28 PÄEVA HILJEM: "HEY TRUMP, YOU'RE FIRED!"

 SISSEKANNE # 424

Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et USA pakub omapoolseid julgeolekugarantiisid Ukrainale tingimusel, et Ukraina viiks oma väed Donbassist välja. Ka ütles Ukraina president otse välja, et USA on valinud Ukrainale surve avaldamise Venemaale surve avaldamise asemel. Zelenskõi hinnangul soovib Venemaa oma läbirääkimiste taktikaga saavutada USA presidendi loobumist või lahkumist Ukraina rahuläbirääkimistelt. Patrioti õhutõrje süsteemi rakettide tarneid ei olevat siiski peatatud, kuigi Trump on end mässinud Lähis-Ida konflikti, mistõttu on kartus, et Ukrainale mõeldud raketid suunatakse hoopis sinna. Trump näikse olevat ka lihtsalt tüdinenud Ukraina teemaga tegelemisest. See on aga otse Venemaa huvides – Iraani vastasseis USA-ga peab kestma võimalikult kaua (Rainer Saks, Postimees, 26.03).

Trump on jah parajas plindris, mida näitab pidev tuututamine avalikkuse ees, kuidas Iraan on põhimõtteliselt purustatud, kuid nad lihtsalt jonnivad. Nad tahavad hullupööra diili teha, ütleb Trump, aga nad ei julge, sest kardavad kättemaksu omadelt. Nad tapetakse kas omade või siis meie poolt, kuulutas Trump. (Väga julgustav valik, peab möönma.) Iraan väidab, et sisulisi kõnelusi pole peetud, on üksnes vahetatud noote Pakistani vahendusel. Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) kõneisik Ebrahim Zolfaghari ütles, et ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga ning koguni pilkas Trumpi tema enda fraasiga: You're fired!  

Pilkamise diplomaatia: "You're fired!"

On andmeid, et Iraan valmistub suurte jõududega kaitsma Khargi saart Pärsia lahes, kus asub pea kogu Iraani naftatöötlemise võimekus. Trump on ähvardanud selle kas vallutada oma mariinidega või rakettidega maa pealt pühkida. „Ma vallandan põrgu, kui Iraan kohe ei alistu,“ kärkis Trump kurjalt, kuid samas kuulutas välja kümnepäevase pausi rünnakutele Iraani energiataristu pihtsa. Saad sa siis aru! Lõhnab kaardilaua blufi järgi, kuigi Valge Maja kõnetädi Karoline Leavitt ütles, et president seekord ei blufi.

Trump kui riskikapitalist vaatleb kogu situatsiooni muidugi turuloogika järgi. Kõigi eelduste kohaselt peaks Iraan ammu olema alla andnud. Outnumbered and obliterated! Ainult et Iraan tegutseb jälle turutõrke olukorras.  Sõda Iraaniga ei ole tariifisõda Euroopa Liidu ja Kanadaga. Välisminister Abbas Araghchi ütles, et USA ei saa aru peamisest: süsteem ei põhine ühel inimesel või inimeste grupil, vaid teokraatlikul ideel. Siinkohal meenub Vietnami vanake Ho Chi Minh, kes lausus prantsuse kolonistidele 1954. aastal hoiatavad sõnad: „Sa võid tappa kümme minu meest iga ühe eest, keda mina sinu omadest tapan. Kuid isegi selliste võimalustega kaotad sina ja võidan mina.“ Ehk siis teisisõnu: lõpuks olete ikkagi teie need, kes sellest väsivad.

Nii juhtus Vietnamis, Iraagis, Afganistanis.

*

Neil päevil on paslik kuulata jälle legendaarset laulu külma sõja päevilt. Kuigi USA ja Venemaa geniaalsed ja stabiilsed liidrid on tegemas diili, hõõguvad söed ikka pinna all. Everything is just proxy now!

Frankie Goes To Hollywood - Two Tribes (1984)

"PETE, SINA JU TAHTSID SEDA..."

 SISSEKANNE # 423

Trump annab Iraani sõja kohta järjest kummalisemaid ja veidramaid signaale. Alles see oli, kui ta ähvardas Iraani energiataristu puruks pommitada, kui Iraan ei ava Hormuzi väina 48 tunni jooksul. Seepeale lubas Iraan vastukäiguna hävitada regiooni veemagestamise taristud, mis on laheriikide jaoks eluliselt vajalik, et majandus, terve ühiskond saaks toimida. Trump tõmbus tagasi ja andis viiepäevase ajapikenduse. Ühtlasi ütleb ta, et Hormuzi väin pole tegelikult kinni, samas viibutab ta sõrme NATO liitlaste poole, et need on laisad ja argpüksid ega taha väinade avamiseks lillegi liigutada. Siis räägib Trump kindlast võidust, kuulutades, et ollakse juba võitnud ning Iraan soovib nii väga läbirääkimisi pidada (they want it so badly!), kuid USA teeb seda omadel tingimustel. Siis kuulutab Trump, et pole kellegagi läbi rääkida, tõtt-öeldes ta ei teagi, kes on kõige tähtsam juht seal vastaspoolel. Siis jälle, et läbirääkimised käivad kõrgel tasemel, aga mitte kõige kõrgema juhiga. Vahepeal kinnitab Trump, et saadab Pärsia lahe piirkonda 3000 mariini. Siis jälle tuleb teade, et Ameerika sõdurid maismaaoperatsioone tegema ei hakka. Siis teatab Trump, et sõda toimub Iraani tuumavõimekuse hävitamiseks ja režiimi vahetamise eesmärgil. Aga siis tuleb jälle Trumpi sõnum, et režiim on tegelikult juba vahetunud ja et Iraan soostus viimases hädas tegema maailmale suure kingituse ja mitte omama kunagi tuumarelva. Maailm võlgneb Trumpile tuhat tänu, kuid loomulikult unustatakse tänada.

Kõige paremini on Trumpi kommunikatsiooni kokku võtnud keegi Tiberius oma FB seinal:

Trumpi "rapid fire" ja suurepärane kommunikatsioon (@Tiberius, FB)

Sõjaasjanduse ekspert Rainer Saks möönab Postimehes: „Ei ole põhjust kahelda, et Iraan ja USA on vahendajate kaudu kontaktis. Iraanil oleks kindlasti läbirääkimisi väga vaja, kasvõi aja võitmiseks. Kindlasti soovib Iraan ka vältida USA (ja Iisraeli) rünnakuid riigi energeetikataristule. Aga Iraanile ei sobi avalikud läbirääkimised. USA president võttis protsessi avalikuks tegemisega kindlasti arvestatava riski. Iraanil ja tema toetajatel on nüüd motivatsioon saavutada USA presidendi avalduse avalik tühistamine. Lähipäevad näitavad, kas USA suudab korraldada läbirääkimised jõupositsioonilt.“ (PM, 24.03)

Iraan on tänu Trumpi edevale eneseupitamisele leidnud tõsise jõuõla Trumpi pilkamiseks, öeldes, et mingeid läbirääkimisi pole peetud ja kui Trump neid ongi pidanud, siis ilmselt ainult iseendaga, peegli ees.

Trump on aga oma peamist pistrikku, mr. Joshua’d (st Pete Hegsethi), juba valmis bussi alla viskama, samuti kindral Caine’i. Memphises ütles ta Hegsethi kõrval seistes:

„Helistasin Pete'ile, helistasin kindral Caine'ile, helistasin paljudele meie suurepärastele inimestele ... ja ütlesin: „Räägime. Meil ​​on Lähis-Idas probleem. Meil ​​on riik ..., mis on 47 aastat olnud terrori levitaja. Ja nad on tuumarelva omamisele väga lähedal. Me võime jätkata ja tõsta selle 50 000 55 ja 60 peale, lõppu pole. Või võiksime teha peatuse ja teha väikese teekonna Lähis-Itta ning kõrvaldada suure probleemi.“

„Pete, ma arvan, et sina olid esimene, kes sõna võttis,“ jätkas Trump. „Ja sa ütlesid: „Teeme ära.“ Sest sa ei saa lubada neil tuumarelva omada.“

Pete, sina ju tahtsid seda, eks… Mis muidugi tähendab seda, et Hegseth ollakse valmis ohverdama, kui narratiiv seda ette näeb. Hegseth ja Caine ei ole õnnelikud, kui Iraanis asjad laabuvad, andis Trump mõista. Et siis nüüd on teada patuoinad. Ja küllap tuleb siis aeg, kui Trump Hegsethi ametist vabastab, remargiga, et „he’s not doing great any more, he’s weak and it’s good to have him gone.“

Eks see ole palgasõdurite saatus. Hollywoodi märulites saavad nad ikka lõpuks hirmsal moel otsa.

(Diario AS/YT)

Iraani poole pealt, muuseas, tegin enda jaoks avastuse. Nimelt on praegusel Iraani välisministril Abbas Araghchil, kes ühtlasi on ka hetkel kõige rohkem pildis olnud iraanlane, aastatetagune lähikokkupuude olnud ka Eestiga. Nimelt teenis Araghchi Iraani Islamivabariiki 1999-2003 suursaadikuna Soomes ja Eestis, andis volikirjad üle Lennart Merile isiklikult ning küllap käis ka vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, siin presidendi vastuvõtul. Resideerudes küll Helsingis, käis ta mitmel korral ka üle lahe asju ajamas. Näiteks kirjutas Delfi Ärileht 6. septembril 2001, s.o. viis päeva enne maailma hulluksminemist, kuidas Araghchi käis äriseminaril kahepoolseid majandussuhteid elavdamas.  Maailm on väike.  

Aga... ma kardan ameeriklasi. Sest nende sõnumid on segased.

David Bowie - I'm Afraid Of Americans (1997)

REALPOLITIK VS IDEALPOLITIK

 SISSEKANNE # 416

Ameeriklased jätkavad koos Iisraeliga Iraani pommitamist. Trumpi retoorika on võidukas: the war is very complete! Naftahinnad, mis korraks kukkusid, on taas tõusnud üle saja dollari barrelist. Iraani uus liider Mojtaba Khamenei ütles oma esimeses pöördumises, et naftamajanduse pudelikael, Hormuzi väin, jääb suletuks ja tankerid võetakse sihikule. Ja nii jääbki, kuni ameeriklased – ja eurooplased seda enam – tunnetama hakkavad, et miskit on nagu pekkis. Oluline indikaator on ka ropprikaste laheriikide edasine käekäik. Et kuidas läheb Dubail, Kataril, Bahreinil. „Our asses and assets are on fire!“

Iraani välisminister Abbas Araghchi  andis mõista, et loomulikult ei jõua mitte ükski nende rakett ealeski Ühendriikide pinnale kahju tegema, ent palju rohkem piina saab valmistada praktiliselt koduõue taga. Kõik rikkad laheriigid asuvad käe-jala juures. Neid tuleb torkida, et vähegi kompenseerida allajäämist konventsionaalses sõjas. See tähendab, et kasutada tuleb rohkem proxy war taktikat ja  n-ö terroriseerida naabreid sellisel määral, et neil oleks valus, või vähemalt ebamugav. Odavad ja tüütud droonid hüperkallite raketisüsteemide vastu. Mõneti meenutab toimuv justkui lähisuhtevägivalla juhtumit. Politsei, antud juhul USA, tuleb kohale, teeb protokolli, „käib kiiresti sisse ja välja“ ning karistab, kuid suures pildis jääb lugu endiseks. Sest sügavuti probleemi lahendamiseks pole kas piisavalt jõudu ehk ka tahtmist. Iraan sai endale noorema ajatolla, kes soodsate asjaolude kokkulangemisel – juhul kui ei sekku jälle tappev X-faktor – võib valitseda hea paar aastakümmet veel. Kahtlemata elades üle näiteks Trumpi enda, kes peab hiljemalt 2029 nagunii ametist loobuma.

Iraan ei ole tasane kõrberiik Iraak ega sõjapealike Süüria. Kardan, et see on Ameerika-Iisraeli teljele liiga suur tükk – eriti veel, kui see tahetakse ära seedida loetud nädalate jooksul. Sellessinatses Iraagis läks kui kaua aega?  Ja Afganistan ei olnud teps mitte hollywoodiliku „happy end“-iga epic movie. See oli tragikoomiline fiasko, mida heitis kõikvõimalikel juhtudel bravuurikalt Bideni administratsioonile ette Trump isegi. Vietnami sõja tulemist pole mõtet rääkidagi – peale asjaolu, et selle põlvkonna posttraumaatilised kogemused sünnitasid hiljem terve plejaadi kinofilme ja telesarju, alates „A-rühmast“ ja „Rambost“ kuni filmideni „Apokalüpsis täna“ (Apocalypse Now, 1979) ja „Rühm“ (Platoon, 1986).

Trump on nüüd ka öelnud, et ta võib Iraani sõja iga kell ise lõpetada, kui eesmärgid on saavutatud piisavas ulatuses. Või kui huvi kaob. Või kui testosteroon alaneb. Trumpi retoorika tundub üldse olevat ad hoc – täna nii, homme naa. Aga see vaevalt kellelegi enam uudis on. Pigem oleks breaking news see, et Trumpil, Hegsethil ja Rubiol on pikem plaan.

Mis puutub kõrgetesse naftahindadesse, siis… USA energiaminister Chris Wright ütles globaalmajanduse väljavaateid kommenteerides, et lühiajalisele valule järgneb pikaldane kasu, st „short-term pain is long-term gain“. Siinkohal meenub (olen sedavõrd rikutud, mis teha!) kurikuulus Putini fraas Ukraina aadressil: „Kannata ära, kaunitar!“ Kohe-kohe hakkab hea.

Jälle tuletab end meelde see Realpolitik, kus määravad huvid, huvid ja veelkord huvid, siis tugevama õigus ja riikide poliitiline testosterooni tase ning lõpuks kavaluse aste. Kes on suurem trikster ja kes tõmbab nööre. SkyNews on spekuleerinud, et suurim võidumees istub hoopis Kremlis. Uhh, peaaegu oli kõik tuksi minemas – nagu tookord, kui tankid olid Moskva all, ja sakslased olevat binokliga näinud juba kiiskavaid Kremli kupleid -, aga siis tuli kuningas Pakane. Nüüd vallandus nagu mõnes Vene imemuinasjutus viimasel hetkel Iraani sõda. Ennäe, hinnad kerivad üles ning Putin näeb juba võimaluste akent paotumas. Ameeriklased kipuvad ka sanktsioone leevendama.

Selle vastandiks on mõistagi Idealpolitik, mis pärineb sealtsamast Saksa kultuuriruumist ning rõhutab poliitikakujundamises ennekõike ideaalide, moraali ja põhimõtete rolli. Euroopa Liit püüab viljeleda midagi taolist, aga et Euroopa Liit on ise olemuslikult midagi enneolematut, n-ö sui generis, siis on seda ka ideaalpoliitika. Rarely seen, rarely heard – if at all.

Aga mis meil sellest, nagu mu üks sõber armastab sellistel puhkudel öelda. Härrased, popkorni juurde – ja valage välja! 😊

REAALPOLIITILINE TESTOSTEROON JA SÕNUM: Fear - Let's Have A War (filmist "The Decline of Western Civilization", 1981)

IDEAALPOLIITILINE SULNIDUS JA SÕNUM: Yello - I Love You (1983); PS. Nicolas Maduro ei ole laulnud kunagi nimetet ansamblis, vaid on keeranud Caracases ausalt bussirooli.)

IRAANI SÕDA. KAHEKSAS PÄEV

 SISSEKANNE # 413

Lähis-Ida eestlased jõudsid kolme lennukiga koju. Ka kaitseminister Pevkur jõudis koju – ei pidanudki kaameliga tulema. Eesti riigist on see kahtlemata kena, sest arenenud riigi üheks tunnuseks ongi see, et omasid hätta ei jäeta. Küll aga hakkab mulle vastu välisminister Tsahkna pidev klähvimine, kuidas see sõda aitab vähendada kurjuse telge regioonis ja kogu maailmas, ning toimuva õigustamine.  Samas, eks meie suurim julgeoleku oht ja vaenlane on Putini Venemaa, mistap kõikide välispoliitiliste avalduste ja seisukohavõttude algus- ning lõpp-punkt ongi seal. „Putini kõik sõbrad on, kas juba taevariigis või põrgus, arvatavasti põrgus, või istuvad vanglas. Mõni on jäänud. Põhja-Korea on jäänud, ütleme Hiina, ehk mõni veel. Aga üldiselt, mis on selle jutu mõte, ilma igasuguse naljata, Putini autoriteet kukub," lausus Tsahkna valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil.

Ma ei tea, siin on tegemist vist minu üleüldise antipaatiaga Reformierakonna ja tema puudli, Eesti200, suhtes. Tsahkna ongi puudel, ja Eesti on puudel laiemas kontekstis. Ausalt öeldes on kogu Lääs Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli avantürismi pantvangis ning täidab klähviva puudli rolli. Isegi Saksamaa, eesotsas kantsler Merziga, brittidest ja Starmerist rääkimata. Trumpi loogika on niivõrd lihtsakoeline bullying, kui ta räägib Ameerika nõudmistest, ja kui jutuks tulevad Iraani liidrite tapmine one by one, siis pole seal empaatiast õhkagi. Või veel, vähe on veel tapetud! Nagu Trump endalikult sedastas, siis kaks ringi Iraani juhte on maha löödud, ja nüüd nad panevad ametisse kolmandat, aga ega needki kaua ela. Kui, siis ainult meie armust. See on sõge jutt, hull suurustlemine ning teeb paradoksaalsel kombel sümpaatsemaks just Iraani poole. Sealne välisminister Abbas Aragchi nentis telekanalile al-Jazeera mõrult, et  ‘Israel First’ always means ‘America Last.’   Kui telekanal NBC saatejuht nõudis Araghchilt aru, miks Iraan ründab Laheriike, kes pole asjaga seotud, siis vastas ta, et seal on ameeriklaste baasid, kust meid rünnatakse, ja nagu igal riigil, on ka Iraanil õigus ja kohustus end kaitsta by all means. Väide, millele on raske vastu vaielda.

NBC News, 

Trumpi uus sõda – mis polegi tegelikult sõda, vaid rahutagamise missioon ja erioperatsioon (hear, hear, Putin: nii käib üks kiire eriopp ja režiimi vahetus!) – on läbimõtlematu, pealiskaudne ja ebaseaduslik pealegi, sest Kongressist on üldse mööda mindud. Trump aga ajab oma some kontol säherdust soga, mida ilmselt ei teeks enam ka viienda klassi koolipoiss. Õudne on aga see, et kui viienda klassi poiss saab hindeks mitterahuldava ja tal kästakse asjad ringi teha, siis Ameerika Ühendriikide presidendil – olgu ta siis nii psühho kui tahes – on oma positsioonist lähtuvalt justkui piiramatu õigus möliseda, solvata, mõnitada, suurustleda, hävingut külvata ja tappa.

https://truthsocial.com/@realDonaldTrump/posts/116187586876366061

Mõnikord ma mõtlen, et ajalugu võib tõesti muuta liblika tiivarips… Sest kui 14. juulil 2024 lennanud kuul oleks mõni millimeeter täpsem olnud…

Saved by earshot - messiaanlik Trump 14.07.2024 (Evan Vucci/AP)