METAANDMED: mõisted

SISSEKANNE # 27

Administratiivsed metaandmed on loodud digitaalsete objektide ja kogude haldamiseks, administreerimiseks ja säilitamiseks. Sisaldavad sageli a) tehnilisi andmeid, b) andmeid autoriõiguse ja kasutamise kohta; c)  andmeid säilitamise kohta.  Eksisteerivad ka domeeni-spetsiifilised metaandmed ja geograafilis-ruumilised metaandmed.

Analüütiline kirje - teose osa (sissejuhatuse, peatüki), samuti kogumiku või perioodika-väljaande üksikosa (artikli) kirje. // ajakirja artikkel, lugu CD-plaadilt, peatükk kogumikust.

Auvis - teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega: 1) audioteavikud (heliplaadid: vinüül- ja laserplaadid, helilindid, helikassetid, heli-CD-d, DVD-d, heli- ehk audiofailid); 2) visuaalteavikud (diapositiivid, diafilmid, lüümikud);  3) kombineeritud auvised (helifilmid, videosalvestised, arvutimängud).

Bibliograafiavahend - korrastatud bibliokirjete kogu: registrid, indeksid, arhiivinimistud, bibliograafiad, kataloogid.


Bibliograafiaüksus - salvestatud teadmise unikaalne väljendus (konkreetne romaan, sümfoonia jms), mis on salvestatud erinevates teavikutes ja on seeläbi bibliograafilise arvestuse objektiks.

 
Bibliograafiline arvestus e. bibliograafiakontroll – täielike bibliograafiakirjete   koostamine   eesmärgiga   bibliograafiliselt   registreerida   kõik   avaldatud väljaanded vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Niisiis, selle  protsessi  käigus  teavik  kirjeldatakse,  koostatakse selle  täielik  bibliograafiline kirje, mille  eesmärgiks  on  bibliograafiliselt  täpselt  registreerida  kõik  kogusse  laekuvadteavikud vastavalt  kehtestatud  kriteeriumidele. Seeläbi võetakse  teavikud  arvele  ehk  n-ö.  kontrolli  alla, kõikidele   luuakse   metaandmeid   sisaldav kirje, mis sisestatakse elektronkataloogidesse, bibliograafilistesse  andmebaasidesse  ja  nii  on  võimalik loodud  salvestatud  teadmisi  otsida  ja üles leida.

Bibliokirje - reeglipäraselt esitatud andmekogum teaviku kohta, mis võimaldab seda identifitseerida; annab ettekujutuse teaviku * sisust, ** tüübist (sihtkasutajaskonnast), *** teatmestikust;   esitab teaviku füüsilise kirjelduse.

Editsiooniandmed - sõna, fraas või märgirühm, mis näitab bibliograafiaüksuse kuulumist teatud editsiooni juurde. Trükiste puhul kasutatakse selles tähenduses terminit "kordustrükiandmed". (ISBD) Auviste puhul kasutatakse selles tähenduses "väljalaske-andmed" ja e-teavikute puhul "versiooniandmed".

Indekseerimine - 1. raamatu, andmebaasi vms registritega varustamine 2. liigitustabelite järgi liigiindeksi määramine ja selle teavikule või bibliokirjesse märkimine 3. teavikute sisu ja vormi kokkuvõtlikult mingis indekseerimiskeeles väljendamine (liigitamine ja/või märksõnastamine).

Jadaväljaanne - jadaselt ilmuv väljaanne: jätk-, perioodika- või sariväljaanne, nt ajakiri, ajaleht, raamatusari. // Määramata lõpuga pidevväljaanne, mis ilmub järgnevate eraldi numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit. Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud, monograafiasarjad jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp.

Jätkväljaanne - nummerdatud  annetena,  kuid  normimata  ajavahemike  järel  ja  määramata annete arvuga ilmuv väljaanne (* noodid, ** kartograafilised teavikud, *** arhivaalid –dokumendid, mida säilitatakse arhiivis; **** pisitrükised (väiksemahuline trükis, nt ametkondlik juhend, kava, kutse, kuulutus, reklaamleht jm

Kataloogikirje - kindlas kogus asuva teavikuga seotud bibliokirje kataloogis. See on trükise vm. teaviku iseloomustamiseks, samastamiseks ja otsimiseks vajalik eeskirjakohane (meta)andmestik, milles on märgitud autor, pealkiri, alapealkiri, ilmumis- ja arvandmed, vajaduse korral lisatud sisu tutvustav annotatsioon või referaat, raamatukoguandmed ning andmed eksemplari kohta (köite kirjeldus, provenients jms).

Kehtestatud andmeallikas – allikas või allikad, kust võetakse andmed kirje teatud elemendi või ala jaoks (ISBD).

Kataloogimine - kirjete koostamine kataloogi jaoks ning kataloogide koostamine ja hooldamine.

Kataloogimisreeglid - eeskirjad kataloogikirjete koostamiseks ja kataloogi panemiseks; kataloogimisreeglite  ülesandeks  on  tagada  kirjes  esitatud  andmete järjekindlus,  terviklikkus ning ühesugusus.

Järjekindluse all   mõistetakse   ühesuguste   nimevormide   (isiku-,   asutuse   või   kollektiivi ja kohanimed) kasutamist otsiandmete esitamisel ning erinevate nimevormide sidumist viidetega, et tagada otsingul kõigi relevantsete teavikute leidmine(nn nimevormide normimine).

Terviklikkuse all  mõistetakse  seda,  et  kirjes  on  esindatud  kõik  teaviku  laadist  tulenevalt nõutavad kirjealad.

Kataloogimise ühesugusus tagab  selle,  et  erineval  ajal  ning  eri  paigus  loodud  kataloogid  on olemuselt ühesugused ning kirjes toodud andmed üheselt mõistetavad. See hõlbustab kataloogi kasutamist  nii  kasutaja  kui ka infospetsialisti  jaoks.  Reeglid  määravad  kirje  elementide  range järgnevuse  koos  vastava  punktuatsiooniga,  mis  võimaldab  kõigil  kasutajatel  kirjes  esitatud andmeid ühtemoodi mõista ja hõlbustab teavikute kohta käiva informatsiooni vahetamistkogu maailmas. Kataloogimisreeglid on olemuselt ühesugused. Üldiselt sisaldavad kõik reeglid järgmisi osiseid: • kirjeldamine • otsiandmed •kasutatud mõisted • lubatud lühendid • registrid • andmete esitus ja järjestamine • normandmete loomise põhimõtted.

Kataloogimisreeglid võib jagada põhireegliteks ja juhtumireegliteks. Põhireeglid määravad,  et  kõigi  teavikulaadide  puhul  püütakse järgida  ühtseid  reegleid  selles, kuidas kirjeldatakse teavikute algupära ja välimust ning määratletakse, mis on teaviku pealdis ja kuidas valitakse autor (vastutav tegija). Juhtumireeglid määravad  kõigi  teavikulaadide  puhul,  kuidas  valitakse  teavikute  otsiandmed ning kuidas teavikuid kataloogis kirjeldatakse.

Kirje - bibliograafiaandmete kogum, mis kirjeldab teavikut ja mille abil on võimalik seda identifitseerida.

Kirjeala - kirje osa, mis hõlmab teatud sisu ja ülesandega kirjeelementide rühma

Kirjeelemendid – üksikud andmed kirje alade sees

Kirjeldavad metaandmed - kirjeldavad ressurssi selle identifitseerimiseks, ülesleidmiseks ja kättesaamiseks. Kirjeldavad metaandmed => identifitseerimine, otsing, lehitsemine. See on: info, mille abil saab tuvastada digitaalse ressursi sisu (pealkiri/allkiri, autor, loomisaeg, teema, failiformaat jm), märksõnad. => ressursi sisu, konteksti, tähenduse kindlakstegemine. Kirjeldavate metaandmete oluline element on ressursi ühest idenfitseerimist võimaldav näitaja, nt kirje number elektronkataloogis või digitaalse objekti identifikaator DOI.

Kirjereeglid - juhiste  kogum,  mis  määravad  kindlaks bibliograafiliste  andmete iseloomu ja esitamise järjekorra.

Koondkirje - mitmeosalise väljaande kohta koostatud kirje, mis koosneb üld- ja eriosast;  kirje, mis põhineb kirjeandmete jagamisel kahele või enamale astmele. Esimene aste sisaldab informatsiooni kogu väljaande või põhiväljaande kohta. Teine ja järgnevad astmed sisaldavad informatsiooni väljaande ühe osa või muu üksuse kohta.

Koostalitlusvõime (interoperability) on kahe või enama süsteemi või  komponendi   võime informatsiooni vahetada ning üksteiselt saadud informatsiooni kasutada. Digitaalsete   ressursside   puhul   tähendab   koostalitlusvõime,   et   ressursid   peaksid   olema võimalikult   ulatuslikult   kasutatavad   ja   taaskasutatavad,   eksporditavad   ja   nii   pikaajalise säilivusega kui võimalik. Andmevahetus ja -kasutatavus eri riist- ja tarkvaraplatvormidel loodud erineva  andmestruktuuri  ja  kasutajaliidesega  süsteemide  vahel  võimalikult  väikese  sisu  ja funktsionaalsuse kaoga on    saavutatav  metaandmete    ühtsete    põhimõtete    järgimisega. Üldaktsepteeritud  standardite  (kodeeritud  reeglid  ja  suunised  inforessursside  metaandmete loomiseks, kirjeldamiseks ja haldamiseks) kasutamine kindlustab kvaliteetse informatsiooniedastuse ning inforessursside võimalikult laia kasutatavuse.

Metaandmed - struktuurne informatsioon analoog- või digitaalse ressursi (nt dokumendi) omaduste kohta, mis aitab seda ressurssi identifitseerida ja hallata. Koosnevad elementidest, millel igaühel on oma tekstiline ja arvuline väärtus ning üheskoos moodustavad need metaandmete kirje; need on konstrueeritud andmed, mis on loodud kindlal eesmärgil, funktsiooni täitmiseks.


Monograafia - Üheosaline või kindlast arvust eraldi osadest koosnev terviklik väljaanne. (ISBD); trükitud või muu väljaanne, mis on tervikuna ühes köites või mille terviku moodustab kindel arv köiteid.

Otsiandmed (access  points) sisaldavad otsitunnuseid  või  otsielemente – andmeelemente, mille esmane funktsioon on võimaldada juurdepääsu andmetele. Siia liigitatakse põhipealdised, täiendkirjed (ehk täiendpealdised), ühtluspealkirjad, viited, märksõnad, liigiindeksid.

Põhipealdis / põhipealkiri - väljaande tähtsaim pealkiri, s.o väljaande pealkiri tiitellehel või selle vastel antud kujul. Põhipealkiri võib sisaldada alternatiivpealkirja, kuid mitte rööppealkirju ega pealkirja täiendandmeid. Kui väljaanne sisaldab mitut teost, on põhipealkirjaks koondpealkiri. Kui väljaanne sisaldab mitut teost, kuid koondpealkiri puudub, on tegemist põhipealkirjata väljaandega. Seerial, allseerial, jaotisel, lisal, osal jms on samuti oma põhipealkiri. Teatavad põhipealkirjad on mitmeosalised, koosnedes üldpealkirjast ja sõltuvpealkirja(de)st. (ISBD)

Rakendustrükis (aktsidents) - rakendusliku iseloomuga juhutrükitöö, nt kutsekaart, plank, pilet, kuulutus, teatri-v kontserdikava, etikett, prospekt jne.

Rööppealkiri - Põhipealkiri (või üksikteose pealkiri, mis sisaldub koondpealkirjata väljaandes) teises keeles või kirjasüsteemis, mis on esitatud põhipealkirjaga võrdväärsena. Rööppealkirjad võivad esineda ka koos seeria või allseeria põhipealkirjaga. (ISBD)

Struktuursed metaandmed - seletavad, millistest osadest ressurss koosneb; andmed  komplekssete digitaalsete objektide  struktuuri  kohta, mis võimaldavad objektide navigeerimist. Struktuursed  andmed  on  vajalikud  juhul,kui ressurss  koosneb  mitmest  eraldi  komponendist (nn sisemine struktuur / internal structure). Näiteks raamatu puhul, mis koosneb mitmest osast. Raamatu puhul, mison digiteeritud üksikute lehtede piltkujutistena, on metaandmed vajalikud iga piltkujutise kohta, selleseoste kohta teiste piltkujutistega, nende järgnevuse kohta. Selleks, et   digiraamat   oleks lehitsetav   peatükkide   ja   alapeatükkide   kaupa,   peavad   struktuursed metaandmed  võimaldama  identifitseerida  leheküljed,  kust  peatükk  või  alapeatükk  algab  ja  kus lõpeb jne. Struktuursed metaandmed on vajalikud ka selleks, et kindlaks määrata (digitaalsete)objektide omavahelised  seosed(nn  väline  struktuur  /external  structure),  nt.  seeriaväljaannete  puhul võimaldama kokku tuua selle alla kuuluvad köited.

Sundeksemplar - kohustuslikus  korras  raamatukogudele  tasuta  loovutatav  trükiste,  auviste, elektrooniliste   teavikute   ja   võrguväljaannete   eksemplar.   Nii   tagatakse   nende   arvestus   ja hoiustamine. Eksemplare  loovutavad  need,  kes  valmistavad  või  kelle  tellimusel  valmistatakse teavikuid –trükikojad, kirjastajad, muud asutused. Eestis   valmistatud   trükiste   sundeksemplarid   loovutastrükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. // 2016.   a.  võeti   Eestis   vastu säilituseksemplari seadus, mis asendab   sundeksemplari säilituseksemplariga. (al. 01.01.17).

Teavik -  mistahes  materiaalne  objekt,  millele  on  talletatud  informatsioon,  nt  trükis,  foto, heliplaat, kompaktketas (erinevad füüsilise vormi või omaduste poolest); - üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt.

Teaviku laad - kitsam teavikute rühm voirmilise tunnuste alusel.

Teisendpealkiri (variantpealkiri) - põhipealkirjast erinev pealkiri, mis asub mujal kui tiitellehel või selle vastel (nt kaanepealkiri, seljapealkiri)(ISBD): ● rööppealkirjad ● kaane-ja seljapealkiri ● pealkirja tuntuim osa (näit. entsüklopeediatel) ● mitmeosalise/köitelise teose osa / köite pealkiri ● põhipealkirja teisendid (numbrite või arvsõnaga algavad, akronüümid jms) ● rooma numbritega algavate pealkirjade puhul esitatakse teisendpealkirjana araabia numbritega algavad variandid ● araabia numbritega algavatest pealkirjadest teisendatakse sõnadega algavateks need mida eeldatavalt sõnadega otsitakse ● vana kirjaviisiga pealkirjadele esitatakse teisendpealkiri uues kirjaviisis ● W -V –vanema raamatu puhul, kui pealkiri algab W-ga või sisaldab W-d, siis esitatakse teisendpealkiri V-ga.

Täiendkirje - kataloogi või kartoteeki lülitatav lisakirje, mis hõlbustab kirjeldatava leidmist põhikirjest erineva järjestussõna abil. Lisaks pealdisele esitatakse täiendavate otsiandmetena täiendkirjed. Täiendkirje  tehakse  kirje  lõpus  kõigile  nimedele,  nii  isikutele  kui  ka  kollektiividele,  kelle  nimed esinevad vastutusandmetena (välja arvatud autor, kelle nimi leidub põhipealdises). Täiendkirjed tehakse  ka  nn  ajutistele  kollektiividele,  nt näitused  ja  isikunäitused,  laagrid,  konverentsid, kokkutulekud, suvepäevad.

Täiendkirjed  tehakse samuti anonüümse teose ühtluspealkirjale ja kohanimedele, kui ilmumiskoht ei ole esitatud tänapäeval tuntud ja kasutataval kujul  või  kui  on  vaja  koostada  statistikat  maakondade kaupa; juhul,  kui  on  vaja  näidata ilmumiskohta hierarhias riigi, maakonnaga, provintsi, osariigiga.

Täiendpealkiri   - sõna,  fraas  või  märgirühm,  mis  esineb  koos väljaande  põhipealkirjaga  ja  allub  sellele. Pealkirja  täiendandmed  esinevad  ka  koos  teiste pealkirjadega,  alludes  neile (nt  rööppealkirjade,  väljaandes  sisalduvate  üksikteoste  pealkirjade, seeria- või   allseeriapealkirjade  juurde   kuuluvad   täiendandmed). Pealkirja   täiendandmed täpsustavad, selgitavad või täiendavad pealkirja, mille juurde nad kuuluvad. Samuti võivad nad osutada  väljaande  või  selles  sisalduvate  teoste  tüübile,  sisule,  iseloomule  vms  või  selgitada väljaande loomise motiive ja põhjust. Termin hõlmab ka alapealkirju ja ülapealkirju, kuid mitte teisendpealkirju (nt seljapealkirjad), mis asuvad väljaandes mujal kui kehtestatud andmeallikas.

Tüüppealkiri - pealkirjaks olev üldise tähendusega  termin,  mis   osutab väljaande   tüübile. Tüüppealkirjadeks   on   sellised   terminid   pealkirjana   nagu   toimetised,   aruanne,   uurimused, teaduslikud   tööd, Jahrbuch,   abstracts,   annales,   report,   bulletin,   journal,   proceedings, transactions,   Abhandlungen   jne. Tüüppealkirjadeks ei  ole  pealkirjad,   milles   sisalduvad ka vastutusandmed või väljaande eriala väljendavad sõnad (nt Emakeele Seltsi aastaraamat, Ajaloo Ajakiri) (ISBD).

Vastutusandmed - kirjeelemendid, mis loetlevad autorid, koostajad, toimetajad jt teaviku koostamisest osa võtnud isikud;  väljaande intellektuaalse või kunstilise sisu loomise või teostuse eest vastutavate või selles abistanud  isikute või kollektiivide identifitseerimise ja/või nende funktsiooni määratlemisega seotud nimed, fraasid või märgirühmad. Vastutusandmed võivad esineda seoses pealkirjade (põhipealkirja, rööppealkirja, väljaandes sisalduvate üksikteoste pealkirjade, seeria- ja allseeriaandmetes esinevate pealkirjade) või editsiooni-andmetega.

Ühtluspealkiri - teosele  (nt  anonüümsele  klassikalisele  teosele,  muusikateosele)  antud  pealkiri, et ühendada sama teose eri pealkirjade all ilmunud väljaanded, nt Piibel. Ühtluspealkirja peamine otstarve on tuua kokku sama teose eri pealkirjade all ja/või eri keeltes ilmununud kehastused. See aitab ka teost identifitseerida, kui pealkiri, mille all teost tuntakse, erineb kataloogitava kehastuse pealkirjast.

Ühtluspealkirja kasutatakse järgmiste teoste puhul: 1. Piibel ja selle osad, teiste tähtsamate usundite pühakirjad 2. Tähtsamad anonüümsed klassikalised ja keskaegsed teosed: eeposed, muinasjutukogumikud, kroonikad, seadustekogud, käsikirjad jm. => Nibelungide laul, Gilgameš, Tuhat üks ööd, Magna Charta, Liivimaa vanem riimkroonika. 3. Rahvusvahelised lepingud (konventsioonid), millel on palju osapooli ja üldistunud nimetus. Üldine tuumakatsetuste keelustamise lepingEuroopa Liidu leping, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. 4. Põhiseadused (konstitutsioonid), mida on kataloogis palju eri väljaandeid (meil ainult Eesti, Eesti NSV, NSV Liit) Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) Eesti Vabariigi põhiseadus (1992).

Eestis  ühtluspealkirju  reeglina  põhipealdistena  ei  kasutata,  küll  aga  luuakse  normimise  käigus ühtluspealkirjavormidningkasutatakse neid täiendkirjetena ning märksõnadena.

Ⓒ Aile Möldre & TLÜ, 2019 // loengumaterjalid Moodle's, vaadatud 26.03.19

Raamatukogusõnastik. https://termin.nlib.ee, vaadatud 26.03.19.