Koolonliigitus
on raamatukogunduses kasutatav vähetuntud, kuid mõjukas fassettliigitus, mille
autoriks on väljapaistev India raamatukoguteadlane Shiyali Ramamrita
Ranganathan (1892-1972). Omandanud kõrghariduse matemaatikas, õpetas ta
Madrase ülikoolis. Seal valiti ta sadade kandidaatide hulgast välja, ülesandega
hakata korrastama halvasti organiseeritud ülikooli raamatukogu. Kuna tema
erialased teadmised piirdusid vaid Encyclopedia Britannica artiklitega, siirdus
ta 1923. aastal Inglismaale täiendavalt raamatukogundust õppima. Matemaatikuna
tekkis tal huvi eeskätt liigituse vastu ja 1933. aastaks töötas ta välja
esimese koolonliigituse kavandi (Aasmets, 1992, lk 71).
Eelkäijatest
ja kaasaegsetest võttis ta arvesse James D. Browni ja Henry E. Blissi
teoreetilisi põhimõtteid, samuti arvestas universaalse kümnendliigituse (UDK)
määrajate süsteemi loomise kogemusi (Paul Otlet ja Henri la Fontaine).
Ranganathani eesmärk oli suurendada suurendada süsteemi paindlikkust ja vältida
hierarhiliste liigituste põhipuudust – uute ja mitmetahuliste teemade surumist
etteantud lahenduste raamidesse (Aasmets, 1992, lk 71-72).
Praeguseks
on ilmunud koolonliigituse seitse versiooni, viimane aastal 1987 (CC-7).
Süsteem oli mõeldud peamiselt ajalehtede ja ajakirjade väikeartiklite
liigitamise hõlbustamiseks. Tegemist oli esimese analüüs-sünteesliigituse ja
fassettliigitusega (Aasmets, 1992, lk 73).
* * *
Koolonliigituses
on oluline roll koolonmärgil (ja teistel
kirjavahemärkidel), millega eralda-takse omavahel eri kategooriate (fassettide)
numbreid. Liigituse põhirida on järgmine
(mõnede alajaotuste näidetega):
Z
– üldteosed
1 – teaduse üldküsimused
2 – raamatukoguteadus
3 – raamatuteadus
4 – ajakirjandus
A – loodusteadused
B – matemaatika
B2 – algebra
C – füüsika
D – inseneriteadus
E – keemia
F – tehnoloogia
G – bioloogia
H – geoloogia
HZ – mäendus
I – botaanika
J – põllumajandus
J1 – aiandus
J2 – söödakultuurid
J3 – toidukultuurid
J4 - väetised
K – zooloogia
KZ – loomakasvatus
L – arstiteadus
L2 – siseorganid
L24 – magu
L3 – vereringesüsteem
L32 – süda
L35 – veri
LZ – farmakoloogia
M – rakendusteadused
M7 – tekstiilid
Δ – spiritualism ja müstitsism
N – kunst (nn. kaunid kunstid)
ND – skulptuur
NQ – maalikunst
NR - muusika
O – kirjandus
P – lingvistika, keeleteadus
Q – religioon
R – filosoofia
S – psühholoogia
Σ - ühiskonnateadused
T – haridus
U – geograafia
V – ajalugu
W – politoloogia
X – majandus
Y – sotsioloogia
YZ – sotsiaaltöö
Z – õigusteadus
(Aasmets, 1992, lk 72-73)
1 – teaduse üldküsimused
2 – raamatukoguteadus
3 – raamatuteadus
4 – ajakirjandus
A – loodusteadused
B – matemaatika
B2 – algebra
C – füüsika
D – inseneriteadus
E – keemia
F – tehnoloogia
G – bioloogia
H – geoloogia
HZ – mäendus
I – botaanika
J – põllumajandus
J1 – aiandus
J2 – söödakultuurid
J3 – toidukultuurid
J4 - väetised
K – zooloogia
KZ – loomakasvatus
L – arstiteadus
L2 – siseorganid
L24 – magu
L3 – vereringesüsteem
L32 – süda
L35 – veri
LZ – farmakoloogia
M – rakendusteadused
M7 – tekstiilid
Δ – spiritualism ja müstitsism
N – kunst (nn. kaunid kunstid)
ND – skulptuur
NQ – maalikunst
NR - muusika
O – kirjandus
P – lingvistika, keeleteadus
Q – religioon
R – filosoofia
S – psühholoogia
Σ - ühiskonnateadused
T – haridus
U – geograafia
V – ajalugu
W – politoloogia
X – majandus
Y – sotsioloogia
YZ – sotsiaaltöö
Z – õigusteadus
(Aasmets, 1992, lk 72-73)
Põhiliikide
järjekord on traditsiooniline – loodus- ja rakendusteadused (liigid A-M)
esitatakse vaheldumisi, järgnevad humanitaar- (liigid N-S) ja ühiskonnateadused (Σ-Z) -, kuid
erine-vused varasemate liigitustega võrreldes on sisemises struktuuris ja selle
metoodikas ning tehnilistes võtetes. Vastava valdkonna põhiline sisu esitatakse
mitte astmeliselt liigendatud tekstina, vaid eri aspektide kaupa, mida
nimetatakse fassettide tabeliks. Teadusalade sisemise struktuuri
avamisel on lähtutud mitte alldistsipliinidest, vaid ainest. Nii näiteks
ei jaotu botaanika koolonliigituses mitte geneetikaks, tsütoloogiaks,
morfoloogiaks jne, vaid taimeperekondade
järgi; arstiteadus liigitub organsüsteemide järgi (versus onkoloogia,
geriaatria jne). Fassett on defineeritav kui aspekt, milles mõiste (aine,
teema) on vaadeldav antud teadusharu
piires. Fassettide tabeli omavahelisel kombineerimisel võttis Ranganathan
UDK süsteemist üle suhtemärgi, kuid muutis selle funktsiooni (Aasmets,
1992, lk 73).
Näide: „hambakirurgia“ saab indeksi L214:7:4, kus L tähistab arstiteadust, 214
tähistab organite fassetis hammast, 7 viitab omakorda kirurgiale ja 4 tähistab
siin haigust (Encyclopaedia
Britannica, 2007).
Praktiliseks liigitamiseks on olemas omaette reeglistik, mille
tundmaõppimine vajab eraldi koolitust. Mõistete ja teemade esitamise, nende
tähtsusjärjekorra indeksis määratlevad eri- ja üldine fassettvalem(id). Üldine
fassettvalem baseerub põhimõttel, et
üldistavalt on kõigis valdkondades võimalik eristada viit põhikategooriat:
P
(personality) – individuaalsus,
objekt, liik, klass;
M (matter) – aine, materjal, füüsiline olek;
E (energy) – tegevus, protsess;
S (space) – ruum, territoorium, geograafiline koht;
T (time) – aeg, kronoloogiline tunnus.
M (matter) – aine, materjal, füüsiline olek;
E (energy) – tegevus, protsess;
S (space) – ruum, territoorium, geograafiline koht;
T (time) – aeg, kronoloogiline tunnus.
Üldise fassettvalemi
järgi on põhikatekooriate järjekord tuntud sellisena, koos vastavate
eraldusmärkidega (Aasmets, 1992, lk
73-74):
P,
M; E: S.T’
CC-7
notatsioonisüsteemis on kasutusel (Satija, 2017),:
·
23 rooma minusklit
(a...z, väljaarvatud i, l,o);
·
10 indoaraabia
numbrimärki (0...9);
·
26 rooma majusklit
(A...Z);
·
sulustatud numbrid;
·
indikaatorid * " ←
) & ’ . ; , - = + → (
Koolonliigitus
kasutab mitmesuguseid määrajaid, milleks Ranganathanil oli omaette keeruline
terminoloogia. Üldmäärajatena kasutatakse nn üldisolaate (common isolates), millega tähistatakse mitmesuguseid vormi- ja
tüübitunnuseid. Näiteks (Aasmets, 1992, lk 74):
a
– bibliograafiad;
f - atlased;
m – perioodikaväljaanded;
v – ajalugu;
w – biograafiad.
f - atlased;
m – perioodikaväljaanded;
v – ajalugu;
w – biograafiad.
Kohamäärajad,
näiteks:
4 – Aasia;
5 – Euroopa;
53 – Prantsusmaa.
5 – Euroopa;
53 – Prantsusmaa.
Ajamäärajatena
kasutatakse ladina suurtähti:
L – 1700-1799;
M – 1800-1899;
N – 1900-1999;
P – 2000-2099.
M – 1800-1899;
N – 1900-1999;
P – 2000-2099.
Ainetevahelised
seosed:
c
- võrdlus; d – erinevus; g – mõjutamine.
Mõned
näited (Satija, 2017):
·
V & aW
=> politoloogia suhe ajalooga => V „ajalugu“, a „suhe“, W „politoloogia“
·
NR, 56, NwN40 & gzG
=> Mahatma Gandhi mõju John Lennonile => NR „muusika“, 56
„Suurbritannia“, w „biograafia“, 4 „Aasia“, g „mõju“
·
V , 44 ; 181 = (Q, 7) => India välispoliitika moslemiriikide
suhtes => V „ajalugu“, 44 „India“; Q – religioon
·
V,73;1844X=M1'P17←N75
=> USA relvastuspoliitika Pakistani suhtes aastatel 1975 kuni 2017.
* * *
Ranganathani
mentor William C. Berwick Sayers on
koolonliigituse kohta tähendanud, et ükski varasem liigitussüsteem pole ühtaegu
esile kutsunud nii suurt entusiasmi kui ka põhjustanud elavat poleemikat ning
on sellisena kahtlemata raputanud
raamatukoguliigituse aluseid. Ranganathani teeneks peetakse matemaatiliste
meetodite toomist raamatukoguteadu-sesse (Aasmets, 1992, lk 75). Siit tuleneb ka
koolonliigituse probleem, mis on pärssinud selle laiemat levikut kui India,
mõnede Aafrika riikide ja Suurbritannia raamatukogud – nimelt keerulisus. Ehkki
koolonliigituse vooruseks peetakse võimalust indekseerida praktiliselt kõike
ning analüüs-süntees võimaldab ka ülimat detailsuse astet, siis ometi
puuduvad sarnased revideerimis-meetodid nagu UDK-s ja Dewey kümnendliigituses, juhised on ebaselged
ja mitmeti tõlgendatavad. Vajalik on mahukas käsiraamat, kus arvukate
näidete abil selgitatakse reeglite kohaldamist. Kokkuvõttes on süsteem
tervikuna liiga keeruline, sest eeldab kasutajatelt matemaatilis-loogilisi
teadmisi, analüütilist võimekust (Ashikuzzaman, 2016).
* * *
Koolonliigituse
kohta leiab veebist põhjalikku infot. Väga detailne on Bangladeshi päritolu
veebiblogi, mis keskendub raamatukoguliigituse nüanssidele, sealjuures Dewey
kümnendliigitusele ja eriti Ranganathani koolonliigitusele (http://www.lisbdnet.com/colon-classification/).
Põnevat teaduslikku materjali leidub ka ISKO (International Society of Knowledge Organisation) kodulehel http://www.isko.org/cyclo/.
Detailse ülevaate struktuurist annab näiteks ISKO Itaalia haru veebileht http://www.iskoi.org/doc/colon.htm.
Kasutatud allikad:
Aasmets, M. (1992). Raamatukoguliigituse arengulugu. Tallinn:
TPedI.
Ashikuzzaman, M. (June 28, 2016). Advantages and Disadvantages of
Colon Classification (CC), Library & Information Science Academic
Blog:
http://www.lisbdnet.com/advantages-disadvantages-colon-classification-cc/. Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.
Encyclopaedia Britannica. (September 17, 2007). Colon
Classification.., allikas Encyclopaedia Britannica: https://www.britannica.com/science/Colon-Classification.
Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.
Satija, M. P. (2017). Colon Classification. Encyclopedia of
Knowledge Organisation: http://www.isko.org/cyclo/colon_classification#2 .
Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar