TSIVILISATSIOONIDE KOKKUPÕRGE KIHNU SAAREL ehk LUGU SELLEST, KUIDAS ITAALLASED ETNODOKKI TEGID

 SISSEKANNE # 163

Pärnu Postimehest saab lugeda huvitavat lugu, kuidas küündimatu Itaalia filmigrupp Kihnu päranditundja Mare Mätase marru ajas.

“Itaallased tahtsid teha Kihnu kultuuri tutvustavat filmi, aga minule oli see enneolematult raske kogemus, sest ma ei osanud ette näha ega olnud kogenud, et keegi oleks nii kinni oma stsenaariumis,” nentis Mätas. Itaallaste stsenaariumis oli ette nähtud kördikudumine ja nad tahtsid filmida kogu toimingut ega teadnud, kui pikk protsess see on lõnga värvimisest telgede ettevalmistamiseni, vahendab PP.

Mare Mätas: “See on nädal aega tööd ja ütlesin, et seda pole võimalik nii filmida, nagu nemad tahavad. Pakkusin, et läheme Kalmu Helga juurde, tal on kangas telgedel ja lavastame nii, et vaatan kördikirju, mille järgi kududa, Helga jättis oma tegemised pooleli ja siis nad filmisid seal kolm tundi, tekitasid kultuuride konflikti ning mina tundsin ennast halvasti, sest vastutasin ju selle eest.”

Aidast riidekirstust mustrite vaatamiseks tuppa toodud uued kördid laotasid filmijad luba küsimata laiali töötolmuses kambris, kus oli pooleli ahju tegemine. Sellist lugupidamatust oma kultuuri vastu poleks Kihnu naised suutnud ette kujutada.

Õhus lõi särtsu, kui mehi välistava märksõnaga “matriarhaat” käsikirja järgi oli vaja filmida mereleminekut kaluripaadiga, äsja püütud kala puhastamist ja suitsutamist. Asjaolu, et sel päeval oli torm, lõunamaalasi ei huvitanud, kuni peale jäi ilmataadi sõna.

Laululooja Kihnu Virve sättis ­võttegrupp oma kodus viksilt tugi­tooli ja 93aastane majaperenaine istus ­paigal, kuni professionaalsed tegijad valgustust ja kaameraid paika panid.

Tulevase 40minutise telefilmi ­episooditegelane Virve-Elfriide Köster ütles, et “see oli küll inetu, et nad nikerdasid kaks tundi aega oma aparaatide kallal”, enne kui kaamera käima panid.

Mare Mätas: “Olen teinud Kihnus filme ARTE-TVga ja mul on aimu lavastuslikust dokumentaalist, näiteks tuleb mootorrattasõitu esitleda neis filmides kunstipäraselt ja selleks mitukümmend kilomeetrit maha sõita. Ikka uuesti ja uuesti, kuni lõpuks tuled nende jaoks õige nurga alt. Aga itaallased otsustasid, milline ma pean nende filmis välja nägema, näiteks pidin käe pealt võtma Apple Watchi ­nutikella, sest teen sellega Apple’ile reklaami. Ning nad ei lubanud mul panna pähe rätikut, mis on oluline Kihnu ­naise riietuse juures.”

(No tõepoolest, rätik kuulub ikka Inglise kuninganna kultuuriruumi - seda moeteadlik italiano teab unepealt, et mis kuhu käib ja ei käi)

Sõnajõukatsumises “sul on ilusad heledad juuksed, mis tuules lehvivad, kui sa mootorrattaga sõidad” jäi peale kihnupärase riietuse kandja.

Kokkuvõtteks tõdetakse, et võttegrupi režissöör tahtis filmida naiste saart, eksootilist matriarhaati, aga neist taandus kaugele tegelikkus, kus kalamees läheb merele ja tuleb mõne tunni pärast tagasi ning elab kodus. Siin diagnoosinuks Samuel P. Huntington otsekohe tsivilisatsioonide kokkupõrke. Aga Mare Mätas võib end küll meelitatuna tunda – itaallast tunned komplimendist juba kaugelt eemalt.

Ma arvan, et Õ-fraktsioon võiks üles ärgata ja teha ühe toreda sketśi sellest, kuidas itaallased Kihnu saare peal filmi tegid ning pealkiri võikski olla: "Itaallaste uskumatud seiklused Kihnumual".

Artikkel on leitav  siin.

Allikas:  Paluoja, S. (27.10.2021). Küündimatu Itaalia võttegrupp ajas Kihnu päranditundja marru. Pärnu Postimees. Loetud: https://parnu.postimees.ee/7370928/kuundimatu-itaalia-vottegrupp-ajas-kihnu-paranditundja-marru