SISSEKANNE # 179
Marko Mihkelsoni teema polariseerib ühiskonda. Muidugi, see on tundlik teema. Mulle näib, et senine kommunikatsioon ajab seieri veel rohkem punasesse. Marko Mihkelson kirjutab vastulauses järgmist:
„Täna Postimehes avaldatud „kõmulugu“ on viimase kolme aasta jooksul pakutud pea kõigisse suurematesse Eesti meediakanalitesse. Mitmed ajakirjanikud on seda teemat lähemalt uurinud ja, nähes selle taga räpast manipulatsiooni, teema avaldamisest loobunud. Seejuures on teema kajastamistest otsustanud loobuda eelmine Postimehe peatoimetaja. Kaebusi on kontrollinud nii politsei kui lastekaitse ning ka seal on kõik kahtlused kummutatud. Kahjuks avanes minu ründajatel uus võimalus, kui Postimehe peatoimetajaks asus Priit Hõbemägi, kelle juhtimisel on Postimehe toimetuses taas „uued luuad“ pühkimas.
Lugu ise puudutab sassis peresuhteid selle kõige räpasemas vormis ja motivaatoriks võitlus laste hooldusõiguse üle. Materjalide süstemaatilise meediasse pakkumise taga on laste isa ja tema tänane elukaaslane. Väliselt kenad, viisakad ja ühiskonnas lugupeetud inimesed, kelle tuttavatele tuleb nende tegelik pale ilmselt šokina. Meile tuli ka.
Meediale on lekitatud ema isiklikust mobiiltelefonist materjale, kust on otsitud mitme aasta jooksul tehtud fotosid ema ja lapse isiklikust elust. Antud fotodele on laste isa saanud ligi läbi pettuse ja usalduse kuritarvitamise ning asunud neid laialt levitama. Tõenäoliselt on selline võõrastes fotodes ja kirjades tuhnimine ka kuritegu.“ (EPL, 27.10)
Paraku ei näe ma siit vastulausest muud, kui õigustust, eitust ja süü veeretamist teistele – kõmunäljas ajakirjandusele, nimeliselt Postimehe peatoimetajale Priit Hõbemägile, kelle eetiline kompass võngub valesti, ja laste isale, eksabikaasale, kes otsib kättemaksu. Marko Mihkelson on siis lihtsalt ohver selle prisma läbi nähtuna.
Laste ema on samuti viskunud Marko Mihkelsoni eest dźotile, kirjutades EPL-s, et „kõik väited, nagu oleks Marko kes teab mis põhjusel minu lapsi ebasobivalt pildistanud, ei vasta tõele ja seda on hinnanud ka politsei ja lastekaitse. Politsei nägi neid pilte ja sellega oli teema juba 2020. aastal suletud – nad ei soovinud isegi Markoga vestelda, ammugi mitte teda üle kuulata või uurimist algatada.“ (EPL, 28.10)
Psühhoterapeut Kait Sinisalu, kes muide on kapo direktori Arnold Sinisalu abikaasa (sic!), on oma selgitustega ehk kaitsekõnega Mihkelsoni aadressil pildi minu jaoks veelgi segasemaks ajanud, kirjutades:
„Kui rääkida konkreetsest meedias arenevast loost, siis olen olnud Mihkelsonide juhtumiga kaasas aastaid. Saan jagada kliendi nõusolekul natuke psühhoteraapia seansside käigus saadud konfidentsiaalset infot.
Skandaal on keerutatud üles fotode ümber, kus pahatahtlik pilk võib otsida seksuaalset alatooni. Jah, on mitmeti mõistetavaid kaadreid, kuid ka tavapärases õhtuses lauamängu mängimises on lapse isa leidnud võimaluse tõlgendada pilte seksuaalselt ja seksuaalperversselt.
Kui ma oleksin näinud ainult pilte ega teaks kogu lugu, mis nende taga on, oleksin ma väga häiritud. Mina olen aga üks vähestest, kes seda tausta teab. Kui näha ainult pilte ja kuulda bioloogilise isa tõlgendusi, siis need teevad loomulikult Marko Mihkelsonile kahju. Aga nagu öeldud, see lugu on palju suurem ja pikaajalisem.
Näen valdavalt harmoonilist ja õnnelikku perekonda, kus on õnnestunud tekitada usaldus kasuisa ja tütarde vahele. See on just saavutus, kui lapsed kohtlevad oma kasuvanemat justkui lihast vanemat – selle poole võiks iga perekond püüelda. /…/
See on katse hävitada
Marko Mihkelson ning kius oma eksnaise suhtes, kasutades relvana lapsi.
Teraapias on mulle usaldatud, et laste bioloogiline isa on lubanud laste ema
abikaasa tuleviku hävitada." (EPL, 28.10)
Noh, hüva. Eksabikaasa on otsustanud isiklikust solvumisest tõukununa kätte maksta – bad situation. Aga minul tekkisid ikkagi seda selgitavat tiraadi lugedes küsimused, miks neid pilte üldse klõpsiti, miks neid alles hoiti ega kustutatud, kui need olid kahemõttelised? Kas ühe vanema heakskiit annab vabanduse nende piltide tegemiseks ja alalhoidmiseks? Digitaalsel ajastul, nagu nentis Marek Strandberg tänases Kuku raadio Keskpäevatunnis, tuleb arvestada, et pildid sinu telefonis ei ole sinu omad. Need saadakse vajadusel kätte, muudetakse avalikuks niipea kui tekib avalik huvi. Näiteks Bellingcat nuuskis välja rüüstavate ja vägivallatsevate Vene sõdurite privaatsed pildid ja sõdurid pandi avalikku häbiposti – sõjas (ja armastuses) on kõik lubatud. Kogenud välissuhete eksperdina pidanuks Mihkelson mõistma, et tundliku materjali omamine oma telefonis või pilvekontol on riskantne ning on vaid aja küsimus, mil need sinu vastu välja mängitakse. Need pildid on tõenäoliselt kättesaadavad nii Brüsselile kui Washingtonile, kuid eelkõige Moskvale. Mis seletab ühtlasi tõsiasja, miks Mihkelson vaatamata oma staažikale eksperdikarjäärile ei saa reaalset karjääri teha ministriametis (näiteks kaitseministrina) – ta on manipuleeritav, sest need pildid on olemas. Kunagi ei tea, mil Moskva tuleb välja süüdistusega Lääne vastu ja toob näiteks Mihkelsoni pedofiiliahõngulise keissi. Et vaadake, lugupeetud daamid ja härrad, meiega tahab läbirääkimisi pidada pedofiil! See oleks tuumalöök Eesti, aga ka kogu Euroopa Liidu renomee pihta. Kaja Kallas saab sellest aru.
Kui neil piltidel midagi ei olnud peale „hullavate laste“ usalduslikus pereringis (oh, kamoon, sellist juttu räägib iga suvaline pedofiil pärast paljastamist), siis tehke need pildid avalikuks ja las ka ühiskond veendub selles – ja ongi Mihkelsoni renomee taastatud ja vaenuliku eksabikaasa „plot“ kokku kukkunud. Aga tegelikult me saame aru, et need fotod olid ebasündsad. Tunnistab ju Kait Sinisalugi, et kui ta tausta teadmata neid pilte vaataks, oleks ta väga häiritud, aga tausta teades… (hmm, kas ta on siis kaasosaline, võiks küsida) … valdavalt on see harmooniline ja õnnelik perekond, kus on õnnestunud tekitada usaldus kasuisa ja tütarde vahele. „See on just saavutus, kui lapsed kohtlevad oma kasuvanemat justkui lihast vanemat – selle poole võiks iga perekond püüelda.“ Milline positiivne noot. Samas, ärge siis rääkige katkistest lastest, kes aastaid hiljem jõuavad arusaamani, et kasuvanem neid ära kasutas, tahtlikult või tahtmatult seksualiseeris.
Mis mind praegu kõige rohkem häirib, on katse Mihkelsoni lugu pehmendada, alatähtsustada, süüdistades teisi osapooli. Näen siin korporatiivset kaitset: Marko Mihkelson on õiges erakonnas, kõrge positsiooni ja seni laitmatu renomeega, mida keegi tahab mustata ebaseaduslikult varastatud fotode abil. Kuid põhiküsimus minu jaoks on, miks need fotod üldse tehti ja alles hoiti. Sellele tuleb anda adekvaatne vastus, mitte näidata näpuga eksabikaasa ja Postimehe peatoimetaja suunas. Marko Mihkelson tegi ise endast santaźeeritava isiku, ükskõik mis nende fotode tegemise algidee ka oli.
* * *
Arvamus põhineb neil artiklitel ja raadiosaatel:
Marko Mihkelson: tunnen esimest korda viimase kolme aasta jooksul kergendust. EPL Delfi, 27.10.2022. https://epl.delfi.ee/artikkel/120089820/marko-mihkelson-tunnen-esimest-korda-viimase-kolme-aasta-jooksul-kergendust
Tuuli Mihkelson: inetu lugu keerleb minu ja minu endise elukaaslase ühiste laste hooldusõiguse ümber. EPL Delfi, 28.10.2022. https://epl.delfi.ee/artikkel/120090032/tuuli-mihkelson-inetu-lugu-keerleb-minu-ja-minu-endise-elukaaslase-uhiste-laste-hooldusoiguse-umber
Psühhoterapeut Kait Sinisalu: see on katse hävitada Marko Mihkelson ning kius oma eksnaise suhtes. EPL Delfi, 28.10.2022. https://epl.delfi.ee/artikkel/120090290/psuhhoterapeut-kait-sinisalu-see-on-katse-havitada-marko-mihkelson-ning-kius-oma-eksnaise-suhtes
Kuku Raadio Keskpäevatund. 29.10.2022. https://podcast.ee/show/keskpaevatund/.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar