Elon
Musk teatas, et lahkub USA valitsusest,
st tema ametlik suhe riigi administratsiooniga saab läbi. Ta teatas juba varem,
et kavatseb mais oluliselt vähendada oma tööd Trumpi administratsiooni heaks
ning keskenduda oma äriimpeeriumi juhtimisele.
Teslal pole just parimad päevad, nagu olen siin juba kirjutanud. Eriti sitasti läheb Euroopas. Aga ma arvan siiski, et Muski
neurotüüpne aju tüdines lihtsalt avalikus sektoris jahmerdamisest ära ja ta otsustas keskenduda millelegi põnevamale. Pealegi, Trumpi
maailmas saab särada ainult üks päike. Nii et ofitsiaalselt on Valge majaga
küll schluss, kuid mitteametlikult saabki ehk efektiivsemalt oma agendat ajada
(lobistada). Ma usun, et Trumpi telefoninumbri jaoks on Eloni moblas jätkuvalt
shortcut. Press # 1 for Trump.
Washington Post avaldas Eloni lahkumise puhul retrospektiivse artikli ja tõi esile mõned eredad Eloni sähvatused. Praegu me ei pruugi aduda kõiki
alltoone, kuid ükskord, mil see kõik on settinud ajalooks, avastame mingist pildipangast
need fotod ja heureka! – „O’yes! I remember! It was dat crazy!“ Kudos. Sort of...
Moment # 1 – Elon
astub lavale: 5. oktoober 2024, Butler, PA. Samas kohas kaks korda kuuli ei saa. Elon teab.
Jim Watson/AFP/Getty Images
Moment # 2 – Elon
tõstab kätt: Mõned ajaloolased ütlevad, et nad on seda juba kunagi kusagil näinud.
Sõjablogija Artur Rehi avaldas Kroonika taskuhäälingus, et selles valdkonnas liiguvad kolossaalsed rahad. Teenitakse
lausa kuuekohalisi summasid.
„2024.
aastal teenisin YouTube’ist oma firmale 161 000 eurot. Sinna lisandub veel sama
palju mujalt,“ avameelitseb Artur. „Kui näiteks mina saan igale videole 150 000 vaatamist, siis üks
tuntum sõjablogija Jake Brow saab 300 000 või veidi üle selle. Oleme head sõbrad
ja ka arvudest rääkinud, tema teenib iga kuu puhtalt add review’st 40 000–50
000 eurot, ehk aastas ligi pool miljonit.“ (kroonika.delfi.ee, 29.05)
Eks see ole loogiline, et sõda võib ühtede
jaoks olla kõva tuluallikas, mis toob leiva lauale ja enamgi veel, teistele on
ta jälle kirjeldamatute kannatuse pakett, millest ka nälg puudu ei ole. C’est
la vie!
Üks varasem uudislugu annab teada, et ka Vene
suunamudijad-sõjablogijad teenivad roppu moodi reklaamitulu. Lisaks
igapäevasele rindevideote ja valeväidete edastamisele jagavad Vene „Z-blogijad“
ka reklaame igasugustele toodetele ja teenustele alates moest kuni
krüptovaluutani, kirjutas Postimees juba kahe aasta eest (02.09.2023). See lugu tugines omakorda BBC loole (01.09.2023)
Tuleb siis krapsakale poisile soovida
raugematut indu ja et see allikas mitte kuivaks ei jääks – kestku ta kaua! Set the balance right!
Minu Facebooki feedi – aga laiemalt avalikku
ruumi üldse – on ilmunud kummalised kampaaniapostitused, millel on pisut
selline NGO-geriljavaib. Sõnum on terav, sarkastiline ja polariseeriv – täpselt
niisugune, mida ootaks Greta Thunbergi jüngritelt või Just Stop Oil!
supiviskajatelt.
Kliimaministeerium
Aga tuleb välja, et seda tahab meile öelda
hoopis Kliimaministeerium, kes tellis ja lasi mitmetesse Eesti paikadesse
paigutada tuuleparkide ehitamist reklaamivad plakatid, mis koguni 47 000
maksumaksja raha maksma tuli (mõistagi mitte ametnike kohviraha arvelt).
Oh, here's another one!
Facebook
Vahva kampaania. Vana hea Kreisiraadio tuleb
meelde. Eriti see legendaarne klipp, kus Raul-Jaak-Ervin Üks-Jalgvärav andis
aru, miks majaehitamine ei edene („Ma ei jõua igale poole, jumal hoidku!“). No see tüüp
sobinuks sinna Kliimaministeeriumi plakatile nagu rusikas silmaauku.
Kuid üks probleem on. Ma nimelt ei saa aru, kas
see kampaania on tuuleparkide/päikeseparkide poolt või hoopis vastu. Minul
tekkisid küll ambivalentsed tunded. Saan aru, et kampaania sõnum on, et need
tuulikud ei mõjuta keda kuraditki. Ja teravik on suunatud NIMBY (mitte minu
tagaõues) mentaliteedi vastu.
Kas need tuulikud on või pole – sinu traktor on
sellest hoolimata linnusitane ja kuldid
käivad rukkis. Ja kohalik külajoodik kuseb (jah, joodik kuseb, mitte ei pissi!)
ikka vastu poe seina.
Kliimaministeerium tahab öelda – midagi ei
muutu!Aga mille pagana pärast neid siis
ehitatakse? Well, well,well...It’s just
plain business. Ärge irisege kogu aeg. Ütleb Riik.
Raimond Salme külast on rahul – linnusitane
traktor on tühi-tähi.
Saima Üüdibe külast on ka rahul – ta teeb
järgmisel kevadel uued peenrad.
Mart kuseb vastu poe seina edasi – sest meil on
nii sõna kui tegu vaba.
Olge teiegi nagu Raimond.
Saima.
Mart.
(Tõsi, see joodik Mart ei ole ilmselt Kliimaministeeriumi
lobistaja, vaid mõne teravmeelse meemimeistri loometöö. Aga whateva, you get the
point!)
LASKE TEHA. Meie saame rikkaks, teie saate rikkaks
(juhul, kui meie ikka saame, st kui te midagi pekki ei keera!). See on ju vana hea
trickle-down-majanduspoliitika, mida Margaret Thatcher viljeles ja mis on võimupartei
salajane unistus praegugi.
Ei saa mitte vaiki olla. Süda läigib, suu matsub, aju kärssab!
Päev ei ole veel lõppenud, aga Silvia Ilvese elu on jälle uued tuurid peale keeranud. Saaga sai paar salmi juurde. Ei jõua kuidagi järge hoida. Nagu Trump Valges Majas.
Silvia Ilves Kroonika vahendusel annab teada: „Lauri tõestas laupäeval, et tegin õige otsuse. Ta püüdis Kristot maha
nottida, sest talle ei meeldinud, et Kristo on mu elus sõbrana olemas. Siin
videos keeras Lauri meile tee peale ette, tormas meie poole ning virutas
autoklaasi õllepurgiga. Kristo oli olukorda filmides veel kõnes politseiga,
püüdes samal ajal terroriseeriva mehe eest minema sõita. Mõistan. Mehe armastus
ning kinnisidee muutus vihaks ja raevuks. Ent miski ei õigusta minu jaoks
vägivalda. Lauri on varasemalt Kristot mitmeid kordi ähvardanud. Kahju, et pean
selgitama tagamaid, kuid see olgu õpetuseks inimestele.“
Lauri aga omakorda
selgitas Kroonikale, et alkoholijoobes ta polnud. „Puhas laim, et joobes olin! Sellel proual ulub tuul pööningul,“
sõnas ta üksnes. Selle kohta, miks ta rammis oma eksnaise ja tema sõbra autot, ei
soovinud ta kommentaare jagada.
See on juba peaaegu nagu peatükk Snorri
Sturlusoni saagade kogumikust, „Heimskringlast“, kus vägevad poolmüütilised
kuningad ja jumalad heitlesid üksteisega, nõnda et higi ja testosterooni
pritsis igasse ilmakaarde.
Pourquoi? Cherchez la femme, pardieu, cherchez la femme! (Alexandre Dumas)
Nagu teada, on geeniuse
ja hullumeelse vahel üks väike samm. Väga väike samm on ka armastuse ja vihkamise
vahel.
***
Saagahuvilistele soovitan külastada seda aadressi: https://heimskringla.no/wiki/Main_Page. Eks kaasaegsed tegid suured silmad ja sülgasid sohu, kui jälle Óláfr Tryggvasoni vägitegudest pidid kuulma (Oh aeg, säästke meid üksikasjadest!), aga kirja need pandi ja nüüd me loeme suur huviga.
Ootan minagi huviga uut peatükki...
ja uusi tegelasi. Ja äkki saaks uue loo juba homme? Days are numbered.
Heitsin meediale pilgu peale. Teen seda iga
päev, mõistagi. Aga täna jäid silma õige kummalised uudisnupukesed. Õigemini,
suisa pommuudised. Hear, hear!
Saame teada, et aasta alguses uue suhtega välja
tulnud tšellist Silvia Ilves kinnitab väga raske südamega, et tema teed
48-aastase Lauri S-ga on lahku läinud.
Uuest väljavalitust rääkis naine Elu24
taskuhäälingus „Off the Rec“ 19.
jaanuaril: „Mul on tegelikult uus
silmarõõm. Tore, kui on keegi, kes tahab sind musitada, kallistada ja
vahelduseks toeks olla. Kes naistest ei tahaks seda.“ Kroonika lisab, et rohkem
ei soovinud Ilves toona salapärasest mehest rääkida, sest ta ei soovinud
suhtega kiirustada.
22.
mail palus Lauri S naise kätt. Paar jõudis olla kihlatud kõigest
tund aega, kui romantik Ilves siiski keeldus viisakas ettepanekust ning
katkestas kihluse. No details, but:
„Ma
polnud kihluseks valmis. Meil on üle elatud väga keerulisi aegu. Ma ei soovi
täpsustada, mis nüansid siin veel rolli mängisid, aga mul on kahju, et Laurile
haiget olen teinud. Ma ei suutnud temaga tõsisemaid samme ette võtta.“
Fair enough!
Teine uudisnupuke tuleb kaugest Indo-Hiinast. Écoutez!
Saame teada, et Vietnamisse visiidile saabunud
Emmanuel Macron (47) sattus juba reisi esimestel minutitel täbarasse olukorda.
Nii kui lennukiuks avanes, virutas esileedi Brigitte Macron (72) oma abikaasale
vastu vahtimist.Macron kogub ennast
sekundiga, lehvitab teda tervitama tulnud inimestele ja kaob siis mõneks ajaks
ajakirjanike vaateväljast.
Presidendi kantselei kinnitas, et selline
vahejuhtum tõesti juhtus, kuid:
„President
ja tema abikaasa nautisid viimast hetke enne visiidi algust. See oli hetk, mis
näitas nende lähedust.“
Abielus tuleb ette nii mõndagi. Mis meie,
lihtsurelikud, sinivereliste kommetest teame. Aga ma oletan, et Mme Macron
võttis lihtsalt eakohase emarolli ja andis veidi õpetust, comme il faut!
Kuid paradoksaalsel kombel toob härra Macroni
juhtum selgust uurivat ajakirjandust ammu vaevavale küsimusele, miks preili
Ilves ikka ja jälle vallaline on. Kuningriiki on parem üksi hallata. Lähedus
võib vahel võtta groteskseid vorme. Pärast oled üle ilma meem.
Eks see abielu olegi vahel nagu kruiis tormisel
merel, sugugi mitte tasane tukkumine rahusadamas. Nagu tõdes ka elunäinud Paunvere
apteekrihärra Lutsu teoses. Moodne inimene ei osta enam autotki – püsikulud on suured,
margistki tüdineb kiirelt ja mis põhiline, pärast ei saa risust lahti. Tema võtab rendiauto. Seniks kuni vaja. No commitment!
Nõnda siis on ehk mõistlik võtta igaks elujuhtumiks ka uus silmarõõm, kes „tahab sind musitada, kallistada ja
vahelduseks toeks olla“, mitte ei kuku vinguma, et „jälle on eilane kapsasupp, kas midagi muud ei olegi vä?“
***
Silvia Ilvese stoori tuletas mulle meelde Nilüfer Yanya põgeneva pruudi loo. Like I Say ( I Runaway).
Laast, aga mitte liist! Kasulik link neile, kes tahavad Silvia Ilvese status quo'l silma peal hoida: https://kassilviailvesonhetkelvallaline.ee. Hetkel on olukord, suure Kimi tähelepaneliku silma all, järgmine:
