SISSEKANNE # 375
Esimene
advent ongi käes. Valitseb ebamäärane hämarus, mis jätab parasjagu nii palju
valgust, et päris ööks seda nimetada ei saa, aga päeva nimetust ka välja ei
kanna. Laplased ütlevad selle kohta kaamos.
Heakene
küll, tegelikult ma tahtsin kirjutada hoopis maisematel ja mõjusamatel
teemadel. Eesti Päevaleht on jälle ritta seadnud sada mõjuisikut, kes peaksid
siis Eesti ühiskonda mõjutama, seda liigutades, valgustades ja soojendades, aga
võib-olla ka manipuleerides. Mina vaatan kõiki edetabeleid suurima huviga,
ükskõik, mis siis parajasti ritta pandud, olgu see muusika, sündmused või
inimesed. Mina pole erand, teistelegi inimestele meeldivad ebetabelid, sest
miks muidu ostetakse raamatuid, mis on pealkirjastatud umbes nõnda: „100 mõtet filosoofidelt“,
„100 muuseumi, mida külastada“, „100 sündmust, mis vapustasid maailma“ jne. jne.
Tavaliselt
on aga edetabelitega see häda, et need ei kattu minu eelistustega. Vahel läheb
täitsa puusse, ühisosa pole üldse. Siis tekib see oht, et lähed püha viha täis,
võib-olla terendab isegi infarkt. Igapidi tervislikum on ise edetabeleid
koostada – ja kui siis on soovi avaldada (aga see soov on kindlasti, sest
inimene on edev), siis tuleb kindlasti kommentaarium välja lülitada. On üsna
etteaimatav, mis sealt vastu kajaks: hindaja on ebakompetentne, kallutatud ja subjektiivne
ning on reastanud need, kes seal üldse ei peaks olema. Ma tean; eks ma ju isegi
mõtlen nii… teiste edetabelit vaadates. Kuid huvitav on ikka.
Niisiis
juhtus mulle ette Eesti Päevalehes avaldatud Eesti mõjukate esimene sada. Kommentaariks
öeldakse, et kriteeriumiks on üksnes mõjukus, seda nii positiivses kui
negatiivses mõttes. Ma võtan siinkohal vaadelda ainult esikümmet. Spordis on ju
ka nii, et esikümme loeb; kes aga suusatas parasjagu 37. või 68. kohal, ei
huvita suurt kedagi.
Esimene
kümme on siis järgmine:
10. Keit Kasemets – riigisekretär. EPL: "Kui
Michal oli kliimaminister, oli Kasemets tema kantsler ja Michali
peaministriajal tõusis Kasemets juba riigisekretäriks. Kasemetsast rääkides
saab ka küsida, kui palju on Eestis olnud neid, kelle pärast on seadust
muudetud. Kasemetsa riigisekretäriks saamise nimel täpselt seda tehtigi ja
kaotati ametikoha jaoks varem vajalik olnud juriidilise kõrghariduse nõue." Tubli poiss. Hall kardinal par excellence. Ma
ei tea, kas just poliitikas, kuid ärimaailmas on sekretär ikka olulisel kohal
olnud, tema on võib-olla tehasedirektorile isegi lähedasem isik kui oma naine, ta
keedab kohvi, leiab vajalikke pabereid üles, on kursis uuemate kõlakatega,
tuletab tähtaegu ja kellaaega meelde ning ajab mõned tüütud audientsile
tükkijad eemale. Mõnikord aga unustab direktorihärra ülepeakaela koju minna –
jääb ületunde tegema – ja siis on muidugi seaduslik abikaasa kole kuri. Aga või
see sekretäri mure on! Peaasi et kohv on hea…
9 Andrus
Merilo – kaitseväe juhataja. Tema on küll eelmise kaitseväe juhataja Martin
Heremiga võrreldes vähem esiplaanil, aga see ongi taktikaliselt hea, sest
idapiiri taga luurivad igasugused koerakoonlased, külmkingad ja muud soerdid,
kes muud ei taha kui turja karata ja veidi rebida. Need passivad igal pool,
seni veel teispool Peipsit, aga küll nad juba tuleks kui võimalus tekib. Sestap
ongi mõistlik, kui kaitseväe juhataja ise lagedale väljale ei trügi, vaid jääks
tundmatuks ja konspiratsiooni huvides vahetaks iga natukese aja tagant
välimust. Näiteks täna on ta habemega ja Andrus Merilo nägu, aga homme võiks
olla John Rambo moodi. See oleks nagu paroolivahetamine. Püüdku siis vaenlane kaitseväe
juhatajat nagu tuult väljal. Ja parem veel, kui ta maskeeruks tuulispasaks – on
meil ju ometi selleks otstarbeks ussisõnad ja salvid. Vaenlane vaatab, et ilm
keeras ilgelt sandiks kätte, tuulispask peksab vihma ja lörtsi näkku, ega
mõista midagi tarka kosta, aga meie teame, et see on meie vägede ülemjuhataja,
kes vägesid inspekteerima on sõitnud ja vaenlase juures luuret teeb.
8 Parvel
Pruunsild – ettevõtja. Tema on nii palju ette võtnud, et terve Isamaa erakond
on sleppi haakunud ja nüüd käiakse üheskoos rõõmsalt kaitsepolitseis ütlusi
andmas, et miks liiga palju on ette võetud ja kas ehk seadustest on mööda
vaadatud. Mõju Eesti poliitikale on ilmselt väga suur olnud ja nüüd ehk kuluks
härra Pruunsillalgi maskeeruda silmatorkamatusse pruuni ülikonda, mille kohta
on öeldud, et pruun värv sümboliseerib ambitsioonitut meest, kes rahuldub sellega,
mis käes on, ja tiksub vaikselt pensionini. Ongi praegu väga kasulik istuda
vaikselt seinapraos nagu kilk – vajadusel saab sealtki nööre tõmmata, ent ohu
korral saab kiiresti prakku peitu minna.
7. Mihhail Kõlvart – Keskerakonna esimees. Nagu EPL sedastab, on ta haavad ära
lakkunud ja suurde mängu tagasi tulnud, tasuks väärikas seitsmes koht. Võitluskunstide
harrastajana ta teab, et vahel on kasulik lihtsalt oodata, tempot kontrollida
ja mitte rinnaga peale tormata, vaid kasutada ära vastase tegevusi, tema nõrkusi.
Ta tuleb ära väsitada ja siis korra nõelata, ent kõige parem oleks muidugi, kui
vastane kukub omaenda võttest selili. Siis ei pea üldse midagi tegema, heal
juhul ei määri ülikondagi ära – nagu Seagali filmis. Veni, vidi, vici – just like
that!
6. Jonatan Vseviov – välisministeeriumi kantsler. Suunanäitaja, tuulelipp selles
paremas võtmes, sest näitab, kust poolt tuuled puhuvad – siis teab, mida selga
panna, kas müts ja käpikud ühes võtta, kui kodust välja minna. Vseviov teab
neid väliseid asju väga hästi ja on ka hämmastavalt töökindel, mida näitab tööstaaž
ministeeriumis. Ei ole veel tuultega murdunud, seisab kindlalt ja
kompromissitult.
5. Margus
Linnamäe – kah ettevõtja, aga mõistatuslikum nähtus kui Eesti majanduskasv.
Temast pole meediamajadel ühtegi korralikku pilti pildipangast võtta ning
kasutatakse ikka sedasama pilti, mis võetud suure objektiiviga ohutust
kaugusest. Aastal 2019 oli sama pilt. Aga tema jalajälg on mõõtmatu, mistap ta on
mõjukate tabeli eesotsa püsielanik. Ta toimib nagu nähtamatu käsi, mis rikkust toodab,
kogub ja vajadusel ümber jagab. Tundub justkui kõik oluline kuulubki moel või
teisel Linnamäele, kelle nägu on niisama püüdmatu kui Jumalal taevas, keda ikka
ja jälle kujutatakse valges hames ja pika valge habemega, ehkki narr oleks
arvata, et Seal Üleval käärid, kamm ja habemenuga tundmata on.
4. Arvo
Pärt – helilooja. Tema on nii väärikas mees, et vahel tekib küsimus, et äkki on
tal otseühendus sellesama isandaga Seal Üleval. Tema oma vaikse kohalolekuga
hoiab eesti rahva psüühhel silma peal – ning ainuüksi sellepärast võime me siin
Maarjamaa paesel pinnal end üpris hoituna tunda.
3. Kaja Kallas – ekspeaminister ja kõrge ametnik Euroopa Liidus. Lugesin just, et
Kaja Kallase aktsiad on viimasel ajal langustrendis ning tal on kõvasti kana kitkuda Brüksi alfaemase Ursula von der Leyeniga. Õhkkond olevat suisa jäine. Kujutan
ette, kuidas Leyen tõmbab säärsaapad jalga, lateksi selga ja piitsad hakkavad
plaksuma. Aga Kaja Kallas on karastuse
saanud EKRE ja Isamaa lõukoertelt, tal on kange eesti naise jonn, bratty
attitude, küll ta Leyeni vastu avitust leiab. Lugegu huultelt, kui oskab: No
retreat, no back down!!
2. Urmas Reinsalu – Isamaa esimees. Mees, kelle
kohta võib öelda, et ta on igas pulmas peiupoiss ning igal matusel kadunuke.
Pole teemat ega valdkonda, mille kohta Reinsalu arvamust ei avalda ega käituks
vähema kui eksperdina. Küll tahaks Reinsalu pähe näha, et mismoodi need hammasrattakesed
seal kõik töötavad, sest vahel tundub, et tegemist ongi esimese geeniusega Eesti
poliitika konnatiigis. Küll ta sebib ja õiendab. Vägisi tuleb meelde ärimees
Viks (Andrus Vaarik) kunagisest komöödiasarjast „Kälimehed“: Mulle tundub, et Urmas
tegutseb ja sebib selleks, et elada ka nii nagu eesti rahvas – vaeselt!
1. Kristen Michal – peaminister. Tema on hea
näide sellest, et kui inimene loobub valgest kampsunist ja tõmbab selga
hästiistuva, mõõdu järgi tehtud rätsepaülikonna, siis teda võidakse edutada –
mitte üksnes peaministriks, vaid ka mõjukate edetabeli tippu. Ja see on le grande mouvement – tehke järgi
või makske kinni. President istub igatahes kaugel tagapool.
* * *
Kes nüüd tahab teada, millises reas istub president või millises sisuloopija Mallukas, siis seda saab teada Eesti Päevalehest. Ülejäänud 90 kohta on leitavad siin.