JOHN Von NEUMANN – matemaatik & trikster (1903-1957)

SISSEKANNE # 12

Foto aadressilt http://worldsocionics.blogspot.com/2018/05/john-von-neumann-ile-personality-type.html

"Young man, in mathematics you don't understand things. You just get used to them."
John Von Neumann.

Tahaksin alljärgnevalt paari sõnaga kirjutada John Von Neumannist, kelle vastu tekkis mul huvi arvutite arenguloo referaati nokitsedes. Siis ma mõtlesin, et olen elanud XX aastat, tudeerinud ülikoolis ajalugu ja saanud diplomi, aga John Von Neumannist ei rääkinud mulle keegi. Ma olen ka mõnda mälumängu mänginud ja korra isegi maakonna meister olnud, ent see mees on minust kaarega mööda käinud. Ja võib-olla ehk oleks ta minu jaoks tundmatuks suuruseks jäänudki, kui ma a) poleks öppima asunud infoteadust ja kui ma b) poleks asunud kokku klopsima eelmainit referaati.

Ühesõnaga, ma sain teada, et teadlane – ja eriti matemaatik – ei pruugi  – aga võib! – olla väga huvitav inimene. Isegi trikster. Sest geniaalsus ja joviaalsus ning pooleldi sotsialiseerimata loomus ühes sissekodeeritud korrapäratusega annavad kokku just seesuguse nähtuse, kelleks on trikster.  Igatahes Albert Einsteinil olnud temaga lõbus. Õigemini vastupidi, John Von Neumannil oli Einsteiniga lõbus.

John Von Neumann  sündis Austria-Ungari impeeriumi kodanikuna Budapestis  28. detsembril 1903. aastal jõukasse juudiperekonda Janos Neumanni nime all.  Vanemad, Miksa (Max) Neumann ja Margit (Margaret) Kann olid lojaalsed riigialamad, kes pankuri ja põllundusriistade äriga olid kenasti haljale oksale tõusnud. Väike Janos ilmutas tarkust juba väga varases eas – kuuendal eluaastal rääkis ta ladina ja vanakreeka keelt, oskas peast jagada kaht kaheksakohalist arvu ning lõbustas peretuttavaid, tsiteerides neile peast telefoniraamatu numbreid ja aadresse.  Hämmastav matemaatiline mälu. 

Kui 1919. aastal terendas Ungaris võimalus, et riigi etteotsa asub kommunist Bela Kun, kolis papa Neumann ettenägelikult perekonna Austriasse Viini. Loomulikult läks Janos Neumann õppima süvendatult matemaatikat – pealegi oli isa talle eelnevalt palganud eraõpetajad -, kuid hiljem tärkas isas kahtlus, et matemaatika ei toida poissi tulevikus ära ning ta ärgitas poega eriala vahetama. Kompromissina õppis ta siis juurde ka keemiat.  1925. aastal lõpetaski ta keemiainsenerina Zürichi tehnikakõrgkooli ja 1926. aastal pälvis doktorikraadi matemaatikas Budapesti ülikoolist. 1928 alustas ta  eradotsendina (koosseisuväline teadusliku kraadiga õppejõud, kellel on loengupidamise õigus) tööd Berliini ülikoolis.  Ta oli erakordselt viljakas: 1929. a. lõpuks oli tal valminud 32 teadustööd, s.o. ligikaudu üks töö kuus. Pärast lühikest vahepeatust Hamburgi ülikoolis siirdus ta 1929. a. USA-sse New Jersey osariigi Princetoni ülikooli ja 1933  hakkas ta tööle vastloodud Princetoni teadusuuringute instituudis (Institute for Advanced Study – IAS)  1937 sai temast naturalisatsiooni korras Ameerika Ühendriikide kodanik.  Ta tunnetas, millised tuuled Euroopa poliitilisel areenil puhuma hakkavad ning ennustas ette Saksamaa kallaletungi Prantsusmaale, samuti aimas ette Saksamaa juudivastast poliitikat.

Princetoni-aastad olid Von Neumanni hiilgeaastad. Ta oli kaks korda abielus (esimesest abielust sündis tütar). Tema kolleegide seas olid matemaatik Stanislaw Ulam ja suur Albert Einstein ise. Von Neumann elas joviaalset elu, armastades kõvasti pidutseda ja süüa. Tema naine ütles, et John oskab arvutada kõike asju maailmas – peale kalorite. Talle meeldis süsimust juudi huumor, mille abil ta heitis nalja nii iseenda kui kolleegide üle. Sageli klatśis ta kaaskolleege koos Ulamiga (lähedasim sõber) jidiśi keeles, millest tagaräägitavad aru ei saanud. Svipsis peaga meeldis talle grammofoniplaadilt valjult kuulata saksa marsimuusikat, mis kõrvalkabinetis töötava Einsteini korduvalt endast välja viis.  Talle meeldis väga autosõit, kuid juhina oli ta legendaarselt halb – koguni nii halb, et tänu korduvatele avariidele ühel Princetoni ristmikul, hakati seda kutsuma Von Neumanni tänavanurgaks. Nimelt meeldis Von Neumannile roolis raamatuid lugeda – ja kui ta parajasti ei lugenud, siis vajutas gaasi, keeras teistele kõrvalteelt ette või sõitis tagant sisse. Princetoni agressiivseim juht, tänavate hirm. Hilisem tööandja, IBMi juht Cuthbert Hurd on meenutanud, et ta pidi väga sageli kinni maksma konsultandina töötava Von Neumanni parkimistrahve ja muid liiklusrikkumisi ning on sealjuures arvanud, et Von Neumanni matemaatiline mõtlemine – nagu käitumine ja töötaminegi – toimus suuresti intuitiivselt. Ta armastas lärmakat ja kaootilist töökeskkonda ning oma teadustöid kirjutas ta üürgava televiisori saatel või käratsevas peoseltskonnas. Ja muidugi kandis Von Neumann alati laitmatut rätsepaülikonda - isegi väljasõidul Suurde Kanjonisse, eesli seljas istudes -, kuid mitte kunagi sokke.

Nagu näha, armastas Von Neumann elu ja elu armastas teda vastu. John Von Neumanni teaduslik pagas on sedavõrd suur, et kuluks ära õige mitu blogipostitust pelgalt sissejuhatuseks. Ma ei hakka pikalt peatuma teadlasekarjääril, kuid mõned märksõnad annan ikkagi. Kõigepealt mõistagi nn Von Neumanni arhitektuur. Mainida tuleks sellega seoses üht arvuti arenguloos üliolulist ja sünnihetkel ülisalajast käsikirja 30. juunist 1945 (The First Draft of a Report on the EDVAC). Selle 101 leheküljel kirjeldas Von Neumann üksikasjalikult ehitatavate EDVAC-mudelite võrdlemise teel ülikiire täisautomaatse digitaalarvuti disaini, mida tuntaksegi üldiselt „Von Neumanni arhitektuurina“. Selle järgi koosneb arvuti kesksest protsessorist, mälust, kellast, andmesiinist, aadressisiinist ja kontrollsiinist. Protsessor koosneb registritest, aritmeetika-loogika seadmest. Mälu omakorda koosneb riividest, aadressi-dekoodrist, andmesiinist ja aadressisiinist. Kahendsüsteemis (nullide ja ühtede jada) töötav tsentraalne kell tekitab eri liinidel katkematu vooluringi. Aadressisiini moodustab juhtmevõrgustik, mis ühendab erinevaid mälus paiknevaid riive,millelt loetakse väärtusi. Andmesiini moodustavad juhtmed, mis ühendavad mälu riive ja protsessori registritreid. Kontrollsiini juhtmed aga ühendavad kella arvuti protsessori ja mäluga. Nende juhiste alusel põhimõtteliselt töötavadki tänapäeva arvutid. IASis kokkupandud arvuti struktuur klooniti hiljem teistes arvutites üle terve maailma, sealhulgas ka Nõukogude Liidus.

1943. a. kaasati Von Neumann J. Robert Oppenheimeri kutsel Manhattani projekti Los Alamoses, New Mexicos, kus ta hakkas tööle mittelineaarse füüsikavaldkonna hüdrodünaamika ja śokilainete eksperdina. Nõnda osales Von Neumann nii aatom- kui vesinikpommi väljatöötamises. Kui valiti Jaapani pihta suunatud tuumalöögi sihtmärki, vaidlustas Von Neumann rünnaku Tokyole ja kurikuulus „Fat Man“ põrmustas hoopis Nagasaki linna.

Tuntud on ka nn. Von Neumanni mänguteooria, mis on rakendusmatemaatika haru ja uurib strateegiaid enamasti läbi erinevate matemaatiliste mängude. Mäng mänguteoorias on täielikult kirjeldatud struktuur, mille kontekstis vaadatakse iga indiviidi võimalikku tegu, selle kasu ja väljundit kindlate reeglite olemasolul. Von Neumanni teooria põhines pokkeril ja keskendus bluffimise elemendile.

1955. aastal diagnoositi Von Neumannil luuvähk, mis ilmselt tekkis keemialaborites töötamise ja radioaktiivsete ainetega kokkupuutumise tagajärjel. Von Neumanni triksterlik loomus avaldus veel eluõhtul, kui ta vahetult enne surma astus roomakatoliku usku – olles kogu eelneva elu olnud valjuhäälne agnostik. Surivoodil tsiteeris Von Neumann oma vendadele – kes muuseas kandsid sama perenime erinevat mugandust (Michael Neumann ja Nicholas Vonneumann) – Goethe „Fausti“. Ja tema palatit valvasid ööpäevaringselt CIA agendid – nii igaks juhuks, et teadlane kangete valuvaigistite mõju all riiklikke saladusi välja ei lobiseks. Von Neumannist võis kõike oodata.

Nõnda siis sain ma teada, et Von Neumann oli üks trikster by the book. Ahjaa, lõpuks te küsite – kes on trikster. Vembumees, noh. Maavillaselt öeldes. Keegi, kes teeb tempe, kavaldab, petab ja saab ise petta; keegi, kes teeb oma elust legendi; keegi, kes saab müüdiks.

Eestimaalgi on omad – Vello Salo ja Lennart Meri, Vaino Vahing ja Edgar Savisaar.

Liikuvat pilti ka: "America's Youth Wants to Know"
https://www.youtube.com/watch?v=vLbllFHBQM4

Ja veel üks vahva dokfilm aastast 1966 (Thank God for Y'T!)
https://www.youtube.com/watch?v=Y2jiQXI6nrE

Allikad:

• Burks, A.W. (2002). The Invention of the Universal Electronic Computer—How the Electronic Computer Revolution began. Future Generation Computer Systems, pp. 871-872.
• Myhrvold, N. (1999). John Von Neumann. Loetud aadressilt http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,21839,00.html.
• Stern, N. (1980). John Von Neumann’s Influence on Electronic Digital Computing. Annals of the History of Computing. Vol 2, No 4, October 1980, pp 349-362.
• John Von Neumann (ILE): Personality Type Analysis (13. mai 2018). Loetud aadressilt http://worldsocionics.blogspot.com/2018/05/john-von-neumann-ile-personality-type.html
• John Von Neumann. American Mathematician. Encyclopedia Britannica (artikkel uuendatud 6.12.2018, autor William Poundstone). Loetud aadressilt https://www.britannica.com/biography/John-von-Neumann.
• John Von Neumann. Loetud aadressilt  https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann.