TSIVILISATSIOONIDE KOKKUPÕRGE KIHNU SAAREL ehk LUGU SELLEST, KUIDAS ITAALLASED ETNODOKKI TEGID

 SISSEKANNE # 163

Pärnu Postimehest saab lugeda huvitavat lugu, kuidas küündimatu Itaalia filmigrupp Kihnu päranditundja Mare Mätase marru ajas.

“Itaallased tahtsid teha Kihnu kultuuri tutvustavat filmi, aga minule oli see enneolematult raske kogemus, sest ma ei osanud ette näha ega olnud kogenud, et keegi oleks nii kinni oma stsenaariumis,” nentis Mätas. Itaallaste stsenaariumis oli ette nähtud kördikudumine ja nad tahtsid filmida kogu toimingut ega teadnud, kui pikk protsess see on lõnga värvimisest telgede ettevalmistamiseni, vahendab PP.

Mare Mätas: “See on nädal aega tööd ja ütlesin, et seda pole võimalik nii filmida, nagu nemad tahavad. Pakkusin, et läheme Kalmu Helga juurde, tal on kangas telgedel ja lavastame nii, et vaatan kördikirju, mille järgi kududa, Helga jättis oma tegemised pooleli ja siis nad filmisid seal kolm tundi, tekitasid kultuuride konflikti ning mina tundsin ennast halvasti, sest vastutasin ju selle eest.”

Aidast riidekirstust mustrite vaatamiseks tuppa toodud uued kördid laotasid filmijad luba küsimata laiali töötolmuses kambris, kus oli pooleli ahju tegemine. Sellist lugupidamatust oma kultuuri vastu poleks Kihnu naised suutnud ette kujutada.

Õhus lõi särtsu, kui mehi välistava märksõnaga “matriarhaat” käsikirja järgi oli vaja filmida mereleminekut kaluripaadiga, äsja püütud kala puhastamist ja suitsutamist. Asjaolu, et sel päeval oli torm, lõunamaalasi ei huvitanud, kuni peale jäi ilmataadi sõna.

Laululooja Kihnu Virve sättis ­võttegrupp oma kodus viksilt tugi­tooli ja 93aastane majaperenaine istus ­paigal, kuni professionaalsed tegijad valgustust ja kaameraid paika panid.

Tulevase 40minutise telefilmi ­episooditegelane Virve-Elfriide Köster ütles, et “see oli küll inetu, et nad nikerdasid kaks tundi aega oma aparaatide kallal”, enne kui kaamera käima panid.

Mare Mätas: “Olen teinud Kihnus filme ARTE-TVga ja mul on aimu lavastuslikust dokumentaalist, näiteks tuleb mootorrattasõitu esitleda neis filmides kunstipäraselt ja selleks mitukümmend kilomeetrit maha sõita. Ikka uuesti ja uuesti, kuni lõpuks tuled nende jaoks õige nurga alt. Aga itaallased otsustasid, milline ma pean nende filmis välja nägema, näiteks pidin käe pealt võtma Apple Watchi ­nutikella, sest teen sellega Apple’ile reklaami. Ning nad ei lubanud mul panna pähe rätikut, mis on oluline Kihnu ­naise riietuse juures.”

(No tõepoolest, rätik kuulub ikka Inglise kuninganna kultuuriruumi - seda moeteadlik italiano teab unepealt, et mis kuhu käib ja ei käi)

Sõnajõukatsumises “sul on ilusad heledad juuksed, mis tuules lehvivad, kui sa mootorrattaga sõidad” jäi peale kihnupärase riietuse kandja.

Kokkuvõtteks tõdetakse, et võttegrupi režissöör tahtis filmida naiste saart, eksootilist matriarhaati, aga neist taandus kaugele tegelikkus, kus kalamees läheb merele ja tuleb mõne tunni pärast tagasi ning elab kodus. Siin diagnoosinuks Samuel P. Huntington otsekohe tsivilisatsioonide kokkupõrke. Aga Mare Mätas võib end küll meelitatuna tunda – itaallast tunned komplimendist juba kaugelt eemalt.

Ma arvan, et Õ-fraktsioon võiks üles ärgata ja teha ühe toreda sketśi sellest, kuidas itaallased Kihnu saare peal filmi tegid ning pealkiri võikski olla: "Itaallaste uskumatud seiklused Kihnumual".

Artikkel on leitav  siin.

Allikas:  Paluoja, S. (27.10.2021). Küündimatu Itaalia võttegrupp ajas Kihnu päranditundja marru. Pärnu Postimees. Loetud: https://parnu.postimees.ee/7370928/kuundimatu-itaalia-vottegrupp-ajas-kihnu-paranditundja-marru

 

UITMÕTTEID VABADUSE VÄLJAKU MEELEAVALDUSE TAUSTAL (23.X.21)

 SISSEKANNE # 162

Vabaduse väljakul olid koos piirangute vastu protestijad – oma 5000 inimest hinnanguliselt. Panin seda imeks, kuna ilm oli tõesti niru, et nii palju inimesi oli välja tulnud. Eks seal oli koos kirev kamp: ekrelased, antivakserid, koroonaeitajad ja –kõhklejad, igasugused non-konformistid, peavoolumeedia-vastalised, „oma peaga mõtlevad eesti mehed“, vandenõuteoreetikud, valitsusevastased ja kriitikud, alternatiivmeditsiinipooldajad, konservatiivid, tõsikristlased, töötud ja  töövõimetud jne. Loetelu on vajalik selleks, et kõiki mitte ühe mütsi alla lükata. Ühesõnaga, seal olid need, kes tahtsid mingil moel millegi vastu meelt avaldada. Niisama huvilisi oli muidugi ka. Minagi võib-olla oleksin läinud kohale, kui olnuks parem ilm ja võimalus piidelda natuke eemalt, justkui kardina vahelt, n-ö. inkognito. Siira uudishimu pärast ainult.  Samas  plõksuvad seal kaamerad; pärast siis leia oma näopilt Delfi fotogaleriist ja häbene silmad peast. Sest osaleda meeleavaldusel piirangute vastu päeval, kui meil lisandus 1643 uut juhtu ning 14-päeva keskmine tõusis 1238,17 peale, on mu meelest eetiliselt küsitav.

Päeva tsitaat tuleb Kivisildnikult, kes ka meeleavaldusel osales: “Kui telekasse ilmub mõni lõust, siis ta valetab. See peaks olema esimene mõte. Ta valetas enne ja valetab nüüd ka. Vabadust ei tule seni, kui te usute valesid."  (Delfi, 23.10).  Kirjutan üles, teinekord hea taas kasutada. (Millegipärast arvan, et ta pidas silmas ennekõike Tanel Kiike. Kiik suudaks tõenäoliselt nii suure entusiasmiga musta valgeks rääkida, et sa ei saa midagi aru, enne kui oled lõplikult ära tinistatud.)

Jah, eks see trall Vabaduse väljakul ole tänases kontekstis kahtlane ettevõtmine, eriti kui vaadata seda näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla või Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide ja personali tasandilt. Haiglate võimekus on piiri peal, õed-arstid tülpinud ja läbipõlenud. Võib ahastada, et issand jumal, millised idioodid seal meeleavaldusel, kuidas nad ei mõista, kuidas nad ometi niiviisi pimedusega on löödud! Näitena võib tuua  Ühendkuningriigist, kus Rahvusliku Tervishoiuteenistuse (NHS) korraldusi täidetakse viivitamata. Mina näen asja nii, et ühendkuningriiklased on klassiühiskond, kus subordinatsioon on veres. Kui kuninganna käsib, siis nii ka on. Loomulik hierarhia kandub edasi ka sellistes küsimustes nagu vaktsineerimine ja covid-passid – üldjuhul kõrgemat korraldust ei vaidlustata. Nii on see näiteks ka Taanis, Rootsis. Eestlane on aga talupojarahvas – või noh, otse öeldes matsirahvas -, keda on kogu aeg kellegi teise poolt valitsetud. Võõras võim on siin peremehetsenud, teoorjusele sundinud, muidugi ka kooliharidust andnud – ja laupäevaõhtuti anti jäärapäistele mõisatallis peksa. Olid hallparunid, tsaariaeg, saksa ordnung ja tiblade võim. Meil kõigil on sellest posttraumaatiline stress. Harjusime sellega kui paratamatusega, ent võtsime samas õiguse lasta loha, mängida lolli, panna tuima  ja  mitte uskuda tiblade ning vonnide iba. Nüüd, kus meil on oma riik ja valitsus, võimul on omad eesti mehed-naised, on ometigi jäänud lihasmällu see suhtumine, et riik, aga eriti valitsev võim on ebausaldusväärne. Laias laastus usaldatakse, kuid mingil piiril hakatakse kahtlema. Perearst Karmen Joller võib end hingetuks rääkida vaktsineerimise teemal, aga „oma peaga mõtlev eesti mees/naine“ mõtleb endamisi: „Jajah, no mida tema ka teab, ta on ju minust noorem ka, ja üleüldse vaatame, mis ravimifirma palgal ta on, kinnimakstud nagunii...“  Meditsiinivaldkonna tippjuht, arst Arkadi Popov tuleb keset kibedat kriisiaega telestuudiosse ning räägib zenbudistliku kannatlikkusega ja rahuga, et mõistlik oleks vaktsineerida, palun tehke seda, kuid „oma peaga mõtlev eesti mees/naine“ mõtleb sealjuures jälle: „Nojaa, aga ta on ju venelane, ei usu... vat mis nad 40ndal tegid... ta nagunii esindab kellegi huve, kinnimakstud nagunii...“ Sealsamas usaldab ta MMSi ja naabri-Jürkat, kellega muidu maade ja puude pärast jageletakse, aga nüüd, kriisi-olukorras nenditakse, et tema hanerasvaretsept on covidi vastu hea küll ja parafraseerides Jaan Zorrot Sipelga 14-ndast, „rebase hammustus aitab saja tõve vastu“ ... Aga see Pfizer või Moderna, jumal seda teab, millest nad tehtud on ja mis meile nendega sisse süstitakse... suurkorporatsioonide värk. Pfff!

Usaldamatus on meil seega veres. Trots tekib siis, kui hakkab kehtima riiklik sundus. See tähendab, kui keegi hakkab kulbiga ülevalt tõde pähe suruma, siis põtkitakse vastu pelgalt trotsi pärast – isegi kui saadakse aru, et iseenese tarkus on tegelikult suur juhmus. Kuid... ärge tulge õpetama! Nojah, mis sellest iseenese tarkuse järgi tegutsemist sai, seda kirjeldab hästi Eesti kirjandusloo tüvitekst „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.  Ja praegust usaldamatusefooni tuleb otsida ühest teisest tüvitekstist, nimelt „Tõest ja õigusest“, kus igal mehel oli oma tõde – nii Mäe Andresel kui Oru Pearul – ja õigust jäi ülegi.

Mina ei tea, mis on õige moodus, kuidas kõnetada neid meeleavaldajaid (kellest osa protestis lihtsalt valitsuse vastu per se, sest peaministri vastu puudub respekt ja see teine minister (vaata eespool) tundub juba läägevõitu. Võib-olla peaks laskma inimestel näiliselt ise otsustada ja mitte hakkama neid kuidagi lahterdama või tühistama mingite kriteeriumide põhjal. Ka kõige tühmim eestlane võib jõuda lõpuks arusaamisele, et jah, vaktsiin on tegelikult hea, saab eluga edasi minna, lähen käin „linnas“ ja teen sutsaka ära. Oluline on siin, et ta ise jõuaks selle teadmiseni, ja võib-olla see naabri-Jürka samuti n-ö. isemõtlemise teel jõuab otsuseni, et hanerasvast vist seekord ei piisa...

Loodan kõike paremat ja et kedagi ei hakataks tühistatama (päris jälk sõna). Pean silmas Tõnis Mägi personaalküsimust. Armastatud laulja on viimasel ajal esinenud avaldustega, mis on temast teinud ühiskondliku polariseerumise võrdkuju. Meeleavaldusel kõlanud kultuslaul „Koit“ Tõnis Mägi esituses kölas kummaliselt öönsalt ja häirivalt, sest see oli rakendatud anti-establishment liikumise vankri ette. Kõik vaevatud ja piinatud laulgu „Koitu“, mis sümboliseerib lootust paremale tulevikule. Kelle vastu me laulame? Tiblad ja vonnid on minevik. Omaenda riigi vastu laulame, see ongi see liberastide-globaliste juhitud establishment – rahvuskonservatiivide narratiiv. Ja nad on  üpris häbitult kaaperdanud rahvusliku sümboolika, rukkilille, eepilise pisarakiskuja „Koidu“ ning rahvalauliku Tõnis Mägi.

See võib hinge täis ajada küll. Aga tühistada ei tohi – ei rukkilille, ei „Koitu“ ega Tõnis Mägi. Lähiajaloos on teada üks suur tühistamisaktsioon – 1950. a. märtsipleenum. See polnud ilus ühestki aspektist.

Mina soovin, et leitakse üles need kommunikatsioonivahendid ja tonaalsus, millega kõnetatakse ühtviisi nii kõrgepalgalisi erialaspetsialiste, haritlasi, ametnikke kui ka töötut meest Valgamaal või kangekaelset Pärnu junlast. Kui on tahe, siis leitakse ka lahendus.

Mitte ei tahaks ju leppida sulase Hansu tõdemusega Rehe-Sandrile: „See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi.“ (Kivirähk. Rehepapp, lk 8) 

*          *          *

Tsitaadi allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/94942645/ulevaade-ja-fotod-vabaduse-valjak-taitus-koroonaprotestijatega-uritusel-kritiseeriti-vaktsineerimist-ja-sarjati-valitsust.

Tühistamise poleemikast kirjutab Herman Kelomees EPL Delfis  siin.

PÄEV POSTIMEHEGA (22.X.21)

SISSEKANNE # 161 

Meedias ja ühiskonnas laiemalt on levinud – vähemalt nii olen mina aru saanud – arusaam, et EKRE on vaeste ja rõhutute varjupaik. Ma arvan, et nad isegi apelleerivad sellele, ehkki toetuspind öeldakse mastaapsem olevat. Tänase Postimehe arvamusrubriigis kirjutab näiteks üks noor haritud neiu, kirjanik ja koolitaja Pamela Maran otsesõnu järgmist:

„Valisin EKRE eheduse pärast. Et kuigi nende põhimõtted on vahel isegi rumalad, nad seisavad surmatunnini nende eest, sest nad siiralt usuvad oma tõde ega painuta seda populismi eesmärgil. Nad kolistavadki julgelt ämbreid, sest ei pelga kaotada populaarsust. Seeläbi nad ka võidavad, sest samal ajal käivad teised poliitiku rolli ära kadunud mööda nööri, et näida: olla poliitiliselt korrektsed, et lepitust leida, et kõigile meeldida.

Ma pooldan samasooliste abielusid, naiste õigust otsustada abordi üle ja on veel mitmeid tõekspidamisi, kus minu ja EKRE vaated lähevad kardinaalselt risti. Kuid ma hindan nende julgust. Andsin hääle ehedusele, sest lõpuks jääb mäng ikkagi mänguks. Kui sellest trallist eemale astuda, siis polegi vahet, kelle poolt hääletada, sest teid lapitakse endiselt edasi, koole renoveeritakse, lasteaiakohti luuakse, ämbreid kolistatakse killadi-kolladi, nagu seda on tehtud varemgi.“ (https://arvamus.postimees.ee/7367280/pamela-maran-miks-ma-ikkagi-ekre-valisin)

Vaat siis, kes parteile hääli toovad. Sotsiaaldemokraat ohkaks: ajupestud naiivitar. Ekrelane kiidaks: oma peaga mõtlev noor. Kõik siin ilmas oleneb vaatepunktist.

Aga ma panin tähele, et kuigi Postimees valutab Eestis pead tõstva koroonakrahhi pärast südant ning rahvast kehutatakse vaktsineerima, ilmuvad arvamusrubriigis kahtlevad-kõhklevad lood. Näiteks norralasest vaimulik, Saku Toomase koguduse õpetaja Magne Mölster leiab: „Tuleb lõpetada apartheidsüsteem, mille abil Eesti ühiskond on jagatud A- ja B-liikmeteks. Ma räägin oma ameti tõttu paljude erinevate inimestega, ja on tõesti kõiksuguseid põhjuseid, miks inimene ei lase ennast vaktsineerida. On neid, kes on põhimõtteliselt vastu, jah. Siis on inimesed, kes tervislikel põhjustel seda ei tee. Siis on noored naised, kes on lapseootel või kes üritavad rasedaks saada. Väga kohatu on keelata lapseootel olevaid naisi ujumas käia! Siis on läbipõdenud inimesed, kes on tegelikult paremini kaitstud kui vaktsineeritud, kuid siiski antakse vaid 180 päeva „immuunsust“. Siis on need, kes peale esimest süsti jäid nii haigeks, et ei julge või perearst isegi ei soovita teist süsti võtta. Ka neil keelatakse näiteks kohvikus või spordisaalis käimine. Siis on noored inimesed tugeva immuunsüsteemiga, kes vaktsineerimisele ei lähe sellepärast, et just nende puhul on vaktsiini saamine suurem risk kui vaktsineerimata jääda. Kui võetakse nüüd neilt inimestelt ära võimalus ise otsustada, võetakse neilt ära nende inimväärikus.“ (https://arvamus.postimees.ee/7367589/norralasest-vaimulik-lopetage-apartheidisusteem)

Saatejuht Toomas Kask võtab sealsamas PM-s arvata: „Ma ei õigusta vaktsiinivastaseid, sest olen ka ise kaitsepoogitud. Juhin lihtsalt tähelepanu, et kui inimest ultimaatumitega millekski sundida, siis see ainult süvendab vastuseisu. Eriti olukorras, kus riik ei paku garantiid juhuks, kui midagi peaks vaktsineerimisel nihu minema. Poliitikud, teie peaksid seda ju hästi mõistma – vastandumine on teil arsenalis peamine relv!

Keegi ei vaidle, et olukord on hull. Haiglavõrgustik ummistub ja katkeb plaaniline ravi. Valitsus leiab, et nüüd tuleb vaktsiinivastaseid võimalikult piinarikkalt survestada, et nende elu ilma kaitsesüstita muutuks väljakannatamatult võimatuks.

Leian, et kui ühiskonda on tabanud üleüldine kriis, siis ainult ühe (ainuõige) lahenduse pakkumine ei saa olla väljapääs. Ja öelda läbi lillede, et kõik, kes pakutuga ei nõustu või esitavad ebameeldivaid küsimusi, on «sead, pätid ja kaabakad», ei ole konstruktiivne, sest ei aita püstitatud eesmärgile kuidagi kaasa.“ (https://arvamus.postimees.ee/7367453/toomas-kask-liigne-piitsutamine-paneb-vaktsiinivastase-perutama)

Olgu kuidas on, aga mulle tundub, et Postimees ajab ridade vahelt oma rida, mis on pisut nagu vastuoksa valitsuse poliitikale ja jutupunktidele. Selline väike faasinihe on tajutav. Eks siin ole jälle traditsioonide hõngu tunda. Jaan Tõnissoni toimetatud Postimehe ja Konstantin Pätsi Tallinna Teataja rivaliteet ja vaen oli ju Eesti Wabariigis hästi teada. Mulle tundub, et vana Koodi-Jaani vaim käib ka praegu Postimehe toimetuses kummitamas – seda enam, et nad oma toimetuse teadmistelinnast kilulinna üle viisid. Ega tea...

Samas jälle – seda uhhuutamist on Postimehe tasemel ülemäära palju küll. Istun mina arvuti ette ja tahan, ütleme näiteks, lugeda Läti koroonakriisi hetkeseisust või kas Facebooki aktsiad on veel „in“, aga selle asemel vilksab mulle ette põhjalik uurimuslugu Varro ja Helena Vooglaiu sünastriast (mis kurat see on?). Loen:

„Varro Päike on trigoonis Helena Veenuse-Chironiga. Varro tunneb, et ta saab väljendada end Helenale täpselt sellena, kes ta on, ning Helena vastab armastusega. Varro põhiolemus tekitab Helenas imetlust ning see omakorda mõjub Varrole tervendavalt. Tema loomuse teatud osad, mille väljendamisel ta muidu võib tunda enda ebatäiusliku ja mittepiisavana, on Helena kõrval täiesti aktsepteeritud. Helena armastus omab tervendavat mõju Varro isiksusele ja eneseväljendusele.

Helena Päike on trigoonis Varro Neptuuniga ja opositsioonis Pluutoga. Varro ja Helena võivad teineteist kergesti idealiseerida ning näha partneris kõige õilsamaid omadusi. Ühelt poolt annab see tingimusteta armastust ja tohutu andestusvõime, kuid teiselt poolt vahel teatud detaile (mis ei sobitu ideaaliga) lihtsalt ignoreeritakse. Lisaks on Varrol Helena isiksusele sügavalt transformeeriv mõju - Varro kõrval aastate jooksul Helenas midagi täiesti muutub, kuna mehel on võime näidata ette ja võtta lahti need Helena isiksuse osad, mis pole piisavalt ehedad ja tugevad. Varro kõrval õpib Helena, milline on tema tegelik jõud. See on ühtlasi väga magnetilist tõmbav seis.

Varro Merkuur on Kaaludes ja Helena Merkuur on Jääras. Merkuurid vastandmärkides näitab, et kuigi nad võivad läheneda probleemidele vastandlikest perspektiividest, räägivad nad tegelikult samast asjast - ehk sama mündi kahest poolest. Vahel võib nende vahel esineda suuri vaidlusi ja möödarääkimisi, kuna nad lähenevad nii erinevast küljest, ent lõpuks leitakse tavaliselt ühine keel. Üldiselt on see mentaalselt väga stimuleeriv seis.

Varro Merkuur on sekstiilis Helena Uraaniga. Helena oskab lisada Varro ideedele põnevaid nüansse ning laiendada neid uutele tasanditele. Varro kogeb, et Helena toetab ja inspireerib teda mentaalselt sõbralikul ja pehmel viisil. Suhtlemine on alati värske ja huvitav.“ (https://sobranna.postimees.ee/7367330/kaks-kanget-kelle-ulesanne-on-oppida-armastuse-kohta)

Misasi see sekstiilis ja trigoonis olemine on? Sekstiil... hmm, kas see on maakeeli seesama mis sex deal? Aga trigoon?  Ma olen kuulnud trigonomeetriast, kas see läheb ehk sellesse valdkonda? Igaljuhul on väga armas, et Postimees süvitsi ka teadust teeb... Aga...aga ma ei saanud mitte millestki aru, tee või tina.

Ohjah, see lehelugemine võtab päris võhmale. Ausalt.