SISSEJUHATUSEKS
On
öeldud, et iga äriidee on mõtete või unistuste vili. 2005. aastal avaldas
ameeriklaste Rahvuslik Teadusefond (National Science Foundation) artikli,
milles peeti võimalikuks, et inimene mõtleb keskmiselt 12000 kuni 60 000 mõtet päevas,
millest umbes 80 % on negatiivsed ja 95
% kordusmotiivid, mida mõeldakse päevast päeva – ja nendestki 80 % on negatiivse
loomuga (Faith, hope & psychology, 2012). On see müüt või käibetõde, selle
üle võib jäädagi diskuteerima, kuid üks on kindel – inimene genereerib päevas
väga palju mõttejupikesi ning tõenäoliselt kuulub igapäevasesse mõttemenüüsse
uitmõtete hulgas ka unistus lotovõidust ja/või
kasumlikust äriideest. Tavaliselt sünnib viimane täiesti ootamatus kohas
ja ebasobival ajamomendil, mistõttu võib vajuda kiiresti unustuse hõlma. Kuid
tõeliselt heast äriideest võib saada ideé fixe – võrreldav ehk armumisega, mis
paneb meid tegutsema, s.t. tekitab vastupandamatut soovi oma idee realiseerida (Pihlak, 2017).
Mõistagi
on hea äridee juba iseenesest lotovõit. Äriidee
tähendab seda, et on olemas miski, millelt teenida tulu. Väga hea, kui see
suudab vastata küsimustele, millist kliendi vajadust toode või teenus
täidab, mida müüakse ehk mis on konkreetse toote või teenuse olemus, kellele
see on mõeldud ning kuidas seda toodet või teenust pakutakse (Kuidas
leida äriideed?, 2018). Hea äriidee võiks vastata viiele kriteeriumile:
esiteks, toode/teenus on uuendusliku iseloomuga; teiseks, see on otseselt
suunatud tarbijale; kolmandaks, turg on valmis äriidee realiseerimiseks;
neljandaks eelduseks on vajalike teadmistega inimeste olemasolu, viiendaks peab
idee olema realiseeritav (Saal ja Kull, 2012).
Käesoleval
juhul vaatlen äriideed infoettevõtluse kontekstis, kus teenuseks võiks olla
mingi isevärki informatsioon ja tooteks seda informatsiooni jagav platvorm. Sue
Rugge ja Alfred Grossbrenner (1997) defineerisid infoettevõtlust kui
füüsilisest isikutest ettevõtjate (self-employing
individuals) praktilist tegevust, olles omandanud vajalikud erioskused, mis
võimaldavad infole ligi pääseda ning edastada seda teistele sellisel moel, et
nõudlus info järele oleks rahuldatud ja tasuküsimine selle eest õigustatud (supports the demand and justifies charging
fees for a profit) (Lepik, 2019). Kas veebiplatvorm, mis talletab kindlate
põhimõtete alusel kogutud informatsiooni ja paigutab selle oma kindlasse niśśi,
kujutab endast infoettevõtluse vormi? Minu arvates jah, kui ta suudab end ära
majandada reklaamist, klikkide arvul põhinevast tulust. Siit jõuangi äriidee
juurde.
ÄRIIDEE
Minu
äriidee antud juhul on kantud äraspidisest loogikast, et suur osa inimesi loeb
üldiselt negatiivseid uudiseid, sageli alateadlikult neid positiivsetele
eelistades, sest need intrigee-rivad rohkem. Loomulikult tekitab halb uudis
tugevat resonantsi. Shawn Achor ja Michelle Gielan (2015) on leidnud, et
negatiivsete uudiste tarbimine vähendab tuntavalt inimese tööpäeva
efektiivsust: lugedes hommikul ajalehtedest kolm minutit frustreerivaid
pealkirju, kahaneb tema jõudlus tööl tervelt 27 %. Seega peaks olema järgnev
äriidee väga loogika- vastane, kuna selle selle sisuks on just nimelt luua
veebiportaal, mis koondaks endasse kõikvõimalikud negatiivsed uudised. Psühholoogilises
mõttes on portaali eesmärk tegelikult positiivne – küsimus peitub selles,
millises võtmes neid uudiseid esitatakse. Hommikuste ajalehtede pealkirjad
ehmatavad, sest peaaegu alati paiskavad nad surmtõsiselt sulle näkku
ebameeldiva informatsiooni. Bensiinihinna tõus ja listeeriahüsteeria on tõesti
surmtõsised teemad, mis hommikukohvi kurku ajavad. Aga kui lugeda nendest
spetsiaalsest portaalist, kus üks niisugune uudis ajab teist taga? Ja mitte ainult selline uudis, vaid muudki
kurioosumid. Näiteks kirjutas Briti tabloid The Sun kellestki 24-aastasest inglannast, kes lämbus
surnuks, kui üritas välja selgitada, mitu Jaffa küpsist talle korraga suhu
mahub (The Sun, 22.03.2019). See veidralt
kurb, kurvalt veider uudisnupuke võiks olla üks näide veebiportaali sisust.
Inimesed loevad ja jäävad paratamatult mõttesse ning võib-olla saavad tröösti,
et nii rumalad nemad ei ole. Üldiselt on teada, et tajumine nagu kellelgi võiks
veel täbaramini minna, tõstab inimese enesehinnangut, mõjub teraapiliselt –
võrreldes temaga (kes on tõeline ebaõnne rüütel), on minul kõik hästi.
Psühholoogiline efekt on siin minu arvates selles, et kui loeme pahura tujuga
negatiivseid uudiseid, siis võivad kaks miinust justnagu matemaatikaski välja
anda positiivse tulemuse. Õnnestumise eeldus on aga huumorimeele olemasolu nii
portaali tegijate kui lugejate poolelt, muidugi ka uudiste usaldusväärsus ja
täpsus. Kindlasti ei ole eesmärk käivitada valeuudiste portaali: kogu avaldatud
materjal peab tulema usaldusväärsetest allikatest. Selle garantiiks saavad olla
portaali tegijate infoalased oskused (infokaeve, allikakriitika, eetilised
normid). Portaal annab materjalile lisaväärtuse, kogudes selle kõikjalt ühte
kohta kokku ning andes sellele läbi huumoriprisma uue varjundi.
Veebiportaal kaubastatakse pealkirja all Nega
News Network (N³), milles kajastub kogu portaali olemus ja pompöössed
eesmärgid. „Nega“ on lühend „Negative’ist“ ja ühtlasi sarnaneb sõnale
„Mega“. N³ seostub osooniga O³, mis on hädavajalik
looduslik komponent ja saadab signaali, et ka N³ portaali on tervislik tarbida
mõistlikus koguses. Jätkusuutlikuse huvides tuleb muutuda ilmtingimata
globaalseks (N³ Going Global oleks
negatiivse portaali positiivne tulevikuprogramm).
Silmas
tuleb pidada, et veebiportaal ei ole oma sisust hoolimata ellu kutsutud
depressiivsena (slogan: Bad news, not sad
news), vaid toitub tegelikult mustast huumorist, peenema sordiiniga
delikaatsest huumorist ja elutervest mõttemaailmast. See on negatiivsete
uudiste koondplatvorm, mis ei ole sisult pahatahtlik ega agressiivne, vaid
maitsekalt pealetükkiv ja alati teravmeelne.
Interaktiivsus
on kohustuslik komponent. Lugejatele on avatud kommentaarium, milles vaimukus
saab premeeritud, kuid neim jääb tulemüüri taha. Moderaatorite ülesandeks on
väga hoolikalt jälgida kommentaaride sisu. Isiklike kogemuste jagamiseks võiks
teha mooduli „Nutt ja hala“, milles moderaatoritel on delikaatne, kuid ääretult
oluline vaoshoidev roll.
REALISEERIMINE
Uudiseid
pakkuvas veebiportaalis ei ole midagi uut, kuid antud juhul peitub uudsuse
moment rõhuasetuses, mis on mitteootuspäraselt nihkes. Niśitooteid on turul
teisigi, näiteks heade uudiste portaal. Positsioneerimine negatiivsele
uudisvoole tekitab küsimusi, kuid sellega kaasnev suurem klikkide arv võib
tagada portaalile jätkusuutlikkuse. Jälgijate arvust sõltub reklaamiraha.
Sihtgrupiks
on eranditult kõik inimesed, kes on võimelised internetis surfama. Portaal ei
tegele illegaalse materjaliga, ei kutsu üles vihakõnele ega väljenda
poliitilisi seisukohti, vaid üksnes koondab ja reastab negatiivsed uudised ning
annab võimaluse neile kaasa (välja) elada.
Teisi
taolise suunitlusega portaale maailmas minu hinnangul ei ole, Eestis ammugi
mitte. Tõsi, YouTube’is on kättesaadav Ameerika juutuuberite Bad News Network, mis parodeerib
visuaalselt ja üsna vaimukalt CNNi. Ka Eestis on aastaid olnud ülipopulaarne
sketśisaadete formaat „Ärapanija“, Suurbritannias toimis sarnastel alustel
päevapoliitiline „Not the Nine o’Clock News“. Antud portaali sisuline olemus ei
ole siiski sketśide kogumik, vaid infokaeve tulemusel saadud usaldusväärne ja
tõene informatsioon kogu maailmast, mille iseloomulikuks jooneks on kanda
negatiivset värvingut.
Äriidee
realiseerimiseks on vaja stardikapitali, et üles ehitada atraktiivne
veebikeskkond. Tähelepanu tuleb pöörata veebidisainile ja kasutajasõbralikkusele.
Palgata tuleb infokaeve oskustega erialaspetsialistid, kes suudaksid
orienteeruda põhjatul meediamaastikul, ja turundusspetsialistid, kes tegeleksid
portaali „ettesöötmisega“. Äri käimalükkamise faasis on see elulise tähtsusega
tegevus. Oluline on püsida alati semantiliselt etteantud raamides, s.o. mitte
avaldada ainsatki „positiivset“ uudist, kuna see muudaks kogu portaali
eksistentsi sisuliselt mõttetuks. Äriidee unikaalne müügiargument seisnebki
rõhutatult negatiivse uudis-voo kättetoimetamises tarbijale sine ira et studio põhimõttel, ilma
vähimagi pahatahtlikkuseta kellegi/millegi aadressil. Eesmärk on olla
informatiivne, operatiivne ja mõõdukalt meelelahutuslik.
KOKKUVÕTTEKS
Portaali
toimetajate jaoks on kordaminek, kui lugeja leiab, et tegelikult ju polegi tema
elus asjad kõige hullemad, võrreldes selle, teise või kolmandaga, kellel on
kõik veel halvemini. Kõik oleneb
vaatenurgast, keda/mida või kuidas võrrelda. Negatiivne uudis võib olla de
facto küll negatiivne, kuid subjektiivselt hindab seda iga lugeja väga
erinevalt (negatiivsuse viis-kümmend varjundit, eks ole).
Äriideena
on ettevõtmisel jumet, kui turule tullakse jõulise üllatusmomendiga ja sobival
ajahetkel (näiteks Black Friday ärakasutamine) ning veebiplatvorm on
tehniliselt valmis (atraktiivne keskkond, tõrgeteta uudistevoog,
mängureeglitest kinnipidamine). Poolik toode on selle äriidee jaoks kindel
surm.
Portaal
on olemuslikult õnnestunud, kui potentsiaalne lugejaskond surematu Colas
Breugnoni kombel käega rehmates endale kinnitab: Elame veel!
·
Achor, S., Gielan, M.
(2015, Sept 14). Consuming Negative News Can Make You Less Effective at Work.
Harvard Business Review. Vaadatud: https://hbr.org/2015/09/consuming-negative-news-can-make-you-less-effective-at-work.
·
Burrows, T. (2015,
March 22). Mum chokes to death in front
of her family while trying to see how many Jaffa cakes she could fit in her
mouth.The Sun. Loetud: https://www.thesun.co.uk/news/8697689/mum-chokes-to-death-in-front-of-her-family-while-trying-to-see-how-many-jaffa-cakes-she-could-fit-in-her-mouth/.
·
Faith, hope &
psychology. (2012, March 2). 80 % of
Thoughts Are Negative…95 % are repetitive. Loetud: https://faithhopeandpsychology.wordpress.com/2012/03/02/80-of-thoughts-are-negative-95-are-repetitive/.
·
Kuidas leida äriideed?
(2018, 12. november). Loetud: https://www.hakkanettevotjaks.ee/kuidas-leida-ariideed/.
·
Lepik, A. (2019)
Kursuse INT6050.DT õppematerjalid. Tallinna Ülikool. Loetud: Moodle’i keskkond,
30.11.2019.
·
Pihlak, Ü. (2017, 28.
jaanuar). Kuidas leida äriidee? (videoloeng). Vaadatud: https://youtu.be/G7nnhcCPRFA
·
Saal, T., Kull, A.
(2012, 7. september). „Kuidas alustada oma äri?“: 3. Äriidee leidmine
(videoloeng). Vaadatud: https://youtu.be/IxirzZ2ehl0.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar