SISSEKANNE # 305
Iisrael ründas Iraani tuumarajatisi ja tuumateadlasi, algas operatsioon Rising Lion. Mida see tähendab? Võib-olla oleme tunnistajaks kolmanda maailmasõja algusele, aga.. only time will tell. Kuupäev on igatahes sümboolne, vähemalt läänemaailma jaoks – kolmeteistkümnes ja reede.
Vastamisi on Taavet ja Koljat: Iisraeli pindala on 22 000 ruutkm, Iraanil 1 648 000 ruutkm; Iisraelis elab ca 9,8 miljonit inimest, Iraanis 92,3 miljonit inimest. Seega on Iraan umbes 75 korda suurem kui Iisrael ja seal elab 9 korda rohkem inimesi, ent Iisrael on jõukam ja modernsem, tema sõjavägi on hästi varustatud ja kõrgel tasemel juhitud, samuti on ka Iisraeli luurevõrgustikud Mossad ja Shin Bet maailmas kõige efektiivsemad. Kuid ikkagi, see pole enam Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt, see pole ka sõdimine Hezbollah’ ususõdalastega, kelle näol on tegemist siiski vaid sõjaliste rühmitustega, vaid nüüd on see kahe riigi vaheline sõda, mis piltlikult öeldes on justkui Mexican standoff keset bensiinijaama.
Viidates Iraani vältimatule tuumaohule, kus viimane olla tuumapommi loomisele juba väga lähedal – mis iseenesest on eksistentsiaalne oht Iisraeli riigile - , alustas Iisrael ulatuslikku õhurünnakut Iraani tuumarajatiste vastu. Ennetavalt, ütles Iisraeli kaitseminister Israel Katz ning hoiatas samas, et lähitulevikus on omakorda oodata raketi- ja droonirünnakut Iisraeli riigi ja selle tsiviilelanikkonna vastu. Kogu Iisraeli riigi territooriumil kehtestati erakorraline seisukord.
Iisrael on nimetanud üheksa ööl vastu tänast tapetud teadlase nimed, kelle seas olid füüsikud ja tuumainsenerid, samuti üks materjaliteadlane, üks mehaanikaekspert ja üks keemiainsener. Paljud neist olid Iraani tuumaprogrammi rajaja Mohsen Fakhrizadeh´ endised kolleegid. Fakhrizadeh tapeti juba 2020. aastal arvatava Iisraeli korraldatud atentaadi tulemusel. Lisaks teadlastele tapeti praegustel andmetel kõik Iraani relvajõudude tähtsamad juhid, sealhulgas kaardiväe juht Hossein Salami, kaardiväe õhuvägede juht Amir Ali Hajizadeh, armee staabiülem Hossein Bagheri, erivägede juht Gholam Rashimi ja paramilitaarse Qudsi väe juht Esmail Qaani. (Postimees, Delfi, 13.06)
Mis see meile siin Eestis tähendab? Loomulikult raketina taevasse lendavaid kütusehindu. Vastavast sektorist on juba kõlanud hoiatused, et bensiini hinnatõus jõuab meieni nädala pärast. Thank you, Bibi!
Mida see Ukrainale tähendab? Eesti Ekspress(13.06) vahendab Ukraina välisministeeriumi avaldust, et Kiievis ollakse mures Lähis-Ida julgeolekuolukorra pärast, ent samas tuletatakse meelde Iraani osalust Vene-Ukraina sõjas agressori poolel: Teheran oli ja jääb probleemide allikaks nii Lähis-Ida regioonis kui ka mujal. „Tahame teile meenutada, et Iraani režiim toetab Venemaad tolle illegaalses agressioonis Ukraina vastu ning varustab Moskvat relvadega ukrainlaste tapmiseks.“
Just Iraan oli see, kes tutvustas Kremlile droone Shahed-136, mis nüüd peaaegu igal öösel Ukraina linnadele taevast kaela sajavad. Ent paraku ei pruugi Iisraeli rünnak Iraani vastu enam kuigivõrd mõjutada seda, kui palju Venemaal on neid droone kasutada, sest juba pikemat aega toodab Venemaa Shahede ise ja on neid ka kõvasti täiustanud, segamisele vastupidavamaks muutnud ning täpsemaks timminud.
Ja veel üks asi. Iraanis toimuva kaudsem mõju Ukraina sõjale on nafta hind, mis võib olla – vähemalt ajutiselt – vesi Kremli veskile. Rünnak Iraani kui väga suure naftatootja vastu viis hoobilt nafta hinna üles, nagu mainisin. Moskva, kel pole sanktsioonide tõttu lihtne oma naftat müüa hinnaga, mis tooks sõjapidamiseks kassasse raha, on hinnatõusuga kindlasti rahul. Sest kui naftaturul peaks tekkima puudujääk, mis ei suuda nõudlust piisavalt kiiresti ja piisavas koguses rahuldada, võivad hinnad pikemaks ajaks kõrgemaks jääda.
Kui energiahinnad on kõrgemal, on kohe kallim ka kõik muu. Ja see ei meeldi muidugi lääne tavakodanikele, kes on igasugustest sõjakolletest (veel) turvalises kauguses. Lääneriikide kodanike pahameel oma valitsuste vastu on jällegi soodne perspektiiv Kremlile.
Ühesõnaga, ja jämedalt öeldes: vaata ükskõik kust poolt – we are fucked!
Mõnes mõttes on see ka egode konflikt. Netanyahu versus ajatolla Ali Khamenei – celebrity death match. Kui MTV oleks veel normaalne kanal ja toodaks toredaid sarju nagu see Celebrity Death Match oli, siis tehtaks kindlasti ka asjakohane episood.
Iraan vastas Iisraeli üllatusrünnakutele omapoolse raketisajuga, mida saatsid mullade needmised ja ähvardused. Pihta said mitmed hooned Tel Avivis, Ramat Ganis ja Rishon Le Zionis. Teheranis ja mujal Iraanis purustati samas Iraani taristut. Eks ta ole ikka sedaviisi, et kuidas külvad, nõnda lõikad. Mõlemalt poolt vaadates.
Mulle on Iraan vana Pärsia kultuuri edasikandjana olnud ikka sümpaatne, ehkki möönan, et see riik vääriks paremat kui mullade võim, kes vahel päris hullu panevad. Erinevalt Araabia kõrberiikidest on Iraanil mingi omamoodi fluidum. Jah, seal võiks olla juhitud autokraatia śahhivõimu formaadis, nagu oli enne 1979. aasta islamirevolutsiooni, enne Pahlavi dünastia kukutamist. Loomulikult ei sündinud see revolutsioon toona tühjalt kohalt, selleks olid eeldused, millest üks oli kindlasti śahhivõimu enda repressiivne ja korruptiivne olemus. Tänu millele seisis kogu režiim savijalgadel.
Sedasama eeldab ka Iisrael praegu, nõelates valusalt teokraatliku režiimi alustalasid, seda lõhkudes ja alandades. Just alandamine ongi võtmefaktor. Näete, siin on teil hullud mullad, kes vihkavad kõike inimväärset ja meisterdavad tuumapommi. Üldse on Iraan pealtnäha nagu puhevil kireja kukk, aga seesmiselt nagu savijalgadel golem – natuke teeb haiget, ent üldiselt on kõik Iisraeli kontrolli all. Seega, nagu Bibi plaan ette näeb, peaks iraanlased ise teokraatliku režiimi, mis neid aastakümneid on rõhunud, kukutama. Iisrael süütab lihtsalt süütenööri.
See on kõrgete panustega geopoliitiline pokker. Ent kahtlen, kas see on kõige parem plaan. Sest kui ühe riigi mitte just kõige galantsem juht ütleb teisele rahvale, pealegi uhkele kultuurrahvale, mida nood peaksid tegema, siis loomulik reaktsioon on hoopis koondumine oma liidrite selja taha, olenemata isiklikest sümpaatiatest ja veendumustest, kuivõrd ülalt alla patroneerimist ei kannata mitte keegi, peale orjade.
Bibi jokkeriks on mõistagi Trump the Donald. Kas ta tuleb kätte ja temaga saab lajatada või libiseb tagasi varrukasse? Who knows!
Oma Truth Sociali kirjutas Trump: „Ma andsin Iraanile võimaluse võimaluse järel diil teha. Ma ütlesin neile kõige tugevamate sõnadega, et „lihtsalt tehke see ära“, aga ükskõik kui kõvasti nad püüdsid, ükskõik kui lähedale nad jõudsid, ei saanud nad seda ära tehtud. Ma ütlesin neile, et see saab olema palju hullem kui miski, mida nad teavad, ootavad või neile on öeldud, et Ühendriigid teevad parimat ja surmavaimat sõjavarustust maailmas, KAUGELT, ja et Iisraelil on seda palju ja veel palju on tulemas ja nad teavad, kuidas seda kasutada.“
Trumpi sõnul rääkisid Iraani käremeelsed vapralt, ent nad ei teadnud, mis juhtuma hakkab. Et voilà!
„Nad on nüüd kõik SURNUD ja asi läheb ainult hullemaks! Juba on olnud palju surma ja hävingut, aga on veel aega nende tapatalgute lõpetamiseks, kusjuures järgmised juba plaanitud rünnakud on veel jõhkramad. Iraan peab diili tegema, enne kui midagi alles ei jää, ja päästma selle, mida kunagi nimetati Iraani impeeriumiks. Ärgu olgu rohkem surma, ärgu olgu rohkem hävingut, LIHTSALT TEHKE SEE ÄRA, ENNE KUI ON LIIGA HILJA. Jumal õnnistagu teid kõiki!“ (Delfi,13.06)
Trump hetkel kõhkleb. Kas osta Bibi aktsiaid või mitte? Mis siis, kui sõda kestab mitte kuid, vaid aastaid? Bibi on öelnud, et operatsioon kestab nii kaua kui vaja, aga võib juhtuda, et väga kaua. See pole mingi 365 ruutkilomeetri suurune Gaza, eks. Ma kujutan ette, et Trump on pisut sarnases olukorras nagu keskealine valge eesti mees, kelle teed toidupoest välja sammudes ristuvad LHV pensionifondi müügimeestega, kes kindla ja kehtestava tooniga müüvad talle 30-aastase perspektiiviga pensionifondi. „See on hea diil, härra!“ ütleb Bibi sarmika naeratusega, „Aga neid Iraani mullade fonde ärge vaadake, need on puhas rämps, kukuvad teised nagu doominokivid…“
Trump ongi nüüd pisut segaduses ning lubas otsustada kahe nädala jooksul, kas USA ründab koos Iisraeliga Iraani kurjameid või mitte. Wall Street Journal püüdis selle dilemma raames presidendi mõttemustreid sondeerida, ent sai kurja tagasiside osaliseks.
„TheWall Street Journal has No Idea what my thoughts are concerning Iran!”
Nõnda on. Me ei tea, mis Trump välja mõtleb ja kuidas tegutseb. On võimalus, et tuleb suur ja vinduv vastasseis a la Vietnam või Afganistan. Siis see katel podiseb kaua-kaua. On võimalus, et tuleb kiire lõppmäng nagu Death Match, kus kõigil on paha olla, aga pärast saabub mingi hea uus ilm, globaalne õnnisolek. See siis eeldab, et ei oleks enam kurja ajatollat ja hullusid mullasid, aga kaasuvalt ei oleks ka Vladimir Vladimirovitśi ega sfinks Xi-d ega Korea raketipoissi. Ja on ka võimalus, et suur diilimeister suudab teha sajandi diili, kus hundid söönud, lambad terved. Jokkerist võib kõike oodata.
Ühesõnaga, haarakem popkorn ja naaldugem tugitooli. See film kestab kauem!
* * *
Not the Nine O'Clock News - Ayatolla Song (1980, BBC)
Ministry - Hizbollah (1988, Rhino/Warner)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar