INFOARHITEKTUUR: kordamiseks

SISSEKANNE # 37

1.    Mis on infoarhitektuur?

Infoarhitektuur - veebikeskkonna (veebilehe, siseveebi) informatsiooni struktureerimine: liigendamine, rühmitamine ja kategoriseerimine; siltimine ja leitavaks tegemine

Infodisain on loodud elementide paigutusviis inforuumis

Infoarhitektuuri loomises nähakse suurt sarnasust raamatukogutööga.

Infoarhitektuuri mõistega kirjeldatakse mingi infosüsteemi või inforuumi struktuuri, st seda, kuidas informatsioon on grupeeritud, millised on navigeerimisviisid ja millist terminoloogiat kasutatakse. Efektiivseks saab pidada sellist infoarhitektuuri kirjeldust ja ülesehitust, mis võimaldab kasutajal loogiliselt seda läbida, olles seejuures veendunud, et ta iga sammuga jõuab lähemale informatsioonile, mida vajab.

2.    Infoarhitektuuri ja ettevõttearhitektuuri mõisted

Ettevõttearhitektuuri põhilised komponendid on:

äriarhitektuur (business architecture) ja/või avaliku sektori organisatsiooni    toimimisarhitektuur kirjeldab organisatsiooni toimimist selle põhiliste protsesside kaudu. See peegeldab organisatsiooni eesmärke, strateegiaid, sidusrühmi, teenuseid ja protsesse, mille käigus tooteid ja teenuseid luuakse.

Infoarhitektuur (information architecture) määrab kindlaks, millised andmed ja infovood on vajalikud äriprotsesside (toimimise) toetamiseks ja nende stabiilsuse ja pikaajalise kasutamise tagamiseks rakendussüsteemides. Infoarhitektuur peegeldab organisatsiooni infovajadusi, inforessursse ja infovoogusid.

Infosüsteemide arhitektuur (system architecture) määrab kindlaks, milliseid infosüsteeme kasutatakse informatsiooni juhtimiseks ja ärifunktsioonide (toimimise) toetamiseks (sh standardid ja protseduurireeglid).

Tehnoloogiaarhitektuur (technology architecture) määrab infosüsteemide toimimiskeskkonnale vajalikud tehnoloogiad, mis omakorda juhivad informatsiooni ja tagavad funktsioonide täitmise. See keskkond tagab rakendussüsteemide kaudu kasutajatele vajalikud teenused. 

3.   Veebi infoarhitektuuri käsitlejad

Veebi infoarhitektuuri käsiraamatuks kujunes raamatukogu-ja infoteadlaste Louis B. Rosenfeldi ja Peter Morville’i  “Information architecture for the world wide web” (1998, I tr) => standardõpik.  Veebidisaini ekspert  Jakob Nielsen  nimetas raamatut kõige kasulikumaks raamatuks veebikujunduse vallas.

Autorid kasutasid terminit “informatsiooni arhitektuur” (information architecture) , et kirjeldada oma tööd suurte veebisaitide ja intranettide ülesehitamisel. Just seda väljaannet peetakse veebi infoarhitektuuri arengu alguseks.  

Louis B. Rosenfeld omandas 1980-tel aastatel Michigani ülikoolis raamatukogunduse ja infoteaduse (LIS) magistrikraadi,  mõistes õige pea, kui vähe hinnatakse selliste teadmiste kasulikkust uues, digitaalses infokeskkonnas.

Peter Morville on samuti Michigani Ülikooli raamatukogunduse ja infoteaduse kraadiga, töötanud samas ülikoolis ja sai näiteks 2008.a. vilistlasauhinna valdkonna arendamise eest. 1994-2001 Argus Associates juhtivtöötaja,  asutas Infoarhitektuuri Instituudi, olles selle president siiani. Tema kõige tuntumateks raamatuteks on  “Search Patterns” (koos Jeffery Callenderiga) ja “Ambient Findability”

4.   Infoarhitektuuri ja raamatukogutöö protsesside seosed

IA-l on kõige rohkem seoseid raamatukogunduse ja infoteadustega. Inimkond on struktureerinud, organiseerinud, indekseerinud ja siltinud informatsiooni aastasadu - alates temaatiliselt rühmitatud savitahvlitest 660.a.  e.m.a. Assüürias  kuni kaasaegse info-ja kommunikatsioonitehnoloogiaga varustatud raamatukogudeni. Raamatukogutöötajad (infospetsialistid) on aastasadu tegelenud kogude koostist avavate kataloogide ülesehituse ja  struktuuri, nende sisulise ja vormilise kujundusega, katalooge kirjeldavate dokumentide, neid tutvustavate ja nende kasutamist hõlbustavate trükiste ja abivahenditega. Ka lugemise küsimused , olgu siis  selle tavamõistes -kirjutatud või trükitud teksti nägemismeele kaudu mõtestamine teksti sisu tajumiseks ja vastuvõtuks või  mäluseadmest või andmekandjalt andmete võtmise tähenduses,  on olnud eriala keskseteks teemadeks.

5.   Veebilehe mõiste

Veeb tähendab omavahel seostatud andmete kogumit (ÕS 2006). Veeb on hüpertekstil põhinev ja multimeediumi sisaldav ülemaailmne hajus teabesüsteem.

Veebileht ehk veebisait on seega ühes võrgukohas paiknevate andmete kogum ehk ühise veebiaadressialgusosaga veebilehekülgede kogum.

Veebileht kujutab endast kodulehega (home page) algavat veebifailide (HTML failide) kogumikku mingil teemal.

6.   Mida peaks sisaldama veebileht?

Kvaliteetne veebileht:

1)      on loodud kooskõlas organisatsiooni missiooni, visiooni ja kultuuriga;

2)      on mõtestatud, eeskujuliku keelekasutusega ja stiililiselt terviklik;

3)      võtab arvesse valdkonna eripära ja parimaid näiteid olemasolevatest lahendustest;

4)      võimaldab infot leida kiirelt ja mugavalt;

5)      mõjutab positiivselt avalikkuse ja tulevaste äripartnerite hoiakuid ettevõtte suhtes;

6)      toetab müüki, reklaami ja ärialast suhtlemist;

7)      tagab kompetentsikeskusena professionaalsust hindavate külastajate poolehoiu;

8)      on täiendavaks rekvisiidiks organisatsiooni sümboolikas;

9)      on eeskujuliku tehnilise teostusega;

10)  lähtub organisatsiooni visuaalsest raamistikust;

11)  on skaleeruv ehk võimaldab kodulehe infomahtu suurendada;

12)  on tehniliselt standardne ehk toetab enamkasutatud internetilehitsejaid;

13)  arvestab valdkonna traditsioone, spetsiifikat ja arenguid.

Veebileht ei ole ainult infokanal, vaid osa asutuse kuvandist, mis kannab edasi asutuse väärtusi ning aitab neid mõista ka avalikkusel. Selle eesmärgi saavutamiseks ei pea veebileht ainult vastama väga erinevatele nõuetele, vaid sellest peab selguma idee, nägemus -millist sõnumit ja kellele tahetakse veebilehel edastada. Veebilehe kujundus, kasutusmugavus, tekstid ja nende vormistamine peegeldavad organisatsiooni olemust ning võimaldavad kujundada ja suunata väliste partnerite hoiakuid.

7.   Veebilehe avalehekülje funktsioonid

NB! Kõige tähtsam lehekülg ja sageli kõige külastatavam veebilehe osa, mis peab täitma mitme-suguseid ülesandeid. Luke Wroblewski eristab nt firma veebilehe esileheküle kolme funktsiooni:

1)      Sissejuhatav funktsioon, mille eesmärgiks on jätta hea esmamulje ja kirjeldada, mis veebilehega on tegu. Sissejuhatavat funktsiooni täidavad järgmised elemendid:

·         Lühike paarilauseline formuleering veebilehe kohta

·         Logo ja tunnuslause

·         Veebilehe kujundus

2)      Sissepääsu funktsioon.Esileht on nagu uks, mis on sissepääsuks veebilehe sisule. See eeldab, et esilehel on teatud hulk navigatsioonielemente, mis viitavad sisule. Tavaliselt on selleks veebilehe struktuuri esimene tase ja otselingid lehe tähtsamatele osadele, mis vajavad esile toomist. Sissepääsu funktsiooni täidavad järgmised elemendid:

·         Navigatsioon

·         Otselingid lehe rõhutatud osadele

·         Otsing (Otsingumootor)

3)      Teavituse funktsiooni eesmärgiks on taaskülastajale anda ülevaade, mis on leheküljel uut ja põnevat. Näiteks mis on leheküljel muutunud, mis on vahepeal toimunud ettevõtte töös, kas ettevõte pakub mõnda uut toodet või teenust jne. Teavitusfunktsiooni täidavad järgmisedelemendid:

·         Uudised

·         Uute toodete/teenuste esile toomine esilehel

·         Reklaamid

8.   Veebilehe kasutuslikkus (usability)

Veebilehe kasutuslikkus (eesti keeles rohkem levinud termin on kasutatavus, aga see seondub mõisteliselt rohkem veebilehe külastatavusega, kasutussagedusega, seetõttu kasutame ja soovitame kasutada parameetri olemust paremini ja täpsemalt väljendavat kasutuslikkuse mõistet) on  kvalitatiivne näitaja, mis mõõdab kvaliteeti õpitavuse, efektiivsuse, meeldejäävuse, vigade tegemise ja rahulolu järgi. Kasutuslikkus hõlmab:

·         visuaalse disaini e graafilise kujunduse;

·         kasutajaliidese disaini e ekraani elemendid ja nende käitumise;

·         vastastikuse suhtluse disaini e navigatsiooni ja kasutaja tööprotsessi süsteemis;

·         funktsionaalsuse e süsteemis kasutatavad funktsioonid;

·         kasutaja vajadused e kasutajate eesmärgid ja nõudmised;

·         süsteemi eksisteerimise eesmärgi.

9.   Veebilehe käideldavus

„Kui kasutatavus (kasutuslikkus –E.U.) teeb eesmärgini jõudmise lihtsamaks, siis ligipääsetavus (e käideldavus) teeb selle võimalikuks”

Ligipääsetavuse indikaatoriteks on elemendid, mis hõlbustavad ligipääsu infosüsteemile ja informatsioonile. Keskseteks siin on navigeerimise võimalused, vajalikud tehnilised oskused, kirjasuuruse kontroll ja sidus ekraanihaldus. Ligipääsetavus tähendab, et kasutajad saavad ligipääsu informatsioonile ilma suurema mõttepingutuseta, kasutades inimese-arvuti suhtluses tunnetuslikke ja mälustrateegiad.

10.   Intranet ja sellele esitatavad nõuded

Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul (TCP/IP, HTTP, HTTPS protokollidel). Intranet on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks info-vahetuseks ja infokasutuseks (tavaliselt projektijuhtimiseks, kontaktide haldamiseks, dokumentide vahetamiseks jms).  Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba vägamugavalt).

Nõuded: Intranet on ehitatud samal põhimõttel ja tehnoloogial kui internet, klientidel ja serveritel mis töötavad interneti protokollpõhikomplektil. Firma intranetil ei pea ilmtingimata olema ligipääs interneti. Kui selline ligipääs on olemas siis on see läbi arvutivõrgu lüüsi mis on kaitstud tulemüüriga hoides eemale väliseid ühendusi. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks.

Intraneti paigaldamine sammud

1.      Kasutajate vajaduste kindlaks tegemine.

2.      Üles panna webi server koos vajaliku raudvara ja tarkvaraga.

3.      Üles panna webi server kasutades TCP/IP võrku.

4.      Installida vajalikud programmid arvutidesse.

5.      Luua struktuur kus faile hostitakse.

6.      Kasutajatega intraneti testimine.

11.   Veebi kasutajate tüübid TÜ uurijate poolt  läbiviidud uuringu alusel

a)      Mitmekülgne infokasutaja  (15,9 %) peab oluliseks erialase ja õppimisega seotud  kui ka majanduslikku, õiguslikku, poliitilist jms infot, kõikvõimalikku praktilist infot);

b)      Mitmekülgne aktiivne võrgusolija  (14,3 %) jaoks on kesksel kohal isikutevaheline suhtlemine, praktilise info saamine, vähemolulised ostud ja erootika;

c)      Suhtlejale (17,7 %) on isikutevaheline suhtlus veelgi olulisem, teised kasutusalad peale foorumites ja jututubades osalemise, kommentaaride lugemise ja kirjutamise hoopis vähemtähtsad;

d)     Virtuaalses avalikkuses osaleja  (18,2 %) on orienteeritud eeskätt foorumites ja jututubades osalemisele, kommentaaride lugemisele ja kirjutamisele;

e)      Eraeluliste teenuste kasutaja (13,9 %) on orienteeritud mitmekesise info saamisele, kuid esiplaanilon see, mis seondub eluaseme, töö ja reisimisega, veidi vähem kohtamisteenustega, pere ja tervisega.

f)       Vähekasutajaid on  20 %, neil ei ole aktiivset suhet internetiga ja  kindlad kasutuseelistused puuduvad.

12.   Veebikasutuse kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid

Barry Wellman jagab maailmas läbi viidud Interneti-uuringud kolmeks perioodiks:

·         I periood, 1994–1998: Internetti ülistati ning uuringud olid pigem oletuslikud;

·         II periood, 1998–2004: uuriti eelkõige inimeste üldist Interneti-kasutust;

·         III periood, 2004 -...  kvantitatiivsetele uuringutele lisandus inimeste Interneti-kasutuse sügavam analüüs.

Tänaseks on jõutud kvalitatiivsete uuringuteni, millega püütakse välja selgitada erinevate käitumiste ja eelistuste põhjuseid. Kõige tõhusam on kasutada koos kvalitatiivset ja kvantitatiivset meetodit.

13.   Kasutajakogemuste uurimine: miks ja kuidas

Intraneti kasutaja kohta kogutakse enamasti andmeid tema kasutusaktiivsuse, harjumuste ja panuse ((info loomine, ideede avaldamine) seisukohalt. (Kasutajagruppide määratlemiseks on vaja lisaks veel andmeid, mis lubavad arvestada seda, kuivõrd hinnatakse  intraneti efektiivsust, kuidas töötajad intranetti näevad ja kuidas seda enda jaoks kasulikuks peavad, kuidas suhestuvad intraneti ja veebilehe identiteediga).

Intraneti kasutuslikkust  mõõdetakse kasutaja võimega sooritada etteantud ülesandeid, analüüsides andmeid :

·         ülesande sooritamiseks kuluva aja,

·         eksimuste arvu,

·         aja osakaalu, mil kasutaja järgib kõige optimaalsemat navigatsiooniteed,

·         tagasikerimise kordade arvu ja

·         kasutaja hinnangu kohta.

Interneti kasutajadkas pigem sirvivad veebilehti   või otsivad midagi väga konkreetset kuni nad selle leiavad. Juhul, kui kiiresti ei leita, liigutaksekohe edasi. Mõlemal juhul on organisatsioonid huvitatud nende “kinnipüüdmisest”, nende tähelepanu äratamisest, kasutajate motiveerituse tõstmisest leheküljele jäämiseks. Interneti kasutajate infokäitumise uurimiseks ja tarbijagruppide segmentide määramiseks kasutatakse veebimeetria  meetodeid.

14.   Veebi kasutuslikkuse kriteeriumid (Jakob Nielseni järgi)

Kasutaja nõudeid peegeldavad kasutuslikkuse (usability)  kriteeriumid -J Nielseni veebikujunduse head tavad:

1)      Tagasiside saamine sirvimise käigus toimuvast  -kasutaja peaks nägema, mis süsteemis toimub;

2)      Sobivus reaalse maailmaga –kasutajaga tuleb suhelda tema keeles, loomulikus ja loogilises;

3)      Vabadus tegutsemiseks ja kontrollimiseks-parandamiseks –kasutaja vajab tühistamise ja uuesti tegemise funktsioone;

4)      Standardid ja jätkupidevus –sõnade, terminite, käskude, situatsioonide samatähenduslikkus kogu veebis;

5)      Vigade ennetamine –juhul kui pole suudetud sellist süsteemi luua, mille lahendus ei laseks vigadel tekkida, peab kasutajal olema võimalus viga parandada;

6)      Vigade äratundmise ja nendest väljatulemise võimalus –veateated olgu loomulikus keeles, pakkudes ühtlasi lahenduse;

7)      Selgus ja intuitsiooni  kasutamise  võimalus –ei saa loota kasutaja mälule ja meelespidamisele. Kõik funktsioonid ja valikud peaksid olema kas nähtaval või lihtsalt ligipääsetavad; Võimalus saada instruktsioone;

8)      Kasutuspaindlikkus ja tõhusus -kasutajate vabadus ja võimalus kohandada korduvaid funktsioone süsteemi toimimise kiirendamiseks;

9)      Disaini esteetilisus ja minimalism –välistatud on kontekstiväline informatsioon. Iga lisainfo vähendab põhiinfo nähtavust ja olulisust;

10)  Abiinfo olemasolu –peaks olema kergesti otsitav ja leitav, ette nägema kasutaja võimalikke probleeme ja näitama, kuidas neid lahendada.

15.   Veebikeskkonnas esinevad tüüpilisemad vead (Nielseni järgi)

Jakob Nielsen loetleb kõige levinumaid vigu veebikeskkonnas:

1.      Halb otsing –sõnasõnalised otsingud ei suuda arvestada kirjavigade ja käänetega (võivad olla eriti rasked lastele ja eakamatele kasutajatele);

2.      Otsingusüsteemid, mis näitavad tulemusi leitud sõnade, mitte nende olulisuse alusel. Kõige paremini töötab “parimad leiud” esimeste otsingutulemuste seas;

3.      Kui ei tööta navigatsioon,  pöördub kasutaja otsingu poole. Kui ka see ei anna vajalikku informatsiooni, lahkub kasutaja sellelt veebilehelt. Otsing tuleb lisada otsingukastina.

4.      PDF failid brauseris lugemiseks – kasutajatele ei meeldi PDF failide lugemine, kui see pidurdab nende töövoogu. Nende lehekülje kujunduse, teksti paigutuse tõttu on need  mõeldud väljaprintimiseks, mitte ekraanilt lugemiseks (Väiksed fondid, navigatsiooni puudumine, lõputu kerimine jms). PDF peaks olema võimalik kohe välja printida või siis võimalik muuta lugejasõbralikku formaati ekraanil.

5.      Külastatud linkide värv ei muutu  – läbitud navigatsioonid ei anna teada, kus kasutaja hetkel asub. Läbitud lingid aitavad kasutajal valida, kuhu ta järgmiseks navigeerida soovib. Kui kasutaja teab, millised leheküljed on ta läbinud, ei kliki ega külasta ta samu lehekülgi uuesti.

6.      Tekst, millest ei ole võimalik kiiresti ülevaadet saada (“üle libiseda”)  – mahukas tekst surmab interaktiivsuse kogemuse, olles igav ja hirmutav lugemiseks.

7.      Pole eristatud veebi-ja trükimeediasse kirjutamist. Teksti kergema loetavuse ja nn. “diagonaallugemise” hõlbustamiseks tuleb kasutada –alampealkirju, loendeid, tekst peaks sisaldama rõhutatud märksõnu, olema esitatud lühikeste lõikude kaupa, kusjuures olulisem info on lehekülje alguses. Tekst peab olema kirjutatud kerges stiilis, kasutamata reklaami-ja turunduskeelt.

8.      Kirjatüübi suurus on fikseeritud  – seda on keerukas muuta. Alati tuleks arvestada lehekülje ja teksti suurendamise-vähendamise võimalustega:

9.      Lehekülgede pealkirjade halb nähtavus otsingumootoritele – otsing on kõige olulisem vahend kasutajatele lehekülgede ülesleidmiseks. Ühtlasi on oluline, et pealkirjad annaksid kasutajale selge ülevaate lehekülje sisust. Oluline, et uus kasutaja leiaks pealkirja järgi info üles otsingu abil ja juba külastanud kasutajale oleks informatsioon selgesti eristuv.

10.  Sarnasus reklaami või bänneriga  - kasutajatel on selekteeriv tähelepanu –nad on õppinud eirama reklaami kui see ei vasta nende navigeerimise eesmärkidele. Seetõttu võivad nad eirata ka selliseid navigatsiooni elemente, mis võivad reklaamile sarnaneda. Näiteks termineid, mida kasutatakse veebilehitseja käitumise kirjeldamiseks:

11.  Bänneripimedus –see, mis sarnaneb kuju ja info poolest bännerile, jäetakse huviorbiidist välja;

12.  Animatsioonipimedus –kasutajad püüavad vältida alasid, mis vilguvad ja liiguvad

13.  Pop-up-ide kinniklikkimine (need pannakse sageli enne kinni, kui need jõuavad ennast alla laadida, enamust kasutajatest ajavad need vihale.

14.  Kasutuslikkuse põhimõtte –järjepidevuse ja harmoonia rikkumine. On oluline, et süsteemis käitub kõik ühtemoodi, et kasutaja ei peaks muretsema selle pärast, mis võib järgmisena juhtuda –vaid teab ette, mida oodata. Mida rohkem kasutajad veenduvad, et nende valikudon õiged, seda kindlamalt nad ennast tunnevad ja seda rohkem süsteem neile ka meeldib. Mida rohkem petetakse, ei täideta kasutajate ootusi, seda ebakindlamalt ja vähem turvaliselt nad end tunnevad ja kardavad eksida.

15.  Uute brauseriakende kuvamine, mis risustab kasutaja ekraani.

16.  Kasutajate küsimustele vastamata jätmine – kasutaja on tavapäraselt pühendunud eesmärgile – millegi olulise otsimiseks. Juhul, kui ta ei saa elementaarset ja olulist informatsiooni, võib veebilehe läbikukkunuks lugeda. Kui on tegemist müügiga tegeleva lehega, on oluline detailsema info saamine, sh. hinnad.

16.  Mis on ja miks kasutatakse persoonade loomise meetodit?

Internetis on inimeste identiteedi piirid ja olemus laialivalguvad, üks inimene võib luua mitmeid identiteete, mis sarnanevad rohkem või vähem tema reaalse elu identiteedile. Seetõttu on interneti suhtluskeskkondade uurimisel võetud kasutusele nn. digitaalse tegelaskuju (persoona) mõiste, millega tähistatakse indiviidi avalikkusele pakutava isiksuse mudelit, mis põhineb andmetel ja säilib virtuaalruumis käitumises ja tegudes. Tekkinud tegude ja rollide kogum ongi võrgumaailmas inimeseesindaja ja sotsiaalsete rollide,  sh. erinevate ja/või mitmekordsete rollide nimetamiseks kasutatakse ka persoona mõistet.

Hoopis teisel eesmärgil on tegelaskujue. persoonamõiste kasutusel veebiloome käigus ja veebikasutajate mõistmiseks.  Nn. persoona koondab endas erinevate isikute sarnaseid jooni, ja ei viita reaalsele isikule, pigem on silmaspeetav  pilt konkreetsete soovidega inimesest, kellega veebilehte ja/või intranetti luues  arvestatakse.  Sellist (sageli kasutajatüpoloogiale tuginevat)  persoonat kirjeldatakse kindla  struktuuri alusel: nimi, vanus, amet/eriala, perekonnaseis, iseloom, hobid, probleemid, ametialased saavutused ja pädevus , kogemused veebilehtedega,  peamised tegevused, häirivad ja meeldivad asjad, eesmärgid süsteemi kasutamisel.

Konstrueeritud tegelaskujusid e. persoonasid võib omakorda rühmitada primaarseteks, sekundaarseteks, negatiivseteks jms. Persoonad konstrueeritakse reaalsetevõi võimalike kasutajate intervjueerimise tulemustel saadud andmete  ning nende eesmärkide või käitumise mustrite tuvastamise põhjal. Konstrueeritud persoonade kasutamisel veebilehe infoarhitektuuri ja disaini väljatöötamisel luuakse kasutuskirjeldused ehk kontekstistsenaariumid -oletatavad kirjeldused sellest,  kuidas  tegelaskujul on  võimalus loodavas süsteemis ühte või teist tegevust teha.

Meetod aitab  olla rohkem fokuseeritud tarbijale kõigil etappidel, aitab tulla välja uute ideedega, hinnata loodava veebilehe kasutuslikkust. Seejuures on ilmnenud, et reaalsed fotod  mõjuvad positiivsemalt kui  joonised.  Persoonasid võib käsitleda üleminekuvahendina uurimisprotsessilt veebiloomeprotsessile

17.  Millistel juhtudel on abi kaartide sorteerimise meetodist?

Kaartide sorteerimine on kiire, odav ja usaldusväärne meetod, mis on abiks veebilehe sisu korraldamise protsessis. See meetod lubab luua veebilehe informatsiooni üldise struktuuri, annab soovitusi navigeerimise, menüüde ning materjalide grupeerimiseks. See meetod toetab veebikeskkondade kasutajakesksuse põhimõtete järgimist.

Aitab leida vastused küsimustele, millega põrgatakse kokku veebilehe kujundamise järgmistel etappidel. Näiteks võivad veebilehe kasutajatel tekkida pretensioonid selle suhtes, kuidas informatsioon on grupeeritud ja milliseid termineid (silte) veebilehel kasutatakse. Sellisel juhul aitab kaartide sorteerimine kindlaks määrata seaduspärasused:

·         millist informatsiooni rühmitamise viise eelistava kasutajad: ainestiku alusel, protsessi alusel, firma struktuuri või muul alusel?

·         millisel määral langevad kokku eri kasutajarühmade huvid?

·         kui suured on nende huvide erinevused?

·         kui palju võib potentsiaalselt olla põhikategooriaid? (see on hiljem seotud navigatsiooniga)

·         millist nime peavad materjalide grupid veebilehel kandma (siltimine)?

Kaartide sorteerimise meetod lubab saada vastused neile küsimustele ja on aluseks materjalide edasisel süstematiseerimisel.

18.  Avatud ja suletud kaartide sorteerimine

Kaartide avatud sorteerimine: osalejatele antakse komplekt kaarte, milledeleon kirjutatud veebilehe materjalide (infoühikute) nimetused. Osalejad peavad need kaardid rühmitama vastavalt nende eneste poolt moodustavatele suurematele kategooriatele (rühmadele) ja andma neile nimed. Avatud sorteerimine võimaldab luua loodava või juba eksisteeriva veebilehe struktuuri.

Kaartide suletud sorteerimine Suletud sorteerimise korral jagatakse osalejatele kaartide komplekt materjalide (infoühikute) nimetustega ja varem kindlaksmääratud peamiste rühmadega (kategooriatega). Osalejatel tuleb paigutada kaardid nendesse rühmadesse. Suletud sorteerimist rakendatakse uute materjalide lisamisel juba eksisteerivasse veebilehe struktuuri või avatud sorteerimisel saadud info täpsustamiseks.

19.   Kaartide sorteerimise meetodi eelised ja puudused

Eelisteks on

·         Lihtne –nii kasutajate kui korraldajate jaoks

·         Odav –kaartide või kleepsude hind. Kirjutada võib viltpliiatsiga või arvutil

·         Kiire –lühikese aja jooksul võib läbi viia mitu seanssi

·         Kontrollitud –seda kasutavad paljud disainerid juba üle 20 aasta

·         Kasutajatele huvipakkuv –sellisel viisil saadud infostruktuur on efektiivsem, sest tugineb reaalsete kasutajate tegevustel mitte aga disaineri või tellija intuitsioonil või isiklikul arvamusel.

·         On heaks lähtealuseks –meetod ei ole kõigi probleemide maagiline lahendamine, kuid selle tulemused võivad olla heaks lähtealuseks veebilehe struktuuri loomisel

Puudused:

·         Ei võta arvesse kasutajate ülesandeid –kaartide sorteerimine hõlmab ainult materjale. Kui seda meetodit rakendada arvestamata kasutajate ülesandeid, võite saada tulemuseks struktuuri, millega on raske töötada. Informatsioon, mis veebilehele paigutatakse, tuleks läbi analüüsida kasutajate ülesannete aspektist, et veebilehele paigutatud materjalid aitaksid kasutajatel sooritada teatud tegevusi.

·         Annab seinast seina tulemusi. Kaartide sorteerimine võib anda nii ühesuguseid kui ka suuresti erinevaid tulemusi.

·         Tulemuste analüüsimisele kulub palju aega –sorteerimine ise sooritatakse ruttu, kuid saadud tulemuste analüüs võib osutuda väga keerukaks ning aeganõudvaks, eriti sellisel juhul kui tulemustes on suuri erinevusi.

·         Ei anna vajalikku sügavust –sorteerimisel osalejad teevad otsuseid materjalide pindmiste näitajate alusel, pööramata tähelepanu sellele, kuidas need materjalid seostuvad täidetavate ülesannetega.

20.   Kaartide sorteerimise põhietapid Mis on sisukaart?

Sisukaart (site map) kujutab endast  enamasti tekstipõhist kirjeldust arhitektuurist.

Sisukaardi  koostamist soovitatakse alustada lihtsast eskiisist, seda täiendatakse töö käigus. Sageli lisatakse see HTML sisukaart valminud veebilehele, et lihtsustada navigatsiooni ja otsingumootorite funktsioone. Peamiselt on sisukaardid küll tekstipõhised, aga võivad olla ka graafilised ning võimaldama seejuures lisada nii lehe pealkirju kui muud lisainfot. Töö käigus tehakse nendele nii ülesehitust kui navigatsiooni puudutavaid märkmeid,. Sageli lisatakse ka valmis veebilehele, sest see lihtsustab navigatsiooni, võimaldades veebilehe teha nähtavaks otsingumootoritele.

21.   Veebilehe materjalide korraldamise struktuurid

Struktuur määrab ära selle, kuidas kasutajad veebilehel materjalile juurde pääsevad. Põhilised veebilehe materjali korraldamise struktuurid on hierarhiline (ülalt alla –top-down), andmebaasipõhine ja hüpertekstipõhine.

22.   Veebisisu rühmitamise struktuuri mudelid

Hierarhiline (top-down) mudel. Veebilehe materjalide struktureerimisel enim kasutatav mudel. Visuaalselt on kerge hierarhilist struktuuri ette kujutada kui mõtlete nt sugupuule, mõne raamatu ülesehitusele või loodusobjektide klassifikatsioonidele.

Lihtne hierarhiline mudel. Kasutajad kohanevad hierarhilise mudeliga kiiresti. Hierarhilisi struktuure kasutatakse näiteks organisatsioonide veebilehtedel. Mõeldakse läbi kogu teave, mida inimesed võivad sealt otsida. Hierarhilised mudelid jagunevad mono-ja polühirarhilisteks. Viimase korral võib üks ja sama objekt kuuluda mitmesse erinevasse kategooriasse. Seega võime antud juhul rääkida sisu jaotamisest fassettide kaupa (sarnasused fassettliigitustega).  

Veebilehe avalehtelt s.o. kodulehelt peaks leidma vastused enamikule nendest küsimustest. Struktuurilt võivad veebilehed olla kas kitsad ja sügavad (narrow and deep) või laiad ja madalad (broad and shallow). Seega struktuuriga määratakse ära ka veebilehe laius (mitmed, samal tasandil paiknevad kategooriad)  ja sügavus.

·         Kitsa ja sügava struktuuriga veebisaidi kasutaja peab soovitud informatsioonini jõudmiseks tegema arvukalt klikke (koguni 6+), enne kui jõuab talle vajalikul alamlehel paikneva informatsioonini. Seega raskendab liiga vähene jaotamine informatsiooni kiiret leitavust.

·         Lai ja madal veebisait annab kasutaja jaoks peamenüüs palju ühel tasemel valikuid ning vajaliku info leidmiseks tuleb samuti teha klikke aga nende hulk on 2-3.

Andmebaasipõhine (bottom-up) mudel. Andmebaasi mõistet kasutatakse antud juhul igasuguse, sellisel viisil korrastatud informatsiooni kogumi tähistamiseks, mida on võimalik kergelt ja kiiresti leida. Andmetele juurdepääs (otsing) tagatakse metaandmete abil. Üldlevinud definitsiooni kohaselt on metaandmed „andmed andmete kohta”. Võib ka öelda, et metaandmed on struktureeritud informatsioon, mis kirjeldab, selgitab, määrab asukoha või hõlbustab mõnel muul viisil inforessursi kasutamist või haldamist.

Metaandmetel on järgmised funktsioonid:

• ressursi kirjeldus-pealkiri, kokkuvõte, autor, võtmesõnad jne;
• ressursi haldamine-kui suur, mis tüüpi, millal loodi, autoriõigused;

Metaandmeid võib esitada:

• kirjena andmebaasis;
• kirjeldusena tavakeeles (märksõnad);
• märgenditena HTML dokumendis;
• XML-ina.

Andmebaasipõhise mudeli võtmesõnaks metaandmed. Sellises mudelis on andmed paigutatud metaandmekogumitena, milles metaandmedon erinevate linkide kaudu seotud. Metaandmete elementide vahelised seosed võimaldavad andmebaasides teostada andmete otsingut, lehitsemist ja eristamist. Andmebaasipõhise mudeli näiteks võib tuua integreeritud raamatukogusüsteemid või äriettevõtete tootekataloogid, milles infokogumite metaandmed on erinevate linkidega omavahel seotud.

Hüpertekstipõhine mudel   Hüpertekst on informatsiooni struktureerimise mittelineaarne viis. Informatsioon on jaotatud tükkideks (plokkideks) ja need on omavahel ühendatud linkidega. Need komponendid võivad moodustada hüpermeedia süsteeme, mis ühendavad tekstiplokke, andmeid, pilte, audiot ja videot. Hüperteksti plokke saab ühendada nii hierarhiliselt kui mittehierarhiliselt või mõlemat võtet üheaegselt kasutades. Hüpertekstsüsteemides ühendatakse sisuplokid linkide abil. Nii moodustub seoste (suhete) vaba võrk. Selline korraldusstruktuur on küllalt paindlik, kuid kasutaja jaoks võib see olla keerukas ja segadusseajav. Hüpertekstühendused peegeldavad koostajaisiklikke ettekujutusi ja eelistusi. Liikumisel hüpertekstlinke täispikitud veebilehtedel võivad kasutajad kergesti “ära eksida”. Kasutajal on väga raske luua veebilehe mõttelist korraldusmudelit.

23.   Veebilehe informatsiooni jaotusskeemid

On kahte tüüpi infosisu korraldamise (rühmitamise ja jaotamise) skeeme : täpsed(exact) ja mitmetähenduslikud(ambiguous).

Täpsed jaotusskeemid Täpsed skeemid jaotavad informatsiooni selgelt eristatavateks ja teineteist välistatavateks osadeks. Neid on kerge luua ja need sobivad materjali leidmiseks suurepäraselt kui kasutaja täpselt teab, mida ta otsib.

• Tähestikuline jaotus on täpse skeemi üheks näiteks. Tähestikulist järjestust rakendatakse entsüklopeediates, sõnastikes
• Kronoloogiline jaotus–annab olulise konteksti sisu kohta ning seda rakendatakse reeglina teiste skeemidega kombineeritult pakkumaks täiendavat juurdepääsuvõimalust sisule (ajakirjade arhiivid, ajalooraamatud jms). Reeglina on kronoloogiliselt jaotatud pressiteadete ja uudistevoo arhiivid.
• Kohatunnusepõhine e. geograafilist jaotust kasutatakse asukohaga seotud spetsiifilise informatsiooni kättesaadavaks tegemisel (nt uudised, ilm, poliitikasündmused, reisisihid, kinnisvara jms). Näiteks Google Maps

Mitmetähenduslikud jaotusskeemid Mitmetähenduslike skeemide rakendamisel jaotatakse informatsioon osadeks, mida ei ole võimalik täpselt ja ühetähenduslikult määratleda. Need on kõige efektiivsemad sirvimise võimaldamiseks ja assotsiatiivseks otsinguks kui kasutaja infovajadust ei ole võimalik väga konkreetselt väljendada.

•  Temaatiline (topic). Üks keerukamaid, aga samas praktilisemaid ja kasulikumaid jaotusskeeme. Küllalt jäik jaotus, mis luuakse aastateks. Sobib mahuka infosisuga lehtedele. Võimaldab demonstreerida teemade rohkust, temaatika ulatust. Oluline on määratleda loogiliselt veebilehe teemad, mille alt materjalid avanevad. Näiteks paljudel veebilehtedel esinevad teemad on teenused, koolitus, uuringud.
• Funktsionaalne(task). Info mingite objektide kohta jaotatakse osadeks nende protsesside ja funktsioonide alusel. Rakendatakse siseveebides ja müügiga tegelevate firmade, sh. e-kaupluste veebilehtedel, Tooted rühmitatakse vastavalt nende funktsionaalsusele (arvutid, telerid, kaamerad telefonid jne või külmikud, pliidi, tolmuimejad, pesumasinad jne. ).
• Sihtrühmapõhine jaotus (audience). Rakendatakse juhul kui veebilehel olev info on adresseeritud kahele või enamale kasutajarühmale. Jaotus on asjakohane, kui veebilehel on kujunenud või eeldatavad selgelt eristuvad kasutajate sihtrühmad. Sel puhul on veebisait jagatud väiksemateks sihtrühmapõhisteks lehtedeks, mis sisaldavad ainult teatud sihtrühmale olulist. Võib olla põhijaotuseks kui ka täiendavaks jaotusviisiks. Sihtrühmadena sisule juurdepääsul võib käsitleda ka registreerunud ja mitteregistreerunud kasutajaid veebilehtedel, mis lubavad juurdepääsu kogu oma sisule pärast registreerumist.
• Metafooripõhine jaotus (metaphor). Metafoor on sõna või väljendi kasutus ülekantud tähenduses (sarnasuse või analoogia alusel). Nt. korrusmajade uusrajoon > kivikõrb. Seda jaotussüsteemi rakendatakse sageli meelelahutuslikul või ka loovust ärgitaval eesmärgil. Midagi uut pakutakse läbi reaalse maailma teadaolevate objektide
• Ebakorrapärased e. hübriidjaotused (hybrid). Erinevatesse jaotusrühmadesse kuuluvate jaotiste esitamine läbisegi. Seda esineb sageli, kuid see on kasutaja jaoks üsna arusaamatu, ebaloogiline ja eksitav materjaliesitus, mida peaks vältima. Seda juhtumit ei tohiks segi ajada mitme erineva jaotusskeemi samaaegse rakendamisega.

24.   Jooniste, eskiiside ja abiraamistike kasutamine veebilehe arhitektuuri väljatöötamisel

Veebilehe infoarhitektuuri loomisel kasutatavad põhilised abivahendid on:

·         visandid, eskiisid, joonised (blueprints) , millelt selguvad sisu rühmad, lehtede vahelised seosed ja muud komponendid ja mis näitavad ära informatsiooni korralduse, selles navigeerimise ja sildistamise süsteemid;

·         abiraamistikud, sõrestikmudelid (wireframes), mis kujutavad visuaalselt infosisu ja linke peamiste lehtede vahel ja on põhilisteks vahenditeks, mida arhitektuurilise lahenduse jaoks kasutatakse.

Joonised on olemuslikult sarnased sisukaardiga , näidates aga seejuures ära ka navigeerimis- ja otsisüsteemid ja neile toetudes tekib ettekujutus informatsiooni organiseeerimisest, sildistamisest jms.

Visandeid, eskiise võib välja töötada nn. ülalt-alla lähenemisega, alates kodulehest ning liikudes edasi alamlehtede sisu kujundamisele. Neid võib visandada paberi-pliiatsiga

25.   Mis on süžeetahvel?

Süžeetahvliteks e. jututahvliteks (storyboard) nimetatakse veebilehtede graafilisi skeeme, milliseid kasutatakse lisaks sisukaardile, et otsustada disaini, tehnoloogilise lahenduse jms. üle.  Süžeetahvel annab võimaluse kõigile intraneti/veebilehe koostamisega seotud inimestele ülevaate loodavast.

Süžeetahvlile paigutatakse veebi peamiste lehtede olulisemad funktsionaalsed osad -iga lehe kohta pealkiri ja märkmed sisu kohta. Selline esitus ei ole seotud graafilise disainiga, aga annab ettekujutuse iga lehe põhielementidest. Süžeetahvlivõib joonistada vaba käega paberile, graafikaprogrammi või veebiredaktorit kasutades.

26.   Mis on navigeerimine veebilehel

Navigatsioonisüsteem võimaldab kasutajal “liikuda” veebilehel. Läbimõelduna ja –mängituna, testituna võimaldab navigatsioon kasutajal seda teha lihtsalt ja talle vajaliku üles leida. See on tagatud tingimusel, kui navigatsiooni eri komponendid loovad ühtse terviku, on järjepidevad –nende toimimine ja väljanägemine ei muutu ja väldib lehekülgedel eksimist. Navigeerimist toetavad selged sildid ja sisukaart.

Navigatsioon on efektiivne, kui kasutajal on lihtne veebilehe struktuuris orienteeruda. Külastaja mõistab, kus taparasjagu selles struktuuris asub, kuidas ta sinna jõudis ja kuhu on tal võimalik edasi suunduda. Kui lehe kasutaja tunneb, et ta on „eksinud“, on see märk, et lehe navigatsioon ei toimi.

27.   Navigeerimissüsteemide tüpoloogia

Navigeerimissüsteemid koosnevad mitmest põhielemendist e. allsüsteemist.

Navigeerimissüsteemid jaotatakse

·         põhilisteks (embedded),

·         täiendavateks (supplemental)

·         kompleksseteks (advanced).

28.   Põhilised navigeerimissüsteemid

Põhilistest navigeerimissüsteemidest on kasutusel globaalne, lokaalne ja kontekstipõhine navigatsioonisüsteem, mis aitavad kaasa sellele, et veebikasutaja iga hetk teaks, kus ta asub, kuhu on tal võimalik veebis liikuda ja vajaliku infoni jõuda.  Globaalseks e. läbivaks nimetatakse veebilehe keskkonna muutumatut navigatsioonisüsteemi, mis on olemas igal keskkonda kuuluval lehel ja alamlehel. Sageli on see realiseeritud navigatsiooniribana (paneelina) lehekülje ülaosas – ülamenüüna (mida vahete-vahel korratakse ka lehe alaosas - jaluses).

Lokaalse e. kohaliku navigatsioonisüsteemi ülesanne on tagada võimalus

orienteeruda konkreetses veebilehe piirkonnas.

Kontekstipõhine navigatsioon on seotud konkreetse lehekülje, dokumendi või objektiga. Nende kaudu võib jõuda toodeteni või teemadeni, millest kasutaja varem midagi ei teadnud.

29. Täiendavad navigeerimissüsteemid?

Täiendavateks navigeerimissüsteemideks on:

·         Sisukaardid (sitemaps). Sisukaart esitab kogu veebilehe esimesed infohierarhia tasandid, mis annavad hea ülevaate veebikeskkonnas leiduvast sisulisest materjalist, samas ka kiire ja lihtsa juurdepääsu erinevatele lehekülgedele või nende osadele. Sisukaart teeb kasutajale lehekülje struktuuri arusaadavaks. Sisukaarti peetakse sobivaks kasutada hierarhilise struktuuriga organisatsioonide veebilehtedel.

·         Sisuloendid (site indexes) pakub otsest juurdepääsu sisule sõnade või fraaside kaudu. Tähenduslikud sõnad ja mõisted on t avalisel järjestatud tähestikuliselt.

·         Sisujuhid (guides) ja nõustajad (wizards). On juhendavad ja õpetavad abivahendid, mis keskenduvad spetsiifilisele kasutajaskonnale, spetsiifilisele teemale või ülesandele.

30.   Lehitsemine kui infootsing

Lehitsemine kutsub kasutajad liikuma läbi veebilehe uurides spetsiifilisi sisuobjekte. Tavaliselt need kasutajad ei otsi midagi spetsiifilist. Nende infovajadus on vähem määratletud kui nendel kasutajatel, kes kasutavad info leidmiseks otsingumootorit. Kasutajad võivad sirvida, kasutades hierarhilist, täiendatud või kontekstuaalset lähenemist.

Hierarhiline lehitsemine on samm-sammuline liikumine üldisemalt mõistelt konkreetsemale. Näiteks valib kasutaja kõigepealt rubriigi Riik ja Ühiskond, sealt Ministeeriumid ja siis avanevast valikust Keskkonnaministeerium.

Täiendatud lehitsemise korral kasutatakse spetsiaalseid veebilehe abivahendeid. Näiteks mõned saidid sisaldavad erinevaid registreid (loendeid), juhendeid, sisukaarte, mida kliendid saavad kasutada navigeerimiseks ja huvipakkuva infoni jõudmiseks. Mõned veebilehed pakuvad näiteks uudismaterjali leidmiseks osa - "Mis on uut" (what`s new) osa, mis aitab kasutajatel leida kõige uuemaid materjale veebilehel. Täiendatud lehitsemise vahendites pakendatakse sisu objektid erinevateks abivahenditeks, mis vastavad erinevatele infovajadustele.

Kontekstuaalse lehitsemise korral liigutakse ühelt huvipakkuvalt sisu objektilt teise, tähenduselt lähedase või seotud objekti juurde. Näiteks orkaani veebileht pakub linke tornaadode, üleujutuste ja teiste loodusõnnetuste kohta.

31.   Kas ja millal peaks  veebilehe varustama otsinguga (otsimehhanismiga)?

Morville ja Rosenfeld esitavad ka tunnused, mis võimaldavad otsustada otsisüsteemi loomise kasuks:

1.      Otsimehhanismi loomine on vajalik kui veebilehel on sedavõrd palju infot, et olemasolevatest navigeerimisvahenditest ei piisa.

2.      Otsimehhanism on kasulik fragmenteeritud veebilehtedel. Organisatsiooni allüksused arenevad ja arendavad oma veebisisu järgimata mingeid standardeid ja kasutamata metaandmeid.

3.      Otsingumehhanism kui uurimisvahend. Otsiandmete analüüsimine võib anda huvitavaid andmeid selle kohta, mida teie veebilehelt otsitakse ja kuidas otsipäringuid sõnastatakse. Neid andmeid saate kasutada nii otsimehhanismi kui kogu veebilehe arhitektuuri arendamisel.

4.      Otsimehhanism on vajalik, kuna kasutajad arvavad, et see peab olema. Kasutajad on harjunud otsiakanaid/otsiribasid kasutama ja ootavad seda võimalust kõigilt veebisaitidelt. Mõned kasutajad võivad vajada veebilehelt väga spetsiifilist informatsiooni. Need kasutajad kasutavat otsingu võimalust. Info otsimiseks peavadki veebikasutajad kõige paremaks otsisüsteeme e. otsimootoreid.

5.      Otsimehhanism tuleb toime veebilehe dünaamilisusega. Kui tegemist on kiiresti muutuva infoga näiteks elektroonilise ajalehe või bülletääniga, kuhu iga päev lisandub hulk uusi faile. Sellisel juhul on otstarbekas rakendada vastavat arvutiprogrammi ja automaatindekseerimist üks või paar korda päevas, mis tagab kasutajate juurdepääsu infole

32.   Mis on tesaurus ja ohjatav sõnastik?

Ohjatav e. kontrollitav sõnastik sisaldab piiratud hulgal sõnu ja termineid, mida kasutatakse indekseerimisel ja kategoriseerimisel. Enamus kontrollitavaid sõnastikke sisaldavad täiendavaid viiteid, mis viitavad ära mittesoovitatavatelt elementidelt (sünonüümid, kirjapildi variandid) eelistatutele. Kontrollitava sõnastiku eesmärk on indekseerimise ja kategoriseerimise järjepidevuse tagamine, kasutaja otsingu suunaminevajaliku informatsiooni juurde.

Keerukama, hierarhilise ülesehitusega ohjatav sõnastik (üldised mõisted/konkreetsed mõisted), terminitevaheliste seoste ja sõltuvustega kannab tesauruse nime.

33.   Miks tuleb kirjeldada veebilehe metaandmed?

Metaandmed on struktureeritud andmed teiste andmete kohta, kirjeldavinformatsioon informatsiooni kohta.

Metaandmed kirjeldavad informatsiooni omadusi (atribuute). Need on jaotatud väiksemateks elementideks -nn parameetrid kirjeldavad juba konkreetsemalt ressurssi, millele metaandmed lisatakse. Metaandmed on infosüsteemide aluseks, lihtsatest kuni keerukate hierarhiliste süsteemideni välja.

Metaandmed on ka infoarhitektuuri loomise põhielemendid. Informatsioon võib eksisteerida eri vormides –artiklid, e-raamatud, fotod, videod, kataloogid. Mõned neist ei sisalda tekstiinformatsiooni, näiteks flash-ketas, wav või mp3 formaadis helifail, foto. Seetõttu on informatsiooni otsing selles vormis nagu see eksisteerib raskendatud. Sellisel juhul ongi abiks metaandmed. Seega toimub otsing tavaliselt just metaandmete alusel.

Metaandmed sisaldavad kogu informatsiooni iga objekti kohta. Kaasajal kasutatakse infosüsteemides kolme tüüpi metaandmeid:

• kirjeldavad –metaandmed objekti olemuse kohta, need on meie eesmärkide suhtes kõige olulisemad ja leiavad veebis kõige enam kasutamist “Kas see on artikkel? Mis teemal? Millised on lähedased teemad?”
•  tehnilised–metaandmed objekti ehituse kohta “Kas see on tekstidokument, kas see on JPEG formaadis, kas selle maht on 20 ..., kas see on arhiiv”
• administratiivsed–metaandmed objektiga suhtlemise kohta. “Kas tegemist on ajutuse objektiga või tuleks see arhiveerida? Kes selle loonud on? Kas see on publitseeritud?”

Metaandmed on igasuguse otsingu alus. Tavaliselt oletatakse, et kui mingit informatsiooni korrastatakse/süstematiseeritakse koosneb see diskreetsetest üksustest/tükkidest.

Internet on muutunud arvestatavaks infokanaliks, tuues samas kaasa mitmeid probleeme infootsingul.

Elektrooniliste inforessursside struktureeritud kirjeandmete ehk metaandmete abil on võimalik infootsingu tulemusi oluliselt parendada. Metaandmeid saab rakendada ka otsingu tulemuste esitamiseks.

Kõige enam levinud metaandmete standard on Dublin Core.

36.   Kasutajate intervjueerimine

Väärtuslik uurimismeetod, kuid silmas tuleb pidada, et kasutajate vastused võivad erineda tegelikest mõtetest. Veebidisaini projektides tunduvalt ülehinnatud intervjuud on ekslikud, kuna toetuvad kasutaja väljaöeldule. Seda ennekõike seetõttu, et inimmälu on ekslik ning inimesed pragmaatilised ja konkreetsed. Disaini koha pealt saab konkreetse kasutajaliidesse kohta käivaid küsimusi lahendada vaid kasutaja otsese suhtluse kaudu mudeliga, mis rakendab mõnd kindlat lahendust. Samuti ei tasu spekuleerida potentsiaalsete mudelitega, mida pole veel olemas. Funktsioonide hindamiseks on tarvis, et inimesed neid kasutaksid. Ei saa hinnata seda, mida kasutaja ei ole näinud. Pigem tasuks tähelepanu pöörata olemasoleva funktsionaalsuse avastamisele. Brändiuuringute koha pealt, kus veebisait loob muljet ka esindatavast kaubamärgist, oleks mõistlik uurida kasutaja arvamust pärast saidi kasutamist.

Intervjuud on suurepärased täiendused teistele kasutatavuse meetoditele. Kuid iga kasutatavuse meetodi testimine võtab vaid mõne päeva ka tagasihoidliku eelarve korral. Samas on igal meetodil oma head ja vead ning parima tulemuse saamiseks tuleks meetodeid kombineerida.

37.   Link on lubadus

Veebisaidi link lubab tooteid ja teenuseid, kuid avab selle asemel registreerimislehe. Täitmata lubadused panevad inimese tundma pettumust ja pahameelt. Samas, kui link täidab oma eesmärgi siis aitab see inimestel liikuda  saidil enesekindlalt ja sujuvalt.

Silmaliikumisuuringute (eye tracking) puhul on leitud, et inimesed püüavad hoomata saidilt minimaalset sisuteavet, et edasi liikuda, niiviisi võimalikult tõhusalt tegutsedes.

inimesed vaatavad objekte, mis näivad neile olevat kõige enam seotud sellega, mida nad tahavad leida või mida nad oluliseks peavad. Samuti jäävad veebilehel silma teistest eristuvad elemendid. Need elemendid on järgnevad:

·       Pealkirjad

·       Täpploendid

·       Sisu (sõnad), mis on kujundatud nii nagu kasutajad seda otsivad

·       Numbrid, kui kasutajad otsivad numbrit sisaldavat väärtust (näiteks temperatuuri või kaalu)

·       Suured tähed, kui kasutajad otsivad neid sisaldavaid objekte (erinevad lühendid)

·       Nupud, kui need on nähtavalt märgistatud näiteks ristkülikukujuline raami ja varjudega

·    Lingid, kui need erinevad tavatekstist (näiteks kui neil on erinev värv, kui nad on alla joonitud või rasvases kirjas).

Seega, kui lingid ja nupud on ümbritsetud tekstist erinevalt vormindatud, tõmbavad nad kasutaja tähelepanu. Selle tulemusena ei loe paljud kasutajad tegelikult külgnevat sisu ja ei käsitle linke eraldiseisvate üksustena. Seepärast peaksid linkides kasutatavad mõisted olema kontekstist väljumisel ja eraldi lugemisel lihtsalt mõistetavad. Näiteks fraasid “mine”, “loe veel”, “veel” või “vestle spetsialistiga”, “tooted ja teenused”.

Parimad lingid on silmatorkavad ja kirjeldavad. Lingid ja terminid ikooninuppudel peaksid olema väljendusrikkad, et inimesed saaksid tuvastada antud info olulisust enda jaoks ning otsustada, kas nad soovivad lingil klõpsata, klõpsata sellel hiljem või saada kohe kinnitust, et nad on õiges kohas (st selle lingi taga asub informatsioon, mida nad otsivad). Paljudel juhtudel kinnitavad veebisaidid kasutaja oletusi ja isik jätkab saidi kasutamist.

Kui kasutajad klõpsavad lingil, on lingitud veebisait see, mis täidab või murrab lingi poolt antud lubadust.  Ideaalis peaks sihtleht pakkuma kasutajatele vihjeid, et nad on jõudnud õigesse kohta ja kuidas edasi liikuda. Tõhusad viisid kasutajate eelduste kinnitamiseks on:

·         Oodatava sisu paigutamine vaikimisi kõige kuvatavasse piirkonda ja mitte sundides kasutajaid sirvima, klõpsama või ekraani puudutama selle nägemiseks

·         Arusaadav ja nähtav lehe pealkiri

·         Kui kasutada mobiilirakendust, peavad saidil olema kuvatud rakendusega teostatavad esimesed sammud

·         Vormile linkimisel kuvatakse vaikimisi mõned väljad

·         Pilt, mis on käsitletava teemaga seotud

38.   Ikoonide kasutuslikkus

Ikoonide kasutamise positiivsed küljed graafilise kasutajaliidese kasutamisel on:

·         Ikoonid on head sihtmärgid: need on piisavalt suured, puutetundlikut tehnoloogiat kasutades on neid lihtne klõpsata, sama kehtib ka hiirekursorit kasutades.

·         Olenemata suurusest säästavad nad siiski ruumi: ikoonid on piisavalt kompaktsed, et võimalus on lisada veel tööriistaribasid, palette jne. Seetõttu saab väikesel pinnal kuvada mitmeid ikoone.

·         Ikoonid on silmapilkselt äratuntavad, kui nad on hästi disainitud- see käib eriti nende ikoonide kohta, mida on varasemalt nähtud ning kasutatud.

·         Ikoone ei ole vaja tõlkida erinevatesse keeltesse- need peavad olema arusaadavad olenemata kultuurilistest erinevustest (nt on erineva infoarhitektuuriga postkastid, kuid igaüks teab, milline näeb välja ümbrik, seega ongi rahvusvahelisemalt tuntud ümbriku ikoon e-maili programmi jaoks kui postkast).

·         Ikoonid võivad olla visuaalselt meeliköitvad, suurendades disaini esteetilist atraktiivsust.

·         Ikoonid annavad ettekujutuse tootjate võrgustikust, kui erinevates kohtades on kasutusel samad ikoonid ning stiil.

Ainult mõned üksikud ikoonid on ülemaailmselt tuntud. Nendeks on näiteks ikoon kodust (kodulehekülg), printer ning luup otsingumootori juures. Ikoonid, mida sagedasti kasutajate poolt valesti mõistetakse, on südame ja tähe ikoon. Neid kasutatakse sageli lemmikute, järjehoidjate, teiste kasutajate hinnangute ja esiletõstetud asjade esitlemiseks. Nende täpne funktsioon on erinevatel lehekülgedel varieeruv, kuid alati on nad teineteisega konkureerivad.

Ikoonid, mida sagedasti kasutajate poolt valesti mõistetakse, on südame ja tähe ikoon. Neid kasutatakse sageli lemmikute, järjehoidjate, teiste kasutajate hinnangute ja esiletõstetud asjade esitlemiseks. Nende täpne funktsioon on erinevatel lehekülgedel varieeruv, kuid alati on nad teineteisega konkureerivad.

Kui tekib vajadus uute ikoonide loomise järele, pea meeles järgnevaid samme, et luua kergesti äratuntavad ning meeldejäävad ikoonid:

• Loo lihtne ning skemaatiline disain. Ära pane rõhku graafilistele detailidele, vaid rõhuta objekti iseärasusi, tehes ikoon võimalikult tõepäraseks, et selle sisu oleks kergesti aimatav.
• Kasuta 5-sekundi reeglit: kui Sul võtab kauem kui viis sekundit aega ikooni kujutise väljamõtlemiseks on ebatõenäoline, et ikoon annab edasi oma mõtte.
• Kontrolli ikoonide tuntust: küsi klientidelt, mida nad kujutavad ette ikoonide sisust.
• Kontrolli ikoonide meeldejäävust: küsi kasutajatelt ikoonide tähendust mitmeid nädalaid hiljem.

39.   „Meist“ (About us) infost veebilehel

Soovitatav on teavet kasutajani tuua neljal tasandil:

1)      juhtlause/reklaamlause kodulehel (tagline): mõned sõnad või lühike lause, mis iseloomus-tavad ettevõtte tegevust;

2)      kokkuvõte: paar-kolm lõiku sektsiooni alguses, mis annavad pisut üksikasjalikumat teavet ettevõtte tegevuse ja peamiste saavutuste kohta;

3)      teabeleht (fact sheet): kokkuvõtet järgiv osa, mis kirjeldab selle põhipunkte ja muid organisatsiooni puudutavaid olulisi fakte.

4)      üksikasjalik teave: täiendavad lehed sügavamalt inimestele, kes soovivad organisatsiooni kohta rohkem teada saada.

Selline kihiline sisu ümberpööratud püramiidi kujul võimaldab hüperteksti kasutades kaitsta

tavakasutajaid detailse info ülekülluse eest, samas võimaldades seda neile, kes tahavad infoga

süvitsi minna.

Suurkompaniid ja föderaalasutused võivad ennast tutvustava informatsiooni otstarbekuses

kahelda, sest nad on juba niigi suured, tähtsad ja eeldatavasti ka kuulsad. Olenemata

suurusest ja tähtsusest pole arrogants ja patroneeriv suhtumine kusagil edasiviiv,

majanduslikus mõttes produktiivne omadus. Kasutajad, kellel on väheldased teadmised ühe

või teise organisatsiooni / ettevõtte suhtes, võivad siiski väga erinevatel põhjustel huvi üles

näidata. Nad võivad olla:

·         uued, äsja tööturule sisenenud spetsialistid, kes uurivad koostöövõimalusi, otsivad

uusi äripartnereid;

·         inimesed, kes on avastanud enda jaoks mõne uue hobi, spordiala, kirjandusliku źanri,

alustanud uut dieeti või huvituvad muul viisil ettevõtteist ja organisatsioonidest,

millest nad varem teadlikud ei olnud;

·         ajakirjanikud, kes on kirjutamas oma esimest lugu – võib-olla just teie ettevõttest või

ettevõtte jagatud info põhjal;

·         erainvestorid, kes on juhuslikult lugenud positiivset arvustust teie ettevõtte kohta või

märganud aktsiate head reitingut ning soovivad ettevõttesse omalt poolt panustada;

·         tööotsijad, kelle huvi on köitnud ettevõtte töökuulutus, kuid enne taotluse esitamist

soovivad lähemalt uurida ettevõtte tausta;

·         õpilased ja üliõpilased, kes otsivad informatsiooni mõne uurimistöö jaoks.

Elektroonilise kaubandusega tegelevate ettevõtete jaoks on informatsioon „meist / meie

kohta“ eriti tähtis, sest nende ärimudel rajaneb suuresti usaldusel: kliendid tahavad ja peavad

teadma, kes on teenuse pakkujad, kas nende tegevus on läbinähtav ja usaldusväärne. Klient

otsib kindlust, et tema isikuandmeid ei leki või ei müüda kolmandatele osapooltele, et ta saab

probleemide korral adekvaatset abi jne. Seda turvatunnet saab luua hästi läbimõeldud ja

esitatud veebileht – seesama informatsioon „meie kohta“.

Valitsusasutuste jaoks on samuti oluline läbipaistvus ja usaldusväärsus, mida saab vahendada

avatud enesetutvustuse kaudu – tuleks silmas pidada üht demokraatia põhiseisukohta, mille

järgi maksumaksjal ja elektoraadil üldse on õigus teada, kuidas nende maksuraha kasutatakse,

sõltumata sellest, kas ollakse teemavaldkonna asjatundjad või mitte.

Mittetulundusühingute ja heategevusorganisatsioonide jaoks võimaldab hästi struktureeritud

informatsioon enda kohta kasvatada avalikkuse teadlikkust, kaasata heategevusse rohkem

inimesi, suurendada annetuste teel tulubaasi – kõige selle eelduseks on taas läbipaistvus ja

avatus, mis suurendab usaldusväärsust kui eduka tegutsemise garanti.

Usaldusväärsus ongi veebis punase niidina läbiv teema. Isegi kõige suuremad ja pika

ajalooga ettevõtted võivad veebibrauseris kasutajale paista mõne sõna ja pildiga võrdväärsena

neile, kes kasutavad ebaeetilisi võtteid või petavad kliente. Seega on väga oluline kasutajale

lahti seletada oma tegutsemise eesmärgid, missioon, taust, jagada kontakte, koheldes

seejuures kasutajat (potentsiaalset klienti) võrdselt ja lugupidavalt. Veebileht peab

loomuldasa sisaldama tootepakkumisi, statistikat, reklaami, kuid unustada ei tohi viidet

lingile, mis ettevõtet tutvustab – see on viisakas käitumine ja toimib kui visiitkaart.

40.   Veebikasutajate mõttemudelid  

Mida kasutajad usuvad endid teadvat UI-ist ( user interface) seda suurem on mõju nende kasutamisel. Mitte sobivad mentaalsed mudelid on tavalised, eriti kui proovitakse disainida midagi uut või teistsugust.

Mentaalsed mudelid ehk kasutaja mõttemustrid  on üks tähtsamaid kontseptsioone, mis puudutavad arvuti-inimese interaktsiooni.

Mentaalse mudeli definitsioon on sisuliselt see mida kasutaja arvab, et ta teab süsteemist.

Mõistel on 2 võtmeelementi:

1)  mõttemustrid põhinevad uskumisel, mitte faktidel: kasutaja mentaalne mudel süsteemist, mis loodetavasti ühtib reaalsusega. Kasutaja rakendab eelduseid ja tegevusi vastavalt sellele mida ta arvab end teadvat.

2) igal kasutajal on individuaalne mentaalne mudel. Erinevad kasutajad konstrueerivad erinevaid mudelid sama UI kohta. Kasutajakogemuse üks suurimaid auke on tavaliselt disaineri ja kasutaja mõttemustrite vahel.

Disainerid teavad süsteemi, lahendust liiga detailselt, mis loob disaineri jaoks peaaegu täiusliku mentaalse mudeli mis paneb disainerid seisukohta, et kõik elemendid on arusaadavad ja lihtsalt kasutatavad, kasutajate teadmised on piiratud mis tekitab neis tunde, et rakendust või disaini on keeruline kasutada.

Mõttemustrid on pidevas liikumises, kuna need asuvad ajus mitte välisel kõvakettal.  Pidev kogemus süsteemiga muudab arusaadavalt kasutaja mõttemustreid. Mõttemustrid võivad muutuda või uueneda ka muude stiimulite mõjul, näiteks vesteldes teiste kasutajataega või omandada teadmised läbi kursuse.

Jakob Nielsen on öelnud: “kasutajad on mõtetes alati mõnel teisel leheküljel” – st. nad loovad oma ootused ja hoiakud teiste töötavate veebilehtede alusel.

Enamik kasutajamugavuse probleeme, mida on uuringutes täheldatud on tingitud segunenud mõttemustritest, mis ajavad sassi erinevad süsteemi osad.

Näiteks: miks ometi inimesed kasutavad otsingumootoreid otsimaks veebilehte mille nime nad juba teavad? Miks mitte kirjutada kohe aadressireale selle lehe aadress.

Põhjus peitub peamiselt selles, et kasutajad ei ole kunagi formuleerinud täpset mudelit sellest kuidas “kasti sisse kirjutamine” täpselt töötab. Kui kasutaja kirjutab midagi kasti sisse, siis üldiselt nad jõuavad sinna kuhu nad soovivad jõuda.

Kasutajate mõttemustrid on inertsed: asjad, mida isikud teavad, kipuvad olema püsivad, isegi kui neist pole kasu. See on kindlasti üks argument, miks olla konservatiivne ning mitte luua uusi interaktsiooni viise. Samas, mõnikord peab siiski olema innovatiivne, seda aga vaid juhul kui uus lähenemine on selgelt parem kui vana.

Mõttemustrite konseptsioonist aru saamine aitab veebidisaineritel aru saada nende disainiga seotud kasutatavuse probleemidest.

Mõttemustrid on võtmetähtsusega erinevate juhendite ja kasutajat abistavate süsteemide arendamisel. Selline informatsioon peab olema lühike, samas aga selgitama tähtsamaid põhimõtteid, mis aitaks kasutajal silme ees olevast veebisaidist üldiselt aru saada.

KASUTATUD MATERJAL

©® Elviine Uverskaja & TLÜ 2019, kursuse INT6044.DT õppematerjal Moodle’is.