema kaudu
tellitud teavikute üle. Maakonna raamatukogudele komplekteeritud teavikud
toimetatakse kohapeale kord kuus.
Teadusraamatukogude
komplekteerimise koordineerimise eesmärk ja seda reguleerivad seadusandlikud
aktid.
Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku
teadusinformatsiooni üleriigilise kättesaadavuse tagamiseks lähtutakse
teadusraamatukogude kogude komplekteerimisel teadusraamatukogude ühtsest
komplekteerimiskavast.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse järgi
koostavad teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava ning teevad selle igal
aastal 1. novembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks
teadusraamatukogud ise. Komplekteerimiskava koostamisele kaasatakse vajadusel
teisi teadusinformatsiooni koguvaid või säilitavaid raamatukogusid.
Teadusraamatukogude
ühtne komplekteerimiskava koostatakse, arvestades teadus- ja arendustegevuse
valdkondi, tarbijate nõudlust, komplekteerimise järjepidevust ning
teadusinformatsiooni kahetasandilist valikut:
a.
teadustööd
toetaval tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust
teadustöö vajadustele;
b.
põhiinformatsiooni
tasandil – raamatukogu taotleb antud teadusvaldkonnas kogude vastavust
teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele.
* * *
Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) on põhikirja järgi raamatukogude
avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulunduslik ühendus,
mille põhitegevusaladeks on:
·
integreeritud
raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER
ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine,
·
Eesti
märksõnastiku arendamine ja haldamine,
·
liikmesraamatukogude
nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine,
·
erinevate
ühisprojektide algatamine ja koordineerimine.
ELNETi andmekogud (ESTER, ISE, EMS, E-varamu) on
kvaliteetseks andmeallikaks Eesti rahva-, kooli- ja erialaraamatukogudele
(sõltumata kasutatavast infosüsteemist) ning raamatukogudele välismaal nii
infootsingute sooritamisel kui ka kirjete ja märksõnade kasutamisel (sh
kopeerkataloogimine, andmete laadimine), tagades avaliku juurdepääsu
·
ESTERi
ja ISE kirjetele;
·
E-varamu
portaalile;
·
Eesti
märksõnastikule (EMS).
ELNET teeb rahva-, kooli- ja erialaraamatukogudele
kättesaadavaks nende tööks vajalikud juhendmaterjalid (kataloogimine,
digiteerimine, sisukirjeldus jm) ja korraldab infopäevi ning koolitusi.
Ühtlasi tehakse koostööd teadus- ja mäluasutustega,
et laiendada teadus- ja kultuurilooliste andmekogude hulka ESTERis ja E-varamu
portaalis ning teha Eesti andmekogud paremini leitavaks ja ühtlasi parandada
avalikkuse informeeritust ESTERi ja E-varamu võimalustest.
Seega: ELNET on raamatukogude võrgustik, mis
vahendab avalikkusele ja raamatukogudele kvaliteetset informatsiooni ja
andmekogusid.
* * *
Riigihange
teavikute hankimiseks
Riigihanke korraldamiseks peab hankija:
·
kasutama
rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt
·
saavutama
riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte
·
riigihanke
läbipaistvuse ja kontrollitavuse
·
kohtlema
kõiki isikuid võrdselt
·
tagama
olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise
·
vältima
konkurentsi kahjustavat huvide konflikti
·
võimalusel
eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi
Riigihankemenetluse käigus selgitab hankija välja
parima pakkumuse ning sõlmib parimaks osutunud pakkujaga hankelepingu.
KASUTATUD ALLIKAD:
Reimo, T. (2017) Kogude
kujundamine ja arendus. Infoteadused teoorias ja praktikas Virkus, S. et al. (toim); lk. 427-433. TLÜ Kirjastus.
Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend.
Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (2004). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828432.
Vaadatud: 27.09.2019.
ELNET Konsortsiumi põhikiri. Kättesaadav: https://www.elnet.ee/et/elnet/pohikiri.
Vaadatud: 27.09.2019.
Põltsamaa
Raamatukogu arengukava 2013-2033. Kättesaadav: https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/23326958/Arengukava_03.07.2017.pdf.
Vaadatud: 28.09.2019
