laupäev, 10. jaanuar 2026

KÜMME AASTAT ILMA... DAVID BOWIE (08.01.1947 - 10.01.2016)

 SISSEKANNE # 384


Don't let me hear you say
Life's taking you nowhere, angel
...
Look at that sky, life's begun
Nights are warm and the days are young

Juba kümme aastat ilma...

Aga siiski... Golden years - well spent years...

Mälestades David Bowiet (08.01.1947-10.01.2016), kuulan tema plaate. Esimene Bowie plaat, mida tervikuna kuulasin, oli „Hunky Dory“ – tõsi küll, piraatsalvestusena kasseti pealt. Esimesed kaks teadlikult ja ausal teel soetatud Bowie CD-plaati olid „Heroes“ ja „Scary Monsters“. Minu kümme Bowie lemmikalbumit läbi aegade on:

Station To Station (1976, RCA) – võimas teos, minu meelest kõige bowielikum plaat üldse; lavale astus uus karakter – Kõhn Valge Hertsog (Thin White Duke), pealt külm ja arrogantne, seest habras ja soe. Krautrocki mõjud. Eno viljakas koostöö Bowiega sai alguse pärast seda plaati.


Station To Station (1976 / 1981, Christiane F soundtrack)


Low (1976, RCA) – pisut depressiivne ja melanhoolne - nagu plaadi nimigi ette ütleb -, aga väga ilus, pluss sisaldab laulu „Sound and Vision“, mis kätkeb endas kogu Bowie maailma esteetikat.


Sound & Vision (1977 / live 1990)

Scary Monsters (1980, RCA) – plaat, millega lõppes Bowie kuldaeg – 70ndad -, viimane tugev tervikalbum, meeleolu sätib paika nukker-melanhoolne ja retrospektiivne „Ashes To Ashes“

Ashes To Ashes (1980)


Lodger (1979, RCA) – Berliini triloogia viimane, ühtlasi kõige optimistlikum ja popilikum plaat, veidi nagu new wave. Boys keep swinging: life is a pop of the cherry, when you're a boy


Boys Keep Swinging (1979)


The Rise And Fall Of Ziggy Stardust and the Spiders From Mars (1972, RCA) – sellel on kõik hitid; kui ma seda tippkümnesse poleks pannud, siis ma oleks toime pannud pühaduseteotuse.


Starman (1972, Top of the Pops)


Hunky Dory (1971, RCA) – Bowie hakkas hipiks. Sisaldab laulu „Changes“: Time may change me, but I can’t trace time.



„Heroes“ (1977, RCA) – põhiline sellel albumil on muidugi nimilaul ja ikooniline albumi kaas. Sisaldab muuhulgas Kraftwerkist inspireeritud laulu „V2 Schneider“;


"Heroes" (1977)

Young Americans (1975, RCA) – plastiline valge soul, nn philly-sound, mida on hea kuulata küünlavalgel ja veiniklaas peos. Bowie oli selja taha jätnud glämrokkari karjääri ning Ziggy Stardusti persoona oli lõplikult maha maetud. Algas yuppie-jumala, Thin White Duke’i aeg. Pisut läks veel aega. Aga... Do you remember president Nixon, do you remember the bills you had to pay... or even yesterday?


Young American (1974/1975, Dick Cavett Show)


1.Outside (1995, Arista/BMG/Virgin) – Bowie taastulemine, ambitsioonikas koostööprojekt Brian Enoga. Mõne jaoks ehk liiga eklektiline kontseptalbum, kuid minu jaoks ajaproovile hästi vastu pidanud. Standout track #1 „Strangers When We Meet“, standout track #2 „I Have Not Been To Oxford Town“;


Strangers When We Meet (1995)

Aladdin Sane (1973, RCA) – Glämm-Bowie kõige rafineeritumal kujul: Ziggy Stardusti kõrgpunkt;


Drive In Saturday (1973 / live in Paris 1999)

Blackstar (2016, ISO Columbia) – võimas ja hästi ajastatud luigelaul; plaat ilmus Bowie sünnipäevaks, kaks päeva hiljem lahkus maestro Elüüsiumi väljadele.



I Can't Give Everything Away (2016, post mortem viimane singel)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar