1.
Infoettevõtlus
on lai tegevusvaldkond. Ameerika infoettevõtja M.E. Bates’i hinnangul (2005) on potentsiaalseid kliente –
neid, kes vajaksid mingil moel infoteenuseid – kaugelt rohkem kui selliste
teenuste pakkujaid turul. Õigupoolest ei tea keegi, kui palju sõltumatuid
infospetsialiste, nn infoprofessionaale, ettevõtlusturul tegutseb. Ameerikas
tegutseval katus-organisatsiooni AIIP (The
Association of the Independent Information Professionals, asut. 1986) palgal on 201-500 töötajat, liikmeid on üle
20 riigis (https://www.aiip.org),
kuid infoettevõtjaid on loomulikult palju rohkem. Iseasi, kui püsivalt
suudetakse selles valdkonnas töötada. Bates (2005) toob välja põhjused, miks infoärist
lahkutakse:
·
igatsus tavapärasema
kontorirutiini järele (infoettevõtjale toob iga uus päev väljakutseid);
·
ebastabiilsed sissetulekud;
·
vajalike administratiiv-
ja turundustöö oskuste puudumine;
·
täistööajaga tööleasumine
kliendi ettevõttes.
Ülaltoodust
peegelduvadki infoettevõtja ees seisvad väljakutsed – oskus üles leida see
niśs, millele oma äri rajada, pakkuda toodet (teenust), mida kliendid
väärtustavad ja mille eest nad on nõus maksma. Idee võib olla olemuslikult
äärmiselt lihtne, kuid tähtis on leida oma sihtgrupp ja ära tabada tema nõudmised. Kliendibaasi
loomine on alustava ettevõtte üks täht-samaid töölõike, kuna eelnevalt on vaja
mõelda pakutav müügiartikkel ja see disainida vastavalt potentsiaalsete
klientide ootustele. Silmas tuleb pidada, et tavaklient mõistab informatsiooni
mõneti teistmoodi kui infospetsialist -
see võib olla marginaalne, lihtsustatud või hoopis segane ja fokuseerimata
viimase silmis, kuid sellest hoolimata peab ta oskama näha infot nii-öelda
kliendi silmade läbi ja seejärel andma sellele infole enda erialaseid oskusi
rakendades väärtuse, mille eest klient saab tasuda. Väärtus ei ole mitte see,
mida infoettevõtja arvab oma professionaalse pilguga olevat, vaid see,
millisena see paistab kliendi silmis. Ehk tagasiside stiilis „Aitäh, sellest
oli mulle abi!“ ongi kliendipoolne väärtushinnang.
Seega
on miljoni dollari küsimus, edu valem, kuidas ära tabada klientide täpne
infovajadus. Tugev kliendibaas on ka stabiilsete sissetulekute aluseks, mis
omakorda aitavad kaasa ettevõtte kasvamisele ja kvaliteedi tõusule.
Administratiivsed oskused – seadusandluse tundmine ja igapäevane kontoritöö
korraldus - on infoettevõtluses niisama määravad kui mistahes muu sektori
puhul. Samuti turundustöö, mille agressiivne vorm (nt otsepostitused) on
alustava ettevõtte jaoks alati küsimärk. Eks infoettevõtluse puhul mängi rolli
need samad faktorid, mis toitlustusäri puhul – positiivne kliendikogemus, hea
sõna levitamine teevad paremat müügitööd kui reklaamlehed postkastis.
Bates
(2005) mainib nelja aspekti, millele infoettevõtja peaks tähelepanu pöörama.
Esiteks, suhtlemisoskus. Infoettevõtja esimene armastus on loomulikult
informatsioon, kuid selle järel peaks tulema kohe inimesed – sest ta töötab
sõna otseses mõttes inimestega ja inimestele. Psühholoogia-alased teadmised
tulevad seega kasuks. Sõnaosavus ja klientide haldamine (olla kliendi jaoks
olemas, s.o. kättesaadav, vastutustundlik ümberkäimine kliendi andmetega jne)
on samuti väga vajalikud oskused. Nagu Bates märgib, peab infoettevõtja olema
oma kliendi jaoks meeldiv äripartner, kellega tahetakse koostööd teha.
Rohujuure tasandil tähendabki see seda, et kliendi jaoks ollakse alati olemas –
mitte pealetükkivas, vaid pigem nõustavas rollis.
Teiseks
peab infoettevõtja omama piisaval määral ärivaistu. Tuleb endalt küsida,
milliseid äririske ollakse valmis võtma. Kas olla avatud uutele
pakkumistele/projektidele, mis tõotavad kasumit, ent kätkevad samas riske, või
ujuda turvalisematel vetel, s.o. tugineda püsikliendibaasile, millega kaasnevad
madalad riskid, aga vahest ka väiksemad sissetulekud? Igatahes on see mõtlemise
koht: kas tegutseda mugavustsoonis või arendada ettevõtmist ja saada suuremat
kasumit. Mõlemal otsusel on oma head ja vead, kaalukausiks võib olla
jätku-suutlikkuse küsimus.
Kolmandaks,
juhtimisoskused. Bates (2005) sedastab, et infoettevõtja peab olema ühtviisi
tugev nii uurimistöö läbiviijana kui ka oma ettevõtte juhina. Tõenäoliselt peab
algaja infopreneur olema valmis
kandma nii direktori, asjaajaja, raamatupidaja ja suhtekorraldaja vastutust –
ning sealjuures teostama tulemuslikult ka infootsingut kui põhitööd.
Neljandaks
loomulikult erialased infootsingu ja –kogumise oskused, mis on üks suur
teadmiste ja meetodite kompleks, mille valdamine (haldamine) on a priori infoettevõtluse eelduseks.
Nagu
näha, seisab algaja infoettevõtja silmitsi päris suurte väljakutsetega, mis
esmapilgul mõjuvad hirmutavalt, panevad silmi pöörama töökuulutustele ja otsima
palgatööd. Kuid, nagu Bates (2005) ütleb, on infoettevõtluse vooruseks
paindlikkus. See on töö arvutiga, laptopiga, mis tähendab võimalust töötada
igal poole kus on traadita või kaabliga võrguühendus. Võib töötada
internetikohvikus, pargis, rongis, lennukis.
Küsimus on lihtsalt ambitsioonides. Ja tegelikult võib mõelda suurelt ka
ise suur olemata.
2.
Infoettevõtjate
klientuuri hulka võiks kuuluda ka parlamendisaadikud. Üldjuhul on saadikud
parlamenti valitud mitte teadmiste ja elukogemuse baasil, vaid populaarsuse ja
parteipoliitika õnnestunud kombinatsiooni tulemusel. Seega on saadikuteks
erinevast taustsüsteemist pärinevad inimesed, igaüks ise võimete ja oskustega.
Tavaliselt osalevad nad komisjonides, mis nõuab teatud määral valdkonnasisest
orienteerumisoskust. Samuti tuleb aeg-ajalt osata parlamendisaalis küsida
relevantseid küsimusi või seista kaamera ees. Need on üpris vastutusrikkad
ülesanded kõik. Minu arvates võikski siin abikäe ulatada infoettevõtja, kes
esmalt kaardistaks infovajaduse ja töötaks seejärel välja terviklahenduse.
Näiteks vajab saadik komisjoni liikmena pidevalt asjakohast ja värsket infot –
olgu selleks siis exceli tabel või mapp taustainfoga. Ta pöördub infoettevõtja
poole, kes kompileeriks vajamineva info ja edastaks selle n-ö. „söödavas“
vormis (ka Bates kasutab sellist väljendit: edible)
ehk lihtsas ja arusaadavas keeles – arvestades, et saadik ei ole nn
infoprofessionaal ega ka mitte exceli guru. Seega: kui saadik toetub oma igapäevatöös
infoettevõtja kogutud andmetele ega jää sealjuures hätta (s.t. näib
kompetentne), siis on infoettevõtja teinud oma tööd hästi.
Kasutatud allikad:
·
Bates, M.E. (2005). The Changing Role of the Info-Entrepreneur. Advances in
Librarianship. Published online 2015, March 8; pp 187-222. Loetud 15.12.2019
aadressilt https://doi.org/10.1016/S0065-2830(05)29006-2.
·
Bates, M.E.
(2016). The Accidental Intrapreneur: Becoming the Knowledge Center CEO (webinar). Vaadatud 15.12.2019 aadressilt https://youtu.be/2C8I2Rd_nAg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar