INFOPRENEURSHIP. INFOETTEVÕTLUSE OLEMUS JA KUJUNEMINE

SISSEKANNE # 74

Üks esimesi teadaolevatest infoettevõtluse näidetest on 1971. aastal Sue Rugge’i ja Georgia Finnigani poolt Põhja-Californias Berkeley’s asutatud  sõltumatu uuringufirma Information Unlimited. Kümnedollarilise tunnitasu eest töötles, korrastas ja jagas infoettevõte infot kõigile, kellel oli soovi selle eest maksta. Info kaubastamise teadlik algus. 

1998. aastal  ilmus Florence M. Masoni ja Chris Dobsoni teos „Information Brokering“, mille põhiteemadeks olid infovajaduse määratlemine, infonõudluse prognoosimine, infoallikad ja infootsing, infoteenused, turundus ja kaubamärgi kujundamine.

Harold F. Weitzen oli esimene, kes 1984. aastal võttis kasutusele termini infopreneur (tuletis entrepreneuri mõistest) – see on infoettevõtja, kes näeb informatsioonis võimalust uute infoettevõtete loomiseks seda analüüsides, konsolideerides ja eraldades ning jõuliselt kommunikeerides, nii et olemasolevast infost sünniksid uued ideed ja teenused. 1988 ilmus H. Skip Weitzenilt märgiline teos „Infopreneurs: Turning Data Into Dollars“.  Kuidas määratleda infoettevõtjat? Weitzeni hinnangul on nad justkui naljakad raamatukoguhoidjad, sõltumatud infoasjatundjad, infokonsultandid ja infomaaklerid. 

Lahm ja Stowe (2011) määratlevad infoettevõtlust (infopreneurship) on laialt levinud tegevus-valdkond, mille keskmes on infotoodete ja –teenuste  arendamine, müümine ja edasimüümine (developing, selling and re-selling).

Rugge ja Grossbrenner (1997) defineerisid infoettevõtlust kui füüsilisest isikutest ettevõtjate (self-employing individuals) praktilist tegevust, olles omandanud vajalikud erioskused, mis võimaldavad infole ligi pääseda ning edastada seda teistele sellisel moel, et nõudlus info järele oleks rahuldatud ja tasuküsimine selle eest õigustatud (supports the demand and justifies charging fees for a profit).

Mason ja Dobson (1998) leiavad, et infoettevõtlus on niisugune ettevõtluse vorm, kus mittetulunduslikud infoettevõtted pakuvad klientidele spetsiifilist, korrastatud teavet, mis vastaks nende nõudmistele (teabevajadusele).

Seega on infoettevõtlus ettevõtluse liik, mille keskmes on info ja  sellega tegelevad infospetsialistid, kel on erialased oskused seda infot selekteerida, müüa ja turundada, pakkudes klientidele vajalikku teavet ning teenida sellelt tulu.

Mõned autorid on kitsendanud infoettevõtluse pelgalt e-äri valdkonnaks. Du Toit’ (2000) arvates on see infotoodete ja –teenuste müük interneti kaudu rahateenimise eesmärgil.

R.E. McDonald (Knowledge entrepreneurship: linking organizationallearning and innovation. PhD Thesis. University of Connecticut, 2002) kasutab mõistet teadmusettevõtlus, mis baseerub oskusel ära tunda infoalaseid võimalusi ja neid rakendada uute innovatiivsete teadmuspõhiste ideede ja praktikate loomiseks. 

Teadmusettevõtluse mudel. McDonald (2002)

Infoettevõtja on seega spetsialist, kes annab infoalast nõu eraisikutele ja äriettevõtetele. 

Infoettevõtluse olemus seisneb kliendi infoalases nõustamises infokonsultandi pädevuse piirides, uute infoalaste teadmiste ja oskuste väljatöötamises kliendi huvides, infotehniliste vahendite ülevaatamine ja hindamine kliendi huvides ning infoalase oskusteabe vahendamine ja rakendamine kliendi huvides (koolitamine).

Infomaaklerid. Mary Ellen Bates (2013) sedastab, et „tegelikult nimetame end tavaliselt pigem sõltumatuteks infospetsialistideks või infoettevõtjateks, mitte infomaakleriteks. Me ei vahenda midagi; pakume klientidele uuringuid, analüüse ja muid infoteenuseid. Meie kliendid maksavad meile info ekspertiisi, mitte lihtsalt informatsiooni kui sellise (per se) eest.“

Infoettevõtjate tegevussfääri kuulub võimendatud (leveraged) ja kohandatud (customized) informatsiooni edastamine oma klientidele, allikateks võivad olla hiiglaslikud andmebaasid või lihtsalt korrastamata infohulk, millest läbinärimine oleks erialaste teabehankimisoskusteta raskendatud kui mitte võimatu. Infoettevõtjad võimaldavad infovoogu manipuleerida, seda kiirendades ja ligipääsetavust hõlbustades, ühesõnaga – muutes info söödavamaks. Samuti on üheks väljundiks info ümberpakendamine: uued tooted-teenused olemasoleva info pealt.

Kasutatud allikad:

·         Lahm Jr, R. J., & Stowe, C. R. (2011). "Infopreneurship": Roots, Evolution, and Revolution. The Entrepreneurial Executive,16, 107-119.

·         Mason, F. M., & Dobson, C. (1998). Information Brokering: A How-To-Do-It Manual. Neal-Schuman Publishers.

·         Coulson-Thomas,C. (2000). Developing and supporting information entrepreneurs, Career DevelopmentInternational 6(4), 231–235.

·         Lepik, A. (2019) Kursuse INT6050.DT õppematerjalid. Tallinna Ülikool. Loetud: Moodle’i keskkond, 13.11.2019.