UKRAINA RAHUPLAAN. EUROOPA VARIATSIOONID.

 SISSEKANNE # 374

Postimees kirjutab, et vastukaaluks USA 28-punktisele plaanile Ukrainas rahu sõlmimiseks esitasid Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa nüüd ka oma ettepanekud sõja lõpetamiseks, mis muu hulgas lubaks Venemaa tagasi G8-sse ja seaks Ukraina sõjaväele rahuajaks suuruse piirangu (800 000 sõdurit), kuid ei annaks kogu Donbassi Venemaale.

Samuti seaks Euroopa plaani nõude, et Ukraina korraldaks rahu sõlmimise järel võimalikult kiiresti valimised. Venemaa on nõudnud valimisi lootuses, et see jätaks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi võimuta.

Küll on Euroopa riigid esialgsest kavast maha kriipsutanud Kremli nõude, et Ukraina loovutaks Donbassi piirkonna. Ameeriklaste koostatud 28-punktiline plaan nägi ette, et Ukraina loovutaks suured maa-alad, sealhulgas territooriumid, mida Venemaa väed pole isegi vallutanud.

Uudisteagentuur Reuters väidab end olevat tutvunud Euroopa variandiga ning nende järgi on 28-punktiline rahuplaan järgmine:

1. Ukraina suveräänsus tuleb uuesti kinnitada.

2. Venemaa, Ukraina ja NATO sõlmivad täieliku ja lõpliku mittekallaletungilepingu. Kõik viimase 30 aasta jooksul tekkinud ebaselgused lahendatakse.

USA plaani punkt 3 on kustutatud. Reutersile kättesaadavaks tehtud ettepanekus sätestataks: „Eeldatakse, et Venemaa ei ründa oma naabreid ja NATO ei laiene edasi.“ (Sehr gut! Nagu ma juba ütlesin, on mõttetu üritus Venemaalt midagi eeldada, pealegi on eeldamine kõigi läbikukkumiste ema.)

4. Pärast rahulepingu allkirjastamist algab Venemaa ja NATO vahel dialoog, et käsitleda kõiki julgeolekuküsimusi ja luua pingete leevendamise keskkond, et tagada globaalne julgeolek ning suurendada ühenduvuse ja tulevaste majanduslike võimaluste potentsiaali.

5. Ukraina saab kindlad julgeolekutagatised.

6. Ukraina sõjaväe suurus rahuajal piiratakse 800 000-le.

7. Ukraina NATOga ühinemine sõltub NATO liikmete konsensusest, mida praegu ei ole.

8. NATO nõustub rahuajal mitte paigutama enda juhtimise all vägesid alaliselt Ukrainasse.

9. NATO hävituslennukid paigutatakse Poolasse.

10. USA tagatis, mis peegeldab [NATO] artiklit 5:

a) USA saab tagatise eest hüvitist,

b) kui Ukraina tungib Venemaale kallale, kaotab ta tagatise,

c) kui Venemaa tungib Ukrainale kallale, taastatakse lisaks jõulisele koordineeritud sõjalisele vastusele kõik ülemaailmsed sanktsioonid ning tühistatakse igasugune uue territooriumi tunnustamine ja kõik muud käesolevast lepingust tulenevad eelised.

11. Ukrainal on õigus saada ELi liikmeks ja riik saab oma kõlblikkuse hindamise ajaks lühiajalise eelisseisundi ligipääsus Euroopa turule.

12. Tugev ülemaailmne taastepakett Ukrainale, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

a) Ukraina arengufondi loomine, et investeerida kiiresti kasvavatesse tööstusharudesse, sealhulgas tehnoloogiasse, andmekeskustesse ja tehisintellekti arendamisse,

b) Ameerika Ühendriigid teevad Ukrainaga koostööd, et ühiselt taastada, arendada, moderniseerida ja käitada Ukraina gaasiinfrastruktuuri, mis hõlmab torustikke ja hoidlaid,

c) ühine jõupingutus sõjast mõjutatud alade taastamiseks, et taastada, uuesti arendada ja moderniseerida linnu ja elamupiirkondi,

d) infrastruktuuri arendamine,

e) mineraalide ja loodusvarade kaevandamine,

f) Maailmapank töötab välja spetsiaalse rahastamispaketi, et kiirendada nende jõupingutuste rahastamist.

13. Venemaa integreeritakse järk-järgult uuesti maailmamajandusse:

a) sanktsioonide leevendamist arutatakse ja selles lepitakse kokku etapiviisiliselt ja üksikjuhtumite kaupa,

b) Ameerika Ühendriigid sõlmivad pikaajalise majanduskoostöölepingu, et edendada vastastikust arengut energeetika, loodusvarade, infrastruktuuri, tehisintellekti, andmekeskuste, haruldaste muldmetallide, Arktika ühisprojektide ning mitmete muude vastastikku kasulike ettevõtlusvõimaluste valdkonnas,

c) Venemaa kutsutakse tagasi G8sse. (Siis ikkagi!)

14. Ukraina taastatakse täielikult ja talle makstakse rahalist hüvitist, sealhulgas Venemaa riiklike varade abil, mis jäävad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju.

15. Käesoleva lepingu kõikide sätete edendamiseks ja jõustamiseks luuakse ühine julgeoleku töörühm, milles osalevad Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Venemaa ja eurooplased.

16. Venemaa kinnitab oma seadustes mitteagressiivse poliitika Euroopa ja Ukraina suhtes.

17. Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lepivad kokku tuumarelva leviku tõkestamise ja kontrolli lepingute, sealhulgas Uue START-lepingu, pikendamises.

18. Ukraina nõustub jääma tuumavabaks riigiks vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingule (NPT).

19. Zaporižžja tuumaelektrijaam taaskäivitatakse [Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri] IAEA järelevalve all ning toodetud energia jagatakse võrdselt 50-50 suhtes Venemaa ja Ukraina vahel.

20. Ukraina kehtestab ELi eeskirjad usulise sallivuse ja keelevähemuste kaitse kohta.

21. Ukraina kohustub mitte taastama oma okupeeritud suveräänset territooriumi sõjaliste vahenditega. Läbirääkimised territooriumide vahetamise üle algavad kontaktjoonelt.

22. Kui tulevased territoriaalsed kokkulepped on sõlmitud, kohustuvad nii Venemaa Föderatsioon kui ka Ukraina mitte muutma neid kokkuleppeid jõuga. Kõik julgeolekutagatised kaotavad kehtivuse, kui seda kohustust rikutakse.

23. Venemaa ei takista Ukrainal kasutamast Dnepri jõge äritegevuse eesmärgil ning sõlmitakse kokkulepped teravilja vaba transpordi kohta Musta mere kaudu.

24. Lahtiste küsimuste lahendamiseks luuakse humanitaarkomitee:

a) kõik allesjäänud vangid ja surnukehad vahetatakse põhimõttel «kõik kõigi vastu»,

b) kõik tsiviilisikutest kinnipeetavad ja pantvangid, sealhulgas lapsed, tagastatakse,

c) luuakse perekondade taasühinemise programm.

25. Ukraina korraldab valimised võimalikult kiiresti pärast rahulepingu allkirjastamist.

26. Rakendatakse meetmeid konflikti ohvrite kannatuste leevendamiseks.

27. Käesolev leping on õiguslikult siduv. Selle rakendamist jälgib ja tagab rahukomitee, mille esimees on president Donald J. Trump. Rikkumiste eest on ette nähtud karistused.

28. Kui kõik osapooled on käesoleva memorandumiga nõus, jõustub relvarahu kohe, kui mõlemad osapooled on taganenud kokkulepitud punktidesse, et alustada kokkuleppe rakendamist. Relvarahu tingimused, sealhulgas järelevalve, lepitakse kokku mõlema poole vahel Ameerika Ühendriikide järelevalve all.

Venelastele eurooplaste plaan ei meeldi. „Euroopa plaan on esmapilgul... täiesti ebakonstruktiivne ja meile ei sobi," ütles Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov ajakirjanikele Moskvas ning väljendas veendumust, et Washington algatab peagi kõnelused Venemaaga rahuplaani tingimuste üle. Tema sõnul tunduvad Ameerika plaani paljud sätted Venemaale vastuvõetavad. (Muidugi. Sest viimane on justkui Venemaa soovide nimekiri näärivanale – nagu keegi poliitikavaatleja tabavalt väljendus.)

Kui venelastele ei meeldi, siis järelikult peab hea plaan olema.

Väidetavalt on oma pintslitõmbed plaanile teinud ka ukrainlased ise. Plaan olevat kärbitud 19-punktiliseks, aga kuna sellest pole üldsust ametlikult teavitatud, siis on see praegu spekulatsioon. Rahu sünnib kui ta sünnib, mingi dokumendi alusel varem või hiljem nagunii, ja tõenäoliselt koos juurde lisatud salaprotokollidega, millest laiem üldsus teada ei saa. Vähemalt mitte esialgu. Poliitika on kompromisside mäng, milles vahel läheb tarvis lausa baleriini filigraansust.

Rahu võiks saabuda küll. Olen Trumpiga siinkohal ühel meelel, et sõda Euroopas on kole ja tappev ning see peab lõppema kohe. (Tõsi, mitte Moskva kui agressori tingimustel.) Aga on häiriv, et Euroopas käib 21. sajandil 20. sajandi esimesele poolele iseloomulik pikk ja kurnav sõda, millel ei ole suuremat eesmärki, kui rindejoonel vastu pidada. Kumbki pool ei suuda vastast täielikult purustada, et toimuks kapitulatsioon, sest kogu aeg pumbatakse ressursse juurde – täpselt niipalju, et sõjaleek ei kustuks, et hakklihamasin seisma ei jääks. Konflikti täies ulatuses sekkuda ei taheta – las need Ukraina ja Venemaa uhmerdavad üksteist. Nii on mugavam. Ukraina on justnagu demokraatia kaitsemüür, ainult et ta peab iga päev tooma ränku ohvreid. Meiegi vaatame nii, et mida nõrgem on Venemaa, seda parem meie julgeolekule – pealegi, olles hõivatud Ukrainaga, ei jää tal aega meie jaoks. Ent ükski sõda ei saa lõputult kesta – eriti veel nii mõttetu, nagu see.

Muide, 11. jaanuaril 2026 kukub see kuupäev, kus sõda Ukrainas – võttes alguskuupäevaks 24. veebruari 2022 – on kestnud niisama kaua kui nn Suur Isamaasõda, st Saksamaa-Venemaa relvakonflikt 1941-1945. 1417 päeva.

Mõelgem sellele.