Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühingu visioonidokument „21. sajandi raamatukogu“ nendib
sissejuhatuseks, et raamatukogudel
on ühiskonnas täita
tähtis roll - aidata inimesi
orienteeruda tänapäevases
infoühiskonnas. Sest kuni
inimesed loevad, kestab
ka kultuur. Raamatukogude ülesanne
on aidata inimestel
teadlikumalt lugeda ja
seeläbi elus paremini hakkama
saada[1].
21. sajandi kontekstis kõlab see võib-olla triviaalselt – meil on niigi kõik
selge, meil on kõikvõimas Google -, kuid lihtsad tõed ongi triviaalsed: meil on kaasaja
üleküllastunud, fragmenteeritud ja multidimensionaalses infoühiskonnas
orienteerumiseks vaja majakat ning raamatukogu kui klassikaline, turvalist
infokeskkonda pakkuv institutsioon sobib hästi seda funktsiooni täitma. Kuid
mõistagi ei saa ükski asutus pidevalt muutuvas ühiskonnas jääda staatiliseks,
vaid peab end selles positsioneerima ja muutustega kohanduma. Ehk: mine vooluga
kaasa, kuid seisa kindlalt jalgel! Raamatukogu ei saaks olla jätkusuutlik, kui
ta takerduks kontseptsiooni, et see on vaid
lõputu hulk laudimeetreid köidetud pabereid pisut tolmunud riiulitel – parafraseerisin
siinkohal mälu järgi üht veebiavarustest kunagi mällusööbinud nendingut. Ehkki
mina vana kooli austajana peaks lugu ka sellisest raamatukogust, on siiski
meeldivam mõlema silmaga tulevikku vaatava särtsaka ja interaktiivne
mäluasutuse kuvand.
Kogu
maailmas, sealhulgas Eestis mõjutavad raamatukogundust ja lugemisharjumuste
kujunemist tulevikus mitmed kultuurilised, sotsiaaldemograafilised,
poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised trendid[2].
2013. aastal raporteeris Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja –institutsioonide
Liit IFLA olulistemast tulevikusuundumusest, milles keskset rolli etendab
tehnoloogia. Areng selles valdkonnas tõstab
digitaalse kirjaoskuse
tähelepanu keskpunkti ja raamatukogude roll
on siin aidata inimesi, kes
ei suuda piisavalt
hästi digitaalses inforuumis
toime tulla – sestap peavad raamatukogud ise olema nii-öelda sammukese
protsessist ees, et püsiks abistamise /õpetamise kompetents[3].
Teiseks
kasvab kogu maailmas e-õppe osatähtsus ja sellega koos veebipõhiste õppematerjalide
ja -programmide hulk. E-õpe muudab (elukestva) õppe mitmekülgsemaks, odavamaks
ja kättesaadavamaks, materjalide rohkus ühes vaba juurdepääsu leviku
suurenemisega avaldavad otsest mõju ka raamatukogude pakutavate teenuste
arengule. Sealjuures mõtestatakse ümber privaatsuse ja andmekaitse piirid - uute
tehnoloogiate esiletõusuga tõstatuvad isikuandmete kasutamise küsimused, sh.
majanduslikel eesmärkidel. Raamatukogude jaoks muutub
kasutajaandmete kogumine,
analüüsimine ja kaitsmine üha olulisemaks küsimuseks[4].
Ja lõpuks mõjutab tuleviku raamatukogu teenusi ootuspärane eeldus, et e-raamatud
saavad veebis kättesaadavaks ning automaatsed
tõlkeprogrammid teevad kõik
raamatud sõltumata keelest inimestele arusaadavaks[5].
Ameerika
Raamatukogude Assotsiatsiooni (ALA) nn Raamatukogude Tuleviku Keskus on
kaardistanud 2015. aastal hulga suundumusi, millega raamatukogud peavad
arvestama ja kindlasti adopteerima, et vältida identiteedikriisi. Ühiskond
vananeb – raamatukogu panus teenäitajana infoühiskonna labürindis kasvab. Samas
jälle on peale kasvamas nn digiühis-konna kasvandikud (digital natives), kes vaatavad asjadele kardinaalselt teisiti – ka
neid peab seesama raamatukogu kõnetama. E-õppe dominantset rolli sai juba
mainitud, samuti andmekaitse ja privaatsuse teemat. Ameeriklased mainivad
muuhulgas ühiskonna mängustumist, mida vaadeldakse kui võimalust – sünnipäraste
digioskustega põlvkonda saab meelitada enda poole uute atraktiivsete
lahendustega. Mitte vähema tähtsusega pole automaadid, droonid ja robotid ehk
küsimused, kuidas raamatukogud oma teenusi pakuvad mikromobiilses ja
linnastuvas tulevikuühiskonnas. Olgu veel lisatud, et kui algul kaardistati
paarkümmend suundumust, siis hetkeseisuga on lahti mõtestatud juba 40 tulevikutrendi
– ja märksõnu lisandub pidevalt juurde[6].
Kogu
eelnevast jutust võib jääda mulje, et ma räägin kõigest muust peale kogude
arendamise, kuid minu meelest moodustubki paljudest tahkudest ühtne tervik.
Kogude arendamine oli, on ja jääb raamatukogude põhilisemaks tegevuseks. Mida
võtta, mida jätta – lausa hamletlik küsimus iga
liiki raamatukogule, alates pisikesest külaraamatukogust kuni
teadusraamatukogudeni välja. Esmane faktor on muidugi raha, siis ruumiküsimus
ja kindlasti sihtgrupi nõudmised. Need on kõigil erinevad. Kuid üldised
ühiskondlikud suundumused mõjutavad kõiki võrdselt, nii Euroopas, Ameerikas kui
kogu ülejäänud maailmas.
Muide,
rahast rääkides... Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raportist (2018)
joonistub tulemustest suure murekohana
välja teavikute rahastamise väiksusest
tulenevad probleemid – kogusid ei ole võimalik piisavalt uuendada. Kuna
riik ei toeta e-raamatute ega teiste infokandjate laenutamist, siis ei ole
võimalik pakkuda väljaandeid eri infokandjatel, eriti puudutab see nooremaid
lugejaid. Veebipõhiste teenuste
pakkumine ja kvaliteet
ei vasta Eesti
kui e-riigi kuvandile,
raamatukogude kasutuses olevad tehnilised vahendid on sageli vananenud[7].
Seal me siis oleme, rohujuure tasandil. Samas – mida sa arendad, kui pole õiget
arengukavagi. Ja needki, kellel see
olemas ja kehtib, nendivad, et seal on kirjas
vaid üldised põhimõtted, ent puuduvad konkreetsed tegevused
ja/või finantsid[8].
Teadusraamatukogudes
on pilt klaarim, olgugi et siingi peetakse maha tuliseid debatte – mis, kuidas
ja milliste põhimõtete järgi komplekteeritakse.
Mõne aasta eest pahandas Postimehe ajakirjanik Tartu ülikooli
raamatukoguga, et sealne komplekteerimispoliitika ei vasta uue aja nõudmistele.
Tsiteerin: „Mistahes x, y ja z eriala
üliõpilane on paratamatult kokku puutunud probleemiga, et neile vajalikud
raamatud ei ole kättesaadavad. Eestis ei ole ühtki teadusraamatukogu, mis
vääriks seda nime.“[9] Talle oponeerib jõuliselt toonane TÜR direktor
Martin Hallik, kelle sõnul on kogu maailmas teadusraamatukogude keskne sisu
ligipääs teadusandmebaasidele, millel rajaneb enamik loodus- ja
täppisteadustöid, nii nagu ka meditsiini ja sotsiaalteaduste valdkonnas; seni
monograafiakeskne humanitaaria liigub samuti hoogsalt digiteeritud sisu poole.
Haridus- ja teadusministeerium on soetusi digipõhistele teadusandmebaasidele
läbi aastate stabiilselt toetanud[10].
Samamoodi on prioriteetsed elektroonilised teavikud, kui uurida
teadusraamatukogude uusimaid aastaaruandeid. Näiteks ületas 2018. aastal
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus e-kujul perioodika maksumus tunduvalt
tavaperioodika oma ning ostetud
e-raamatute arv kasvas 2017. aastaga võrreldes 24%.[11]
E-teavikud
on seega tuleviku raamatukogu kujundajad – seda annavad mõista nii IFLA ja ALA
trendiraportid ning teadusraamatukogude arendus- ja komplekteerimiskavad. See
on ülemaailmne kogude arenduse suund – vähem paberit, rohkem e-põhisust. Näiteks
osteti Norra teadus- ja erialaraamatukogudesse 2014. aastal ainult 287 000
raamatut, mis on poole vähem kui 2004. aastal. Kui 2004. aastal oli paberil
teadusajakirjade tellimusi 163 000, siis kümne aastaga vähenes see arv
40 000-le, seevastu e-kujul ajakirjade kasv tõusis samal ajavahemikul
155 000-lt 650 000-le. Klassikaline raamat kui allikmaterjal
teadlastele ja tudengitele kaotab tasapisi, kuid kindlalt positsioone
e-teavikutele – kui 2004. aastal digitaalsete
täistekstiliste artiklite allalaadimisi praktiliselt ei olnud, siis 2014.
aastal oli neid 24 miljonit. Paberkandjal teavikud aeguvad – ja mõnes
teadusvaldkonnas väga kiiresti[12].
Selline
tendents omakorda tähendab paindlikkuse suurenemist komplekteerimispoliitikas.
Lähtutakse sihtgrupi vajadusest (nagu tegelikult kogu aeg on olnud), aga kiirem
tagasiside ja vahetu kaasamine tähendab paradigma muutust, kus teavikuid ei
tellita mitte enam igaks juhuks, vaid nõudlust arvesse võttes (just-in-case asemel just-in-time). Sarnaselt Eesti ELNET konsortsiumi tegevusega
tegeleb Norras teadusraamatukogude ühishangetega haridus- ja
teadusministeeriumi poolt loodud CRIStin (Current
Research Information System in Norway), mille kaudu ostetakse juurdepääs
EBSCO, ProQuesti jt andmebaasidele. Kuna see kõik maksab väga palju, siis
vaevab Norratki probleem, et rahvaraamatukogud ja ka väiksemad
erialaraamatukogud jäävad e-ressursside osas vaeslapse ossa. [13]
Tuleb tõdeda – raha ei ole kunagi
piisavalt, isegi jõukas Norras.
Veelkord,
kogude arendamise läbiv trend nii meil kui mujal on e-ressurside eelistamine.
Helsinki ülikooli raamatukogu kogude arenduse juht Anneli Partanen on
suundumused hästi kokku võtnud, öeldes, et vaatenurk
nihkub kogude füüsilisest laiendamisest ja omamisest vajaduspõhisele avatud juurdepääsu
pakkumisele reaalajas[14].
Lõpetuseks
lisan Ameerika futuroloogi ja DaVinci Instituudi asutaja Thomas Frey mõtted
tulevikusuundumustest, mis mõjutavad nii raamatukogude kogudearendust kui
kontseptsiooni tervikuna ning mida tsiteerib ka Eesti raamatukogude visioonidokument.
Frey veendumuse järgi muudavad uued tehnoloogiad pidevalt infole ligipääsemise
viise, kuid igal tehnoloogial on lõpp – kõik täna laialdaselt kasutatavad
tehnoloogiad asendatakse millegi uuega. Peagi saavutatakse piir, kui väikeseks
saab salvestatava info hulka muuta. Otsingumootorid muutuvad üha
keerulisemateks. Aja defitsiit mõjutab raamatukogukasutajate elustiili. Tuleb silmas pidada, et aja jooksul oleme paratamatult
muutumas verbaalseks ühiskonnaks. Nõudlus globaalse informatsiooni järele
kasvab plahvatuslikult, mistõttu siseneme globaalsete süsteemide ajajärku.
Maailm liigub tootekesksest majandusest elamustele ja kogemustele põhinevaks
majanduseks ning raamatukogud muutuvad informatsioonikeskustest
kultuurikeskusteks[15].
Nii et kokkuvõtteks - nagu mina seda mõistan – on raamatukogud meil ja mujal muutumas
multifunktsionaalseks kultuuri- ja vabaajakeskuseks, n-ö. juurdepääsupunktiks
teadmispõhisesse maailma, kus raamatukogutöötaja on õige suuna kättenäitaja
rollis. Materiaalsed ressursid võivad siinjuures olla küll takistuseks, võtta
tempotki maha, ent üldisi trende need ei väära.
[1]21. sajandi raamatukogu. Eesti
raamatukogunduse tulevik ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes:
raamatukogude missioon, positsioon ja arengusuunad. (2016). Kättesaadav: http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/21-sajandi-raamatukogu.pdf.
[2] Sealsamas.
[5] 21. Sajandi raamatukogu.
[8] Sealsamas.
[11] Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tegevusaruanne 2018.
[12] Scandinavian Library Quarterly, 2015, 4. http://slq.nu/wp-content/uploads/2015/12/SLQ-4.2015.pdf
[13] Sealsamas.
[14] Sealsamas.
Allikad
· ALA veebileht. (Kuupäev puudub). Center for the Future of Libraries. Trends. Loetud aadressilt: http://www.ala.org/tools/future/trends (16.10.2019).
· Frey, T. (Nov 2, 2006). The Future of Libraries. Loetud aadressilt: https://futuristspeaker.com/future-scenarios/the-future-of-libraries/ (16.10.2019).
· IFLA Trend Raport 2018 (update). (Kuupäev puudub). Loetud aadressilt: https://trends.ifla.org/files/trends/assets/documents/ifla_trend_report_2018.pdf (16.10.2019).
· Hallik, M. (Postimees, 16.05.2016). Teadusraamatukogud võitlevad rumalusega ja annavad ligipääsu teadmistele. Loetud aadressilt: https://arvamus.postimees.ee/3694739/martin-hallik-teadusraamatukogud-voitlevad-rumalusega-ja-annavad-ligipaasu-teadmistele (17.10.2019).
· Niglas, M. (Postimees, 11.05.2016). Eesti ajast ja arust raamatukogusüsteem ei toeta teadust. Loetud aadressilt: https://arvamus.postimees.ee/3682233/mihkel-niglas-eesti-ajast-ja-arust-raamatukogususteem-ei-toeta-teadust (17.10.2019)
· Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018. Loetud aadressilt: http://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/Rahvaraamatukogude-kvaliteedihindamise-raport-2018.pdf (17.10.2019)
· Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tegevusaruanne 2018. (2019). Loetud aadressilt: http://www.tlulib.ee.ezproxy.tlu.ee/images/pdf/aruanne_tegevuskava/ar_aruanne_2017_tegevuskava_2018.pdf. (17.10.2019)
· Scandinavian Library Quarterly. 2015, No. 4. Collection Development Policy.Loetud aadressilt: http://slq.nu/wp-content/uploads/2015/12/SLQ-4.2015.pdf (17.10.2019)
· USC Marshall School of Business. (Kuupäev puudub). What Trends Will Affect and Shape Libraries In 2018 And Beyond? Loetud aadressilt: https://librarysciencedegree.usc.edu/blog/what-trends-will-affect-and-shape-libraries-in-2018-and-beyond/ (16.10.2019).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar