Mäluasutuste
ja infokeskuste teenused võib jaotada põhi- ja toetavateks teenusteks (Lovelock
& Wright, 2001). Juhtimise seisukohalt eristatakse a) põhiteenuseid, mis on
ettevõtte/asutuse eksisteerimise põhjuseks, b) täiendavaid teenuseid, mis
võimaldavad põhiteenuste tarbimist, ja c) tugiteenuseid, mille abil
rakendatakse põhiteenuseid (Grönroos, 2000). Sellele lisanduvad nn
mugavusteenused. Raamatukogunduse seisukohalt on põhiteenusteks teavikuteenused
(harjumuspärane raamatukoguteenus) ja infoteenused. Tugiteenuste hulka kuuluvad
teavikute töötlemine, kataloogimine, liigitamine, kogude kujundamine, kogude
kaitse jms. Need on elementaarsed tegevused loomaks tingimusi põhiteenuse
osutamiseks. Täiendavad teenused on koopiate valmistamine ja koopiakaartide
müük, skaneerimine, ruumide ja
individuaalsete uurimisruumide rentimine, wifi, sülearvutite laenutamine jms. Kohvikud,
kohvi-ja joogiautomaadid, tualetid,
ruumide korrashoid, kantseleitarvete müük jms. tänapäevase raamatukogu
juurde kuuluvad enesestmõistetavad teenused klassifitseeruvad mugavusteenuste
alla.
Teavikuteenindus
ehk teavikute tellimine, kogudeks korraldamine ja kasutajatele pakkumine on
raamatukogudele kohustuslik põhiteenus, mille hulka kuuluvad paberkandjal
teavikute koju- ja kohallaenutus, raamatukogudevaheline kauglaenutus ja
kaugteenindus (teavikute tellimine, laenutustähtaja pikendamine), vastavalt
infovajaja (kliendi) soovile. Uue teenusena on lisandunud elektrooniline
teavikuteenindus (kogude digiteerimine), sellest omakorda johtub uue teenusena
teavikute elektrooniline kättetoimetamine.
Funktsioonipõhiselt
võib kõik infoteenused raamatukogudes ja infokeskustes rühmitada:
1) infoteadistusteenusteks
(infovajaja küsimus ehk päring; infotöötaja vastus ehk teadis;
lugemisnõustamine),
2) infoteavitusteenusteks
(infoasutuse kasutajate ajakohane informeerimine uutest saabunud teavikutest),
mis võivad olla nii üldist kui personaalset laadi;
3) infopädevuse
kujunemist toetavateks toodeteks ja teenusteks, mille sisuks võib olla
kasutajate juhendamine koolitamine, s.o. nende infopädevuse tõstmine,
4) kasutaja
infootsingut toetavateks toodeteks ja teenusteks ehk veebilehtede kaudu
pakutavateks KKK-laadis teabeks, millega kasutaja saab end ise kurssi viia,
5) tellimisel
osutatavateks teenusteks (näiteks tasu eest infovajajale bibliograafiate
koostamine vms.),
6) info-analüütilisteks
teenusteks e. infouuringuteks (näiteks bibliomeetriliste uuringute koostamine).
Alljärgnevalt
analüüsin mainitud teenusliikide olemasolu ja ulatust kolme Eesti
teadus-raamatukogu - Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja TLÜ
Akadeemilise Raamatukogu - näitel, võttes aluseks nende veebilehtedel pakutava
informatsiooni.
Eesti
Rahvusraamatukogu (edaspidi: RR) veebilehel pakutakse infoteenuseid nii
lugejale, raamatukogudele kui kirjastajatele – üsna hõlpsalt navigeeritavas
formaadis. Infoteadistus-teenusega puutub infovajaja kokku kohe
leheküljele sisenedes – talle on loodud võimalus pöörduda konsultandi poole
n-ö. elektroonilisel teel ning jätta vastavasse boksi sõnumivormis temaatiline
päring, millele ta saab meilitsi esimesel võimalusel (päringu-võimalus 24/7,
konsultant vastab raamatukogu lahtioleku aegadel).
Tartu
Ülikooli Raamatukogu (edaspidi: TÜRK) veebis võimaldatakse infovajajal kohe
avalehel („Küsi meilt“) esitada erialakonsultantidele päring, millele lubatakse
vastata 24 tunni jooksul. TLÜ
Akadeemilise Raamatukogu (edaspidi: TLÜAR) kodulehel on info-päringu sooritamine
tehtud samuti võrdlemisi kergelt leitavaks, paiknedes avalehel koos KKK jm
olulise infoga. Leidumus-, fakti- ja teemapäringut on võimalik esitada nii
meilitsi kui telefoni teel. Seega on kõigil kolmel raamatukogul infoteadistus
ehk teatmeteenindus muudetud sarnaselt kasutajasõbralikuks, kuna seda
peetakse üheks olulisemaks infoteenuse liigiks.
Kõigi
kolme raamatukogu veebiplatvormil esmatähtsana esiplaanile toodud toodud põhiteenusega
ehk laenutamisega seotud info: kuidas laenutada, millised on laenutamise
tingimused, tähtajad, reeglid, lahtiolekuajad vms.
Ligipääsu
olulise infoteavitusteenuse - uudiskirjanduse loetelu - juurde
leiab lugeja raamatukogu veebilehtede avaküljelt. RR pakub sellist infot
võrguväljaandes „Uued Eesti Raamatud“, mis koondab kõik ühe kuu jooksul ilmuvad
raamatud (sh. e-raamatud) ühte, iga nädala algul uuendatavasse Eesti
Rahvusbiograafia (ERB) andmebaasi, registreeritakse Eestis kõigis keeltes ja
väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsed väljaanded, Eesti autorite teosed ja
nende tõlked ning Eesti ja eestlaste kohta võõrsil ilmunud teavikud Lugejal on infootsingul võimalik sorteerida
jooksvat väljaannet ja arhiivi teemade kaupa. Samuti võimaldatakse uudiskirjandust näha läbi
ESTER-kataloogi, sorteerituna viide alajaotusesse (humanitaaria, kunstid,
rahvusvahelised organisatsioonid, õigus, ühiskonnateadused) ja kaasates nii eesti-
kui võõrkeelse kirjanduse, lisaks on eraldi info uute kaartide, nootide, CD-de
ja DVD-de kohta.
TÜRKi
kasutaja leiab info kodu- ja võõrkeelse uudiskirjanduse kohta samuti ESTERi kataloogi kuuest alajaotusest (humaniora, realia et naturalia, socialia,
medicina, ilukirjandus, varia) ning muud liiki teavikute kohta, sarnaselt
RR-ga. Soovi korral saab lugeja oma e-posti aadressile tellida kord nädalas
väljastatava teate uudiskirjanduse kohta.
TLÜAR
info uudiskirjanduse kohta ilmub kodulehel kahenädalaste tsüklite ja
alajaotuste kaup (näiteks ühe kategooria alla on koondatud teaduslugu, kultuur,
arvutilugu, raamatu-kogundus, juhtimine). Uudiskirjandust kajastab ka ESTERi
kataloog. Kodulehelt ei leidnud võimalust tellida uudisteateid e-postile, kuid
ilmselt saab seda teha läbi ESTERi.
RR
pakub oma lugejatele ka personaalset infoteenust, mõeldud eeskätt tudengitele,
õpetajatele, teadlastele, spetsialistidele ja kõigile teistele, kes soovivad
professionaalset abi erialase info otsimisel ja töötlemisel. Kasulik on see
uurimistöö tegemisel, teemakohaste artiklite, raamatute, veebiallikate
leidmisel, andmebaaside tõhusamal kasutamisel. Pakutakse võimalust tellida
meediamonitooringuid ning teemaseireid monograafiate, veebiallikate jms alusel.
See on tasuline teenus, mille võiks liigitada valikteadistuse alla. TÜRK
pakub eriala-spetsialistide kaudu näiteks kompleksset teadustoe teenust, mis
sisuliselt võiks samuti olla valikteadistuse vormis.
Kasutaja
infootsingut toetavate teenuste ja toodete
alla liigitub inforessursside ja infovajajate kokkuviimine. Registreerunud
lugeja saab kasutada mitmeid erinevaid andmebaase, teadusraamatukogud on
muretsenud oma sihtgrupi (teadurid, õppejõud, üliõpilased) huve silmas pidades juurdepääsud
tasulistele rahvusvahelistele litsentsiandmebaasidele. Näiteks TLÜARi kasutaja
pääseb isikliku kontoga ligi Discovery otsinguportaalile, mis võimaldab teha
teadusartiklite otsingut paljudes andmebaasides korraga, hõlmates
litsentsandmebaase ja vaba juurdepääsuga e-ressursse. Ka TÜRKi registreerunud
lugeja saab ristkasutada paljusid erialaseid litsentsiandmebaase. Sarnast
teenust pakub registreerunud lugejale läbi omaenda otsinguportaali ka RR.
Infootsingut
toetavaks teenuseks loetakse ka
vastuseks kasutajate infopäringutele koostatud e-teadised, mis korraldatakse
andmebaasiks või esitatakse korduma kippuvate küsimustena (KKK) erialavaldkondade
kaupa rühmitatuna. Need paiknevad avalehel ja on kiiresti leitavad.
Erivajadustega
inimestele suunatud info on samuti infootsingut toetav teenus.
Näiteks TLÜARi kodulehel on info kuulderaamatute kohta, mis on mõeldud
vaegnägijatele (sisseloetud raamatud jm õppematerjalid). Samas on ka loetelu
teavikutest ja link Pimedate Raamatukogu veebiaadressile. Pakutakse ka
võimalust materjale digitaliseerida. Siin täidab raamatukogu oma esmast
ülesannet – tagada kõigile (võimalusel) võrdne ligipääs informatsioonile. Sarnane erivajadustega inimestele suunatud
info on välja toodud ka TÜRKi kodulehel.
Infopädevuse
kujunemist toetavateks teenusteks on mitmesuguste
koolituste ja seminaride läbiviimine, samuti mitmesuguste juhendite
kättesaadavaks tegemine kodulehel. TÜRK pakub näiteks avatud infopädevuse
e-kursust, õppematerjale andmebaaside kasutamiseks, plagiaadi
äratundmiseks/vältimiseks, infoallikate hindamisoskuse tõstmiseks jne. Viiakse
infopädevuse koolitusi erinevatele sihtgruppidele nii ülikooli siseselt (nt
esmakursuslastele) kui laiemale üldsusele. TÜRKi kodulehelt leiab ka põneva
virtuaaltuuri, kus raamatukogu kõrval on kaasatud kõik teisedki Tartu Ülikooli
allüksused.
TLÜAR
pakub tasulise teenusena andmebaasikoolitusi, aga ka näiteks õpperingkäiku
raamatukogus; kodulehel on olemas ka veebipõhine raamatukogututvustus
videofailina. RR võimaldab majaekskursioone (nt õpilasrühmadele tasuta), samuti
tasulisi kutse- ja täiendkoolitusi, erialast IT-koolitust
raamatukogutöötajatele jne, oskuskoolitusi (raamatute parandamine/köitmine)
jne.
Infoanalüütilised
teenused ehk infouuringud kuuluvad RR ülesannete
hulka, täpsemalt Eesti raamatute ja perioodiliste väljaannete trükitoodangu
statistika aastaaruande koostamine Statistikaametile. RR koduleht määratleb
sellise info sihtgrupiks kirjastajad ning sinna on koondatud mitmesugust
temaatilist statistikat: nt Eesti trükitoodangu, eestikeelsete raamatute
nimetuste ja trükiarvu kohta, kirjastajate tipp 10 jms. Info on kõigile
kättesaadav.
TLÜAR
tegutseb samuti põhikirjas sätestatud korras temaatiliste kogude ja
bibliograafia loomise, kultuuripärandi säilitamise ning uuenduslike meetodite
rakendamisega raamatu-kogunduses (väliseesti kirjanduse ja vanaraamatu keskuste
kaudu), millel on tugev puutumus infoanalüütilise teenusega.
Kokkuvõtteks
võib öelda, et raamatukogude kodulehed on väga informatiivsed ja olulisim info (lugejaks
registreerimine, põhiteenused jms) on kergesti leitav. Infoteavitamisel ja
infopädevuse kujundamisel on suur tähtsus erialakonsultantidel, eriti
paistab see silma TLÜAR ja TÜRKi kui teadusraamatukogude puhul, kelle kliendid
vajavad igapäevaselt erialast infot. Kodulehed
julgustavad infovajajaid nende poole pöörduma – nende pädevuse abil jõuab
infovajaja kindlasti märksa tõhusamalt
soovitud tulemuseni.
Kui
vaadelda veel teenusi gruppidena, siis kõik vaadeldavad raamatukogud pakuvad
klassikaliste tasuta põhiteenuste kõrval hulgaliselt täiendavaid teenuseid,
milleta raamatu-kogu tänapäeval ette ei kujuta – need on kodulehtedel selgelt
kajastatud, n-ö. esiplaanile tõstetud. Jagatakse informatsiooni koopiate
valmistamise ja skaneerimise, köitmise, wifi kohta. Võimaldatakse nii tasuta
kui tasu eest broneerida tööruume nii isiklikuks tarbeks kui rühmatöö
läbiviimiseks. Raamatukogud omavad ka eri suuruses ja erinevalt sisustatud
konverentsiruume, mida on võimalik veebi kaudu reserveerida. TÜRKil on näiteks
kaasaaegne konverentsikeskus. RR-l on suur ja väike konverentsisaal, nõupidamisruum
ning auditoorium. Lisaks korraldatakse mitmesuguseid näitusi ja konkursse,
eriti RR-s, millest antakse teada veebilehe või uudiskirja kaudu. Kõik see
kuulub täiendava teenuse hulka, mis võimaldab raamatukogu vaadelda ka
meelelahutuse ja vabaajakeskusena – RR puhul tuleb see ehk paremini esile -,
millele aitab kaasa nn mugavusteenusena kõrgel tasemel kohvik.
Lõpetuseks
vaatlen infoteenuste olemust meil ja mujal, võttes võrdlusse TLÜAR ja Indiana
ülikooli raamatukogu USAs, Bloomingtonis (edaspidi IUB) Sarnaselt meil levinud
formaadile, saab infovajaja esitada esmase infopäringu, millele ta saab kiire
tagasiside (Ask a Librarian) –
vestluse vormis või meilitsi. Võimaldatakse ka broneerida aega eriala-konsultandi
juures, kus küsimustele lähenetakse personaalsemalt ja põhjalikumalt;
samalaadset nõustamisteenust pakuvad ka TLÜAR erialakonsultandid. Kumbki raamatukogu võimaldab pärast
registreerimist juurdepääsu mitmesugustele litsentsiandmebaasidele, ent IUB pakutav valik tundub olevat mitmekesisem ja
mahukam.
Võrdselt
pööratakse tähelepanu infopädevuse kujundamisele, sel eesmärgil toimuvad IUB-s
töötoad ja seminarid ning TLÜARis juba eelpool mainitud andmebaasi kasutamise
koolitused.
Nii
nagu TLÜAR pakub erivajadustega tudengitele teenuseid (kuulderaamatud,
materjalide digiteerimine), tegutseb ka
IUB raamatukogu juures sarnast teenust pakkuv keskus (assistive technology & accessibility center) – ikka selleks, et
tagada võrdne juurdepääs infole kõigi jaoks.
Kiiranalüüsi
põhjal võib resümeerida, et teadusraamatukogudes pakutavad infoteenused on
põhijoontes nii meil kui USAs ühesugused ja sarnaselt struktureeritud. Seda
võimaldab ühesuguste standardite kasutamine, mis omakorda lihtsustab teenuste
kasutamist rahvusvahelises mastaabis. Infokasutaja jaoks on lõppkokkuvõttes
oluline juurdepääs parimale infole parimal võimalikul moel ning selle vahendamine peab olema asukohast
sõltumata raamatukogu põhiülesanne.
Kasutatud
allikad:
Kursuse
INT6011_DT õppematerjal Moodle’is. Vaadatud 04.03.2018.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar