NÕUDETRÜKK / PRINT-ON-DEMAND

SISSEKANNE # 101

Raamat pole piim, mille ületootmise eest trahvitakse. Kuigi võiks, sest raamatuid saab trükkida turule sobivate kogustega isegi täpsemalt, kui lehmi lüpsta.

(Jaanus Kulli, Õhtuleht, 06.06.2015)

XXI sajandi ühiskond liigub jõudsas tempos digitaalse maailma suunas, kus meie soove ja tahtmisi mõjutab üha suuremal määral infotehnoloogia. Nagu elus ikka, tähendab see ühest küljest põrkumist väljakutsetega ning teisalt uute võimaluste ja lahenduste tekkimist.

Digitehnoloogiline areng on mõjutanud olulisel määral info tarbimist ja raamatukultuuri. E-raamatu kui uue väljundi sünd on tekitanud diskussioone traditsioonilise paberraamatu kadumisest, seda enam, et uuel digisündinud (digital-born) konkurendil on loomupäraseid eelisi – näiteks saab teda internetis piiramatult levitada ning paljundada (Masing, 2019). E-raamatu kontseptsiooni toetavad ka digihumanitaaria manifestatsioonid, mis kuulutavad koopia originaalist tähtsamaks just nimelt seetõttu, et see saab levida vabalt ja piiranguteta, sellal kui originaali hoitakse piltlikult öeldes kiivalt seitsme luku taga kinni (Schnapp & Presner, 2009).

Praegused arengud näitavad ometi, et piiramatu infoleviku ja uute tehnoloogiate pealetungi tingimusis avarduvad ka paberraamatute tootmiseks uued võimaluste aknad. Seoses digitrüki arenguga on uudse nišina välja kujunemas nn. nõudetrükk (trükkimine nõudmisel / print-on-demand /PoD) (Masing, 2019).

Nõudetrükk on trükitehnoloogia, mille puhul arvuti andmebaasist trükitakse digitaalne teos (raamat, ajakiri, ajaleht, töövihik, tehniline manuaal vms) alles kliendi ostusoovi tekkimisel. Sellise mudeli eeliseks on laovarude ja igaks juhuks valmistrükitud tiraažide täielik puudumine, mistõttu see sobib ideaalselt väikeseeriate, lisatrükkide ja teadusmaterjalide publitseerimiseks, eriti arvestades Eesti turu ja keeleruumi väiksust (Möldre, 2005). Vikipeedia aga sõnastab lihtsalt, et nõudetrükk on raamatute trükkimine ühekaupa vastavalt vajadusele.  

Arvesse võttes eelpool mainitut, tekkis siinkirjutajal huvi nõudetrüki kui ühe kirjastustegevuse vormi vastu. Eesti kontekstis on teemat käsitlenud Imre Masing, kelle bakalaureusetöö refereeringutel alljärgnev suuresti põhineb. 

Nõudetrükk hakkas selle praeguses tähenduses levima 1990. aastatel, kui toimus hüpe  digitaalsete trükiseadmete arengus, mis omakorda tõi kaasa tehnoloogia odavnemise. Digitrükk tähendas digiteeritud kujutise kandmist vahetult töödeldavale materjalile, mis võimaldas ära jätta trükiplaatide valmistamise vaheetapid. Kuigi üksikeksemplari hind oli kallim ofsetmeetodil toodetust, tekkis väikeste seeriate või üksikeksemplaride tootmise võimalus. Algusaegadel seisnes digitrüki probleem kehvemas kvaliteedis võrreldes traditsioonilise ofsettehnoloogiaga, ent tänasel päeval on vahe olematu (Masing, 2019).

Esmalt leidis väikeseid seeriaid mõistliku hinnaga trükkida võimaldav nõudetrükk kasutust ülikoolikirjastuste ja akadeemiliste raamatukogude juures, kus repositooriumites ning andmeladudes oli suures mahus erinevatel andmekandjatel  teaduspublikatsioone, mida polnud võimalik trükituna arvukalt varuks hoida ja tulevikus vajaminevat trükiarvu prognoosida (Masing, 2019).

Suzanne Wilson-Higginsile viidates toob Masing välja neli peamist aspekti, kus nõudetrükk kombineeritult online-ligipääsuga on muutnud akadeemilist kirjastustegevust:

·         monograafiate kättesaadavus paberkujul säilib;

·         kättesaadavus digiplatvormidel paraneb;

·         turgude avardumine väljapoole akadeemilisi ringkondi;

·         alaneb publitseerimistegevuse lävend, sest rahavood tekivad ka väikeseeriatrükkidele.

Eriti oluliseks tuleb pidada viimast aspekti, mis soodustab niśiraamatute pakkumist ning akadeemilist isekirjastamist (self-publishing). Akadeemiline raamat on niigi väikese sihtgrupiga ja tavakirjastaja hinnangul ei pruugi kitsa temaatikaga teose läbimüügiprognoos ületada tasuvat trükiarvu. Seega pole kirjastustel üldjuhul huvi taoliste publikatsioonide vastu. Järelikult sobitub hästi akadeemilisse kirjastamissfääri, mida iseloomustab tohutu kogus säilitatavaid teadusmaterjale, milliseid füüsilise eksemplarina ostetakse harva ja minimaalsetes kogustes. Lisaks võimaldab nõudetrüki teenus laiendada akadeemiliste kasutajate juurdepääsu teaduspublikatsioonidele geograafiliselt, sest üliõpilased ja teadlased saavad uurimistööks vajamineva koopiaeksemplari tellida enda ülikooli nõudetrüki teeninduspunktist. Tarbija seisukohalt ei erine taoline teenus põhimõtteliselt praeguseks sisseharjunud e-poest tellitud füüsilise raamatu kättesaamises (Masing 2019).

Nõudetrükk on kasutamist leidnud erinevates õppemeetodites ja haridustehnoloogiates, toimides näiteks stiimulina üliõpilastele, kes saavad kirjastada mõistliku omahinnaga enda kirjatöid ja jagada neid teistega, mis annab tunnustust ja motivatsiooni. Oluline sealjuures on ka väike tuluteenimise võimalus – seda nii autorile kui teenusepakkujale. Sellisel ärimudelil rajaneb näiteks veebikirjastus Lulu.com, mis  annab autoritele lävendita avaldamisvõimaluse, jättes samas enamuse tulust – vastupidiselt  klassikalisele kirjastamismudelile – autorile või soovi korral võimaluse suunata see heategevusse (Masing, 2019; Heyer, 2009). 

Eestis on nõudetrüki teema meediasse jõudnud, nagu Masing (2019) tabavalt märgib,  läbi diskussioonide väikerahva kultuuri jätkusuutlikkusest globalismi ajastul. Kaupo Meiel (Sirp, 20.05.2011) kirjutab, et eestikeelse kvaliteetkirjanduse trükkimine ja turustamine on kulukas ning paberkujul eestikeelne luuleraamat vähetulus, pigem miinuspoolel ettevõtmine, kuna suurtel trükipressidel, mis täistuuridel töötavad, pole mõttekas vähe trükkida. Ei saa oodata debüütluulekogu suurt läbimüüki, mis tähendab aga kättejäänud tiraaźi, laovarusid, mis poolmuidu ära antakse või kingitakse. Seega näeb Meiel väljapääsu nõudetrükis, mis on  mõttelt ja sisult kõige lihtsam turutunnetus ja kõige puhtam tootlusvorm, seistes turumajanduse alustele suurtest trükikodadest palju lähemal, sest paneb n-ö. võrdusmärgi nõudmise ja pakkumise vahele. Ehk: toota tuleb täpselt nii palju või täpselt nii vähe, kui toodet soovitakse, ja just seda nõudetrükikoda ka pakub. Maksimumkogus võib nõudetrükikojal olla sama suur kui mammuttrükikojal, kuid miinimumkogus märksa väiksem, absoluutse, ühest eksemplarist koosneva miinimumpiirini välja, ilma et see teeks tootmist ebamõistlikult kulukaks. Kui raamat müüb prognoositust paremini ja kauplusekett soovib näiteks kümme eksemplari juurde, on suurtrükikojas seda sisuliselt mõttetu teha, kuid siin astuks mängu ühikupõhine väiketrükikoda (Meiel, 2011).

Esimeste pioneeridena alustasid 2011. aastal tegevust Tartu Ülikooli Kirjastus ning Pärnus asuv trükikoda Gutenbergi Pojad (Meiel, 2011). Nõudetrüki kirgliku eestkõnelejana kirjeldab (:)kivisildnik (S. Sildnik) mainitud trükikoda pigem sotsiaalse ettevõttena toimiva äri-mudelina, mis „ei ole kasumipõhine kurnamismasinavärk, vaid lahendab kirjastajate ja autorite ees seisvaid probleeme, teenust võivad kasutada kõik soovijad“ (Kareva, 2012).

2016. asutatud DiPri oli muude digitrüki ettevõtete seas unikaalne võimaluse poolest toota raamatuid kasvõi ühekaupa ja seeläbi sisuliselt realiseeris täieliku, laovarudeta nõudetrüki idee. Tegemist oli Eesti kontekstis olulise kõrgtehnoloogilise arenguhüppega. Euroopagi mõistes absoluutse tipptehnoloogiaga nõudetrükki pakkuv ettevõte leidis meedias ka rohkesti tähelepanu (Masing, 2019; Reimer, 2016). 

Siiski nenditakse ajakirjanduses, et kuigi digitrükk on klassikalisele ofsettrükile heaks täiendavaks alternatiiviks, suhtutakse sellesse teatava konservatiivsusega: arenguid hoiab tagasi mõtteviiside inertsus ehk trükitööstuses näikse jätkuvalt kinnistunud olevat möödunud sajandi industriaalne mõtteviis, kus rõhk on ennekõike suure tiraaži odaval tükihinnal, mitte tootmise paindlikkusel (Masing, 2019; Allkivi, 2017).

Siit edasi mõni sõna nõudetrüki plussidest ja miinustest. Masing (2019) märgib, et eranditult kõik ankeetküsitluses osalejad on rõhutanud nõudetrüki plusse:

·         paindlikkus – võimalus toota kasvõi ühekaupa või iga järgnevat tellimust muuta;

·         kiirus – tellimused täidetakse kiiresti;

·         madalad investeerimiskulud – tootmist võimalik käivitada ka n-ö. ühemehefirmana;

·         missioonitunnetus – kaudne pluss: antakse väljund vähekasumlikele, aga kultuuriliselt olulistele tekstidele.

Miinuspoolele võib kanda järgmise:

·         eksemplari kõrgem tükihind;

·         tehnoloogilised piirangud (näiteks raamatu disainile, materjalidele).

Selgub, et nõudetrüki miinused avalduvadki tehnilistes küsimustes, mis on mõne kirjastuse (nt TalTech) pannud sellest loobuma. Kõrgtehnoloogilised seadmed vajavad firmahooldust ja võivad olla tundlikud materjalidele, s.t. ei sobi teatud paberi- või formaaditüüp. Kirjanikule aga on pilkupüüdev kujundus jms äärmiselt oluline – see teeb tema teose märgatavaks ja aitab kaasa müügile. Nõudetrükk, ehkki paindlik ja kiire, võib jääda tehniliselt piiratuks (Masing, 2019).

Lõpetuseks – mida võib lugeda ka teemat kokkuvõtvaks küsimuseks – tõstatab Masing (2019) küsimuse, miks ei ole juba olemasoleva tehnoloogia ning huvigruppide valmisolekust hoolimata nn täielik, laovarude ja ülejääkideta nõudetrüki mudel ikkagi jõudnud massidesse? Olemas on veebipoed, e-raamatud, massiline digiteerimine, täisautomaatsete töövoogudega trükiseadmed, mis muude tööde vahel ühe raamatu koheselt tellimise laekumisel toota suuda suudavad – kuid siiski see ei toimi täies kooskõlas.  Vastus peitub  turu väiksuses: idee tasandil võib tegemist olla toimiva ja ladusa tootmisprotsessiga, kuid kui tarbija ei leia üles sellega seotud müügikeskkonda või pole e-poes piisavalt nimetusi, ei saa kõrgtehnoloogilise tööprotsessi eelised avalduda. Selles osas olid nii Gutenbergi Poegade kui DiPri kogemus sarnane – veebikeskkonna käive oli suhteliselt väike ning sellele ei osutatud piisavalt tähelepanu (Masing, 2019).

Siinkirjutaja on seisukohal, et nõudetrükk kui paindlik mudel on perspektiivne ja suure kasvupotentsiaaliga nii kohalikus kui globaalses mastaabis, ehkki meil võib turu väiksus seada arengule mõningaid piire. On ette näidata ju jätkuvaid edulugusid selles valdkonnas. Rõhutada tuleb kindlasti seda, et nõudetrükil on kohaliku kultuuripärandi talletamisel kanda oluline roll.

*          *          *

Kasutatud kirjandus

·         Allkivi, K. (2017, 29. aprill). Digitrükk püüab raamatumüüki ümber vormida. Õhtuleht. Loetud aadressilt: https://www.ohtuleht.ee/801929/digitrukk-puuab-raamatumuuki-umber-vormida.

·         Heyer, Z., (2009). The Students Are the Living Authors: Publishing Student Work Using Print on Demand. The English Journal, 98(3), 59. Retrieved from https://www-jstor-org.ezproxy.tlu.ee/stable/40503510?seq=2#metadata_info_tab_contents.     

·         Kareva, D. (2012, 30. mai).  Humanism kui rakenduslik jumalikkus. Kõnelus kirjastaja (:)kivisildnikuga. Sirp. Loetud aadressilt: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/humanism-kui-rakenduslik-jumalikkus/.

·         Kulli, J. (2015, 6. juuni). Digitrükkimine – imerohi raamatute puuduse ja lattu seisma jäämise vastu? Õhtuleht. Loetud aadressilt: https://elu.ohtuleht.ee/680632/digitrukkimine-imerohi-raamatute-puuduse-ja-lattu-seisma-jaamise-vastu.

·         Masing, I. (2019). Raamat nõudmisel (Print-on-Demand) tehnoloogia rakendamisest Eestis. Bakalaureusetöö. Juhendaja: dotsent A. Möldre (PhD). Tallinna Ülikool: Digitehnoloogiate instituut. Loetud aadressilt: https://www.etera.ee/zoom/58896/view?page=1&p=separate&search=masing,%20imre&tool=search&view=0,42,2481,3466.

·         Meiel, K. (2011, 20. mai). Nõudetrükk ja luuavarrest tulnud Pauklin. Sirp. Loetud aadressilt: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/noudetruekk-ja-luuavarrest-tulnud-pauklin/.

·         Möldre, A. (2005). Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940-2000. Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus.

·         Schnapp, J., & Presner, T. (2009, May 29). The Digital Humanities Manifesto 2.0. Retrieved from: http://manifesto.humanities.ucla.edu/2009/05/29/the-digital-humanities-manifesto-20/.

·         Reimer, A. (2016, 3.märts). Eesti trükitööstur kavatseb hääbuval raamatuturul raha teha. Postimees. Loetud aadressilt: https://majandus24.postimees.ee/3603289/eesti-trukitoosturkavatseb-haabuval-raamatuturul-raha-teha?_ga=2.207518107.947210396.1556959981460364825.1556138529.