SISSEKANNE # 286
Eile maeti paavsti. Huvitava seigana sattus meie president Karis kõrvuti seisma Ameerika presidendipaariga, st Donaldi ja Melaniaga, täpsemalt Melania kõrvale. Trumpi teisel käel oli jälle Soome president Alexander Stubb. Kui sellest muud kasulikku ei sündinud, siis vähemalt kõvasti meediakajastust. Kaamerad otsisid nagunii Trumpi ja eks siis mahtus kaadrisse ka Alar Karis.
Collateral attention, kõrvaline tähelepanu, on ka tähelepanu, mis meile kõvasti sisse toob. Miljonid silmapaarid, kes paavsti matuseid vaatavad, näevad prillidega onklit ja hakkavad uurima, kes see mees on. Ja Eesti saabki kaasuvat tähelepamu. Karis olla küsinud, kuidas rahuprotsessiga edeneb ja teinud ettepaneku Eestit külastada. Small talk, good talk.
Trump kohtus Vatikanis ka Źelenskõiga ning seekord läksid asjad paremini. Igatahes pärast seda kohtumist tegi Trump vihase postituse Truth Socialis just Putini aadressil, märkides, et Putinil polnud viimastel päevadel mingit põhjust lasta rakette tsiviilaladele, linnadesse ja asulatesse. „See paneb mind mõtlema, et võib-olla ta ei tahagi sõda lõpetada, ta lihtsalt mängib minuga, ja temaga tuleb tegeleda teisiti, läbi „panganduse“ või „teiseste sanktsioonide“?“ kirjutas ta.
WSJ oli just mõned päevad varem kirjutanud, et siin-seal olla justkui märke, nagu hakkaksid Trumpil Putini suhtes silmad lahti minema. Samas, kui Trump nüüd järsku avastas, et ka Putin on mängur, kelle arsenalis on bluff ja valekaardid, siis mis eriline avastus see ikka on. Kaks mängurit kaardilaua taga, see on ammu selge. Küsimus on ainult selles, kes kelle üle mängib. Kellel on paremad kaardid? Kes on õnneliku käega? Kes on kavalam? Kes on nahaalsem? Who’s gonna win?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar