SISSEKANNE # 253
YouTube: Fox 4/Dallas.Fort Worth
Ma ei tea, kas mu silmad on näinud minu eluajal näinud sedavõrd jõhkrat peedistamist, alandamist ja üleoleku demonstreerimist, nagu tegid Trump ja JD Vance täna president Źelenskõiga. Vist mitte. Võib-olla oleks seda oodanud Saturday Night Live saates. Aga ka siis oleks see olnud allapoole vööd nali - kohatu alavääristamine. Tänane oli aga reaalne poliitika. Kaks presidenti kaamerate ees, miljonid silmapaarid üle ilma vaatamas. Patroneerimine ja diktaat. Solvamine ja solvumine. Whataboutism. Jonnimine ja vimm. JA NULL SUUREMEELSUST, mida võiks Ameerika tegelikult suurriigina oma trumbiks pidada. Sest erinevalt Ukrainast, kellel on kaalul eksistentsiaalsed väärtused - st kaalul on rohkem kui elu -, ei ole Ameerikal kaotada midagi.
Või siiski? Usaldus, mis traavides kaob ja härgamisi tuleb? See näikse olevat läinud. Aga sellest on pohlad, või pohhui, nagu Trumpi vana sõber kaugelt moskoviitide maalt on talle õpetanud. Meie oleme ju ikka sõbrad, kaks kanget olnud, siristab Kremli isand just sellisel toonil Trumpile kõrva, mis ühele nartissistile meeldiv kuulda on. Nagu väike kuri Viplala. Tinistab ära.
Raha on see väärtus, mida Trump ainsana hindab. Kasum on see maagiline sõna. Kui kasu ei ole, siis ei tee ka diili. Trump ütleb otse: You don't have the cards right now!
Kehv lugu, kui maailma vägevama riigi diplomaatia taandubki üksnes rahale. Ma annan sulle javeline, starlinki teenust, tanke, küsi ainult - ainult et millal sa tagasi maksad? Millega ja kuidas?
Trump juhib Ühendriike nagu oma isiklikku ettevõtet. Kõigepealt - eelmine juht välja! “Biden was not a smart person," torkas Trump nüüdki. Isiklik ettevõte ja isiklik rahakott, mille auke on kutsutud lappima raamatupidaja Musk. Ja siis on sul tekkinud tunne - kuigi sa oled jõukamal järjel kui enamus teisi -, et kõik lasevad sinu peal liugu, teevad su rahakotis rehepappi ja üleüldse pole veel ka tänulikud.
"350 billions and you didn't even say "Thank you" ... "I gave javelins, Obama gave sheets!"
"And do you think that is respectful to come to the Oval Office of the United States of America and attack the administration that is trying to prevent the destruction of your country?” torkab asepresident JD Vance. Ka talle on Kremli ööbikud ilmselt serenaadi laulnud. Teate ju küll seda mantrat, mis tekib tavaliselt joomalauas, pärast teist-kolmandat pitsi. Ты меня не уважаешь? Никакого уважения вообще...
Austuse küsimus. Onu Sämi kontinendi-suurune ego sai riivatud. Tema omas majas.
Tõtt-öelda ma ei tea, kuidas Źelenskõi oleks saanud visiidil parema resultaadi, kuna Trumpi loogika käib minule mõistetamatuid radu mööda. Võib-olla poleks tulnud pidada ajalooloengut või rõhuda tema empaatiale, näidates fotosid kurva saatusega Ukraina lastest. Empaatia on karmis poliitilises äris nõrk argument.
Kunagi vaatasime filmi "Moskva pisaraid ei usu". Ei usu pisaraid ka Washington - pole seda kunagi uskunud. Vähemalt diplomaatia suurkujuks peetud Henry Kissinger ei uskunud. Ta oli Nixoni administratsioonis riikliku julgeoleku nõunik, 1973-1977 ka välisminister, kelle teeneks tuleb lugeda Realpolitik’i sissetoomine 20. sajandi sõjajärgsesse ideoloogilisse vastasseisu. Oli ju USA sõjajärgne välis- ja julgeolekupoliitika rajatud kommunismi tõrjumisele. Ent Kissinger sai aru, et nii nagu 19. sajandil lugesid riikide huvid ja luges ka jõudude tasakaal, saab sama põhimõtet rakendada ka 20. sajandil. Kuid samas, olles ühelt poolt briljantne välispoliitika analüütik ja mitmete suurepäraste raamatute autor, teiselt poolt aga paljuski tagauksediplomaatiat kasutav superriigi välispoliitika juht, süüdistati teda seotuses Kambodža pommitamisega Vietnami sõja ajal, Tšiili riigipöördes ja Argentina hunta repressioonides. Napalm Vietnamile - jah! Sest see päästab tuhandete USA sõdurite elu. Aga surnuks põlenud vietnamlased - kahju küll, aga sõda on sõda, collateral damage. Kissingeri kohta saab lugeda siit.
Lõpuks, arvestades Trumpi heitlikku meelt, st et eile öeldu on tänaseks unustatud ja tänane ei pruugi kehtida homme, siis ei tasu ehk liiga masenduda. Kui meil on sobivad kaardid, siis äkki läheb ka mänguks. Täna... täna oli lihtsalt halb päev.
Mõtlen, kuidas meie võinuksime Trumpile muljet avaldada. Kaitsekulud on meil kenasti rohelises - see on juba suur pluss. See on hea argument. Aga eesti mees võttis alati kaasa ka Vana Tallinna ja Kalevi śokolaadi. Need olid kõvad läbirääkijad. Anne Veski plaat ka.
Aga võib-olla me peaksime lähtuma Liblest „Kevade“ filmis, kes tõdes: Ei kannata siin ilmas ükski sunnik, kui talle tõtt öeldakse, aga valeta, vaat valeta – siis oled õige mees.
Väärtustest kõneldes. Siimeon Susi repliik (ERR/ETV, 1983)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar