KOOLONLIIGITUS (colon classification) S.R. Ranganathani järgi

SISSEKANNE # 34

Koolonliigitus on raamatukogunduses kasutatav vähetuntud, kuid mõjukas fassettliigitus, mille autoriks on väljapaistev India raamatukoguteadlane Shiyali Ramamrita Ranganathan (1892-1972). Omandanud kõrghariduse matemaatikas, õpetas ta Madrase ülikoolis. Seal valiti ta sadade kandidaatide hulgast välja, ülesandega hakata korrastama halvasti organiseeritud ülikooli raamatukogu. Kuna tema erialased teadmised piirdusid vaid Encyclopedia Britannica artiklitega, siirdus ta 1923. aastal Inglismaale täiendavalt raamatukogundust õppima. Matemaatikuna tekkis tal huvi eeskätt liigituse vastu ja 1933. aastaks töötas ta välja esimese koolonliigituse kavandi (Aasmets, 1992, lk 71). 

Eelkäijatest ja kaasaegsetest võttis ta arvesse James D. Browni ja Henry E. Blissi teoreetilisi põhimõtteid, samuti arvestas universaalse kümnendliigituse (UDK) määrajate süsteemi loomise kogemusi (Paul Otlet ja Henri la Fontaine). Ranganathani eesmärk oli suurendada suurendada süsteemi paindlikkust ja vältida hierarhiliste liigituste põhipuudust – uute ja mitmetahuliste teemade surumist etteantud lahenduste raamidesse (Aasmets, 1992, lk 71-72). 

Praeguseks on ilmunud koolonliigituse seitse versiooni, viimane aastal 1987 (CC-7). Süsteem oli mõeldud peamiselt ajalehtede ja ajakirjade väikeartiklite liigitamise hõlbustamiseks. Tegemist oli esimese analüüs-sünteesliigituse ja fassettliigitusega (Aasmets, 1992, lk 73).

*          *          *

Koolonliigituses on oluline roll koolonmärgil  (ja teistel kirjavahemärkidel), millega eralda-takse omavahel eri kategooriate (fassettide)  numbreid. Liigituse põhirida on järgmine (mõnede alajaotuste näidetega):

Z – üldteosed
1 – teaduse üldküsimused
2 – raamatukoguteadus
3 – raamatuteadus
4 – ajakirjandus
A – loodusteadused
B – matemaatika
B2 – algebra
C – füüsika
D – inseneriteadus
E – keemia
F – tehnoloogia
G – bioloogia
H – geoloogia
HZ – mäendus
I – botaanika
J – põllumajandus
J1 – aiandus
J2 – söödakultuurid
J3 – toidukultuurid
J4 - väetised
K – zooloogia
KZ – loomakasvatus
L – arstiteadus
L2 – siseorganid
L24 – magu
L3 – vereringesüsteem
L32 – süda
L35 – veri
LZ – farmakoloogia
M – rakendusteadused
M7 – tekstiilid
Δ – spiritualism ja müstitsism
N – kunst (nn. kaunid kunstid)
ND – skulptuur
NQ – maalikunst
NR - muusika
O – kirjandus
P – lingvistika, keeleteadus
Q – religioon
R – filosoofia
S – psühholoogia
Σ - ühiskonnateadused
T – haridus
U – geograafia
V – ajalugu
W – politoloogia
X – majandus
Y – sotsioloogia
YZ – sotsiaaltöö
Z – õigusteadus 
(Aasmets, 1992, lk 72-73)

Põhiliikide järjekord on traditsiooniline – loodus- ja rakendusteadused (liigid A-M) esitatakse vaheldumisi, järgnevad humanitaar- (liigid N-S)  ja ühiskonnateadused (Σ-Z) -, kuid erine-vused varasemate liigitustega võrreldes on sisemises struktuuris ja selle metoodikas ning tehnilistes võtetes.  Vastava valdkonna põhiline sisu esitatakse mitte astmeliselt liigendatud tekstina, vaid eri aspektide kaupa, mida nimetatakse fassettide tabeliks. Teadusalade sisemise struktuuri avamisel on lähtutud mitte alldistsipliinidest, vaid ainest. Nii näiteks ei jaotu botaanika koolonliigituses mitte geneetikaks, tsütoloogiaks, morfoloogiaks jne, vaid  taimeperekondade järgi; arstiteadus liigitub organsüsteemide järgi (versus onkoloogia, geriaatria jne). Fassett on defineeritav kui aspekt, milles mõiste (aine, teema)  on vaadeldav antud teadusharu piires. Fassettide tabeli omavahelisel kombineerimisel võttis Ranganathan UDK süsteemist üle suhtemärgi, kuid muutis selle funktsiooni (Aasmets, 1992, lk 73). Näide: „hambakirurgia“ saab indeksi L214:7:4, kus L tähistab arstiteadust, 214 tähistab organite fassetis hammast, 7 viitab omakorda kirurgiale ja 4 tähistab siin haigust (Encyclopaedia Britannica, 2007).

Praktiliseks  liigitamiseks on olemas omaette reeglistik, mille tundmaõppimine vajab eraldi koolitust. Mõistete ja teemade esitamise, nende tähtsusjärjekorra indeksis määratlevad eri- ja üldine fassettvalem(id). Üldine fassettvalem baseerub põhimõttel, et  üldistavalt on kõigis valdkondades võimalik eristada viit põhikategooriat:

P (personality) – individuaalsus, objekt, liik, klass;
M (matter) – aine, materjal, füüsiline olek;
E (energy) – tegevus, protsess;
S (space) – ruum, territoorium, geograafiline koht;
T (time) – aeg, kronoloogiline tunnus.

Üldise fassettvalemi järgi on põhikatekooriate järjekord tuntud sellisena, koos vastavate eraldusmärkidega (Aasmets, 1992, lk 73-74):

P, M; E: S.T’

CC-7 notatsioonisüsteemis on kasutusel (Satija, 2017),:

·         23 rooma minusklit (a...z, väljaarvatud i, l,o);

·         10 indoaraabia numbrimärki (0...9);

·         26 rooma majusklit (A...Z);

·         sulustatud numbrid;

·         indikaatorid * " ← ) & ’ . ; , - = + → (

Koolonliigitus kasutab mitmesuguseid määrajaid, milleks Ranganathanil oli omaette keeruline terminoloogia. Üldmäärajatena kasutatakse nn üldisolaate (common isolates), millega tähistatakse mitmesuguseid vormi- ja tüübitunnuseid. Näiteks (Aasmets, 1992, lk 74):

a – bibliograafiad;
            f  - atlased;
            m – perioodikaväljaanded;
            v – ajalugu;
            w – biograafiad.

Kohamäärajad, näiteks:

            4 – Aasia;
            5 – Euroopa;
            53 – Prantsusmaa.

Ajamäärajatena kasutatakse ladina suurtähti:

            L – 1700-1799;
            M – 1800-1899;
            N – 1900-1999;
            P – 2000-2099.

Ainetevahelised seosed:

            c  - võrdlus; d – erinevus; g – mõjutamine.

Mõned näited (Satija, 2017):

·         V & aW => politoloogia suhe ajalooga => V „ajalugu“, a „suhe“, W „politoloogia“

·         NR, 56, NwN40 & gzG => Mahatma Gandhi mõju John Lennonile => NR „muusika“, 56 „Suurbritannia“, w „biograafia“, 4 „Aasia“, g „mõju“

·         V , 44 ; 181 = (Q, 7)  => India välispoliitika moslemiriikide suhtes => V „ajalugu“, 44 „India“; Q – religioon

·         V,73;1844X=M1'P17←N75 => USA relvastuspoliitika Pakistani suhtes aastatel 1975 kuni 2017.

*          *          *

Ranganathani mentor William C.  Berwick Sayers on koolonliigituse kohta tähendanud, et ükski varasem liigitussüsteem pole ühtaegu esile kutsunud nii suurt entusiasmi kui ka põhjustanud elavat poleemikat ning on sellisena kahtlemata  raputanud raamatukoguliigituse aluseid. Ranganathani teeneks peetakse matemaatiliste meetodite toomist raamatukoguteadu-sesse (Aasmets, 1992, lk 75). Siit tuleneb ka koolonliigituse probleem, mis on pärssinud selle laiemat levikut kui India, mõnede Aafrika riikide ja Suurbritannia raamatukogud – nimelt keerulisus. Ehkki koolonliigituse vooruseks peetakse võimalust indekseerida praktiliselt kõike ning analüüs-süntees võimaldab ka ülimat detailsuse astet, siis ometi puuduvad sarnased revideerimis-meetodid nagu UDK-s  ja Dewey kümnendliigituses, juhised on ebaselged ja mitmeti tõlgendatavad. Vajalik on mahukas käsiraamat, kus arvukate näidete abil selgitatakse reeglite kohaldamist. Kokkuvõttes on süsteem tervikuna liiga keeruline, sest eeldab kasutajatelt matemaatilis-loogilisi teadmisi, analüütilist võimekust (Ashikuzzaman, 2016).

*          *          *

Koolonliigituse kohta leiab veebist põhjalikku infot. Väga detailne on Bangladeshi päritolu veebiblogi, mis keskendub raamatukoguliigituse nüanssidele, sealjuures Dewey kümnendliigitusele ja eriti Ranganathani koolonliigitusele (http://www.lisbdnet.com/colon-classification/). Põnevat teaduslikku materjali leidub ka ISKO (International Society of Knowledge Organisation) kodulehel  http://www.isko.org/cyclo/. Detailse ülevaate struktuurist annab näiteks ISKO Itaalia haru veebileht http://www.iskoi.org/doc/colon.htm.

Kasutatud allikad:

Aasmets, M. (1992). Raamatukoguliigituse arengulugu. Tallinn: TPedI.

Ashikuzzaman, M. (June 28, 2016). Advantages and Disadvantages of Colon Classification (CC), Library & Information Science Academic Blog: http://www.lisbdnet.com/advantages-disadvantages-colon-classification-cc/.  Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.

Encyclopaedia Britannica. (September 17, 2007). Colon Classification.., allikas Encyclopaedia Britannica: https://www.britannica.com/science/Colon-Classification.  Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.

Satija, M. P. (2017). Colon Classification. Encyclopedia of Knowledge Organisation: http://www.isko.org/cyclo/colon_classification#2 . Kasutamise kuupäev: 5. mai 2019.